[hendrik]

RTK GPS on tore niikaua, kuni side vähemalt kolme GPS satelliidiga on olemas. Ei piisa sellest, et robotniiduk GPS satelliiti näeb, lisaks on vaja, et GPS satelliidi signaali tugevus ületab künnise. Näiteks meie lauskraadidel tavalise ühekorruselise viilkatusega hoone põhjapoolse seina ääres pidavat GPS robotniiduk tihtilugu seisma jääma, sest meist põhja pool vahetusläheduses on liiga vähe GPS satelliite. Sama lugu on suurte puude all niites, eriti mis on lehtes või okkais ja see võiski saada kaalukeeleks, miks 30 000 m² niiduvõimekusega dünaamilist GPS'i (põhimõttelt sarnane RTK'ga) kasutav Ambrogio L400 Elite koristati turult ära ning arvan, et sama saatus ootab ka Automower 550 EPOS'st, mis kasutab RTK GPS'i. Need robotniidukid niidavad ilusasti näiteks lennuvälja territooriumitel ja golfiväljakutel, kus on palju vaba ala, kuid tüüpiliselt pole koduaedadesse nendega asja. Üheks olukorra lahenduseks on lennutada orbiidile rohkem GPS satelliite ja katta nendega "tühjad augud taevalaotuses".

Täitsa olemas ilma perimeetritraadita pisike koduaia robot.

Ambrogio liigub õiges suunas: robotniidukite tulevik on pildianalüüsil ehk täpsemini vektorite analüüsil, kuid seda on võrreldes RTK'ga oluliselt keerulisem luua. Ambrogio Twenty ZR on mingis mõttes nagu esimene robotniiduk, mis tuli 1995. aastal välja. See 95'nda aasta tehnoloogia jõudis laiatarbekasutusse alles ca 15 aastat hiljem, mil põhiosa insenertehnilisi vigu oli kõrvaldatud ja robotniiduk töötas muretult 24/7. Sama võib eeldada ka pildianalüüsi robotniiduki arengukiiruses. Mõned inglise keelsed terminid samast valdkonnast: image recognition, image processing, object detection, self-learning, deep learning.