Husqvarna meesteratas
#1

Õnnestus Luige laadalt meesterahva Husqvarna soetada. Raaminumber on 564721. Paigutub ilmselt aastasse 1938 +-1. Tegemist on nö Eesti jaoks kohandatud ekspordivariandiga, kus olid galvaanikaga rattad/porilauad ja muud kohandused võrreldes Rootsi siseturu ratastega. 
Enamuses osas on säilinud kuldne triibutus ja pisikeste värviparandustega annab raam üpris talutavaks saada. Galvaanikaga on veidi kehvem lugu, esimene porilaud on üpris hea aga keegi on alt otsast tüki ära hammustanud ja tagumine porilaud, ketiratas ja lenks tahaksid suuremaid parandusi. Käepidemed on puust ja musta kattega, milles üks on korralik ja teine katki. Ees on olemas märk ja ostes oli puudu porilauamärk, mida mul ettenägelikult õnneks mõned varuks on ja see saab oma kohale asetatud. Täielikult puudu on sobivad rattad (pildil mignid suvalised alla visatud) ja vähemalt 1 pedaal ja sadul. Pakiraam tundub ka rootslasele sobilik olevat aga on kehvema värvikattega kui ülejäänud ratas ja selle tahaks üleni uuesti värvida.

Kõige põnevam osa ratta juures on see, et vändad on eri pikkustega ja kuna tegemist on fauber tüüpi lahendusega, kus kogu krempel on ühes tükis, siis peaks olema näha mingeid keevitusjälgi aga pealiskaudsel vaatlusel neid ei tuvastanud. Aga eks see selgub kui keskjooks lahti tuleb. Kui selgub, et selline asi ikkagi tehasetöö ei ole, siis põhjuseks võib olla, et üks pedaal on kunagi murdunud ja tehti essust saia või teise variandina on omanikuks olnud keegi erivajadustega kodanik (invaliid ei tohi enam tänapäeval ju öelda), kelle üks jalg on teisest oluliselt pikem olnud. Igatahes säilitan selle kiiksuga keskjooksu ja kuna enda jalad tunduvad enamvähem ühepikkused (vist) ja üleüldse tunduvad ka laiemate masside jalad ühepikkused, siis õnneks on riiulist teine keskjooks kohe võtta ja see läheb ka külge. 
[Pilt: large_29505167_ZtdO.jpg]
[Pilt: large_29505161_TprH.jpg]
[Pilt: large_29505163_pR1j.jpg]
[Pilt: large_29505165_yfid.jpg]
[Pilt: large_29505169_w4uk.jpg]
[Pilt: large_29505173_jITV.jpg]
[Pilt: large_29505175_RcVu.jpg]
[Pilt: large_29505177_9t5U.jpg]
[Pilt: large_29505179_IkwM.jpg]
Vasta
#2

Mul on üle selle ratta ketikaitse,kui keegi peaks seda vajama.


Vasta
#3

Kiskusin keskjooksu laiali ja vändad tunduvad originaalid, st eripikkused. Mingeid märgatavaid keevitusjälgi ei paista. On keegi veel sellist asja kunagi näinud? Samas on mul teine Husqvarna meesteka vändakomplekt aga see ei mahu sellest raamist läbi, ei mahutunud ka Hermesel. Seega kui kellelgi on infot selle eripikkustega vändakomplekti osas, siis ootan huviga. Samuti võib muid husqvarna juppe ka pakkuda selle ratta jaoks.

[Pilt: IMG_0631.JPG]
[Pilt: IMG_0632.JPG]
Vasta
#4

Pole kunagi sellist vänta kohanud. Esimene mõte - äkki spetstoode puujalaga inimesele. Pikemaga annab hoogu, puujalg vajutab lühema oma raskusega alla. Selle väljaulatuva (poldi-needi või kuidas teda nimetada) küljes võis olla rihmake jala kinnitamiseks, et maha ei libiseks.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#5

Eks siin kaks varianti on jah, kas invaliidile tehtud või lihtsalt sobivatest juppidest hādapärast kokku tehtud. Viimase variandi kahjuks räägib keevitusjälgede puudumine. Invavariandi kasuks räägib ka erakordselt lai pedaal. See polt või naga on ketiratta fikseerimiseks ja sellesse teemasse ei puutu aga tore näha, et mõtted liiguvad Smile

Aga selle puujala teooria juures jääb küsitavaks muidugi see, et kas puujalga siis ei tehtud sama pikka kui teine jalg oli? Või on puujalaga pedaalimisel mingid omad eripärad, mille peale ei tulegi. Näiteks põlvest paindumise puudumine vms. Igatahes põnev teema
Vasta
#6

(05-07-2016, 08:20 AM)s2si Kirjutas:  Invavariandi kasuks räägib ka erakordselt lai pedaal. See polt või naga on ketiratta fikseerimiseks ja sellesse teemasse ei puutu aga tore näha, et mõtted liiguvad Smile

Husqvarna meesterahvarattal olidki 1930. aastatel erakordselt laiad pedaalid. Kõikidel. Või noh... erakordselt laiad kaasaja vaatevinklist vaadatuna. Tollasest vinkist vaadatuna täitsa tavalise laiusega asjad Smile

Naisterahvaratastel olid pedaalid kitsamad - eks ikka põhjusel, et nende jalad ka (kõikidelt) mõõtmetelt väiksemad.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne