K-650 1971 aasta.
#41
(04-08-2016, 21:56 PM)muska71 Kirjutas: Kahjuks ei tea,kõigil värvitud detailidel tumesinine viimaseks kihiks.Hetkel mustana arvel ja minu silmad mäletavad ka mustana teda.Korvivannilt ja paagi toruõõnsusest vast saaks veel orginaali näha,aga numbrit vaevalt tuvastada saab.

Minul veel võimalik see sinine kuidagi tuvastada ja täna natuke nükisin noaga helesinist maha ja leidsin suurema koha kust tuvastada, aga kui tahan musta numbrit kunagi saada siis kes see ütleb, et see ei ole see või see on õige ? Kui keegi ei oska värvikoodi öelda.
Samas ma tean, et ei hakka meelega seda musta numbrit taga ajama, aga ühe väga väikse sammu kaugusele tahan selle asja jätta juhul kui lapsed kunagi tahavad selle tee läbida.
Lisaks veel küsimus kas värv oli ikka see läikiv nagu tänapäeval olen näinud paljudel mustadel numbritel või pigem pool matt ???
Seda tean kindlalt, et lakki kasutada ei tohi aga tänapäeva värvidega suudab värvida ilma lakkita sellise läike peale mida 50 aastat tagasi ei suudetud supper hüpper läikiva puhul ka.
Lisaks küsimus tarkadele kas hakkan pahteldama? Või kasutan tinapahtlit kuigi me kõik teame, et tollel ajal ei pahteltatud mootorattaid ei tinaga ega pahtliga ja kõik keevis punktid olid leitavad.
Keeruline teema minu jaoks aga sooviks, et keegi selle kuidagi lahti seletaks.
Vasta
#42
(04-08-2016, 23:11 PM)Qunts Kirjutas:
(04-08-2016, 21:56 PM)muska71 Kirjutas: Kahjuks ei tea,kõigil värvitud detailidel tumesinine viimaseks kihiks.Hetkel mustana arvel ja minu silmad mäletavad ka mustana teda.Korvivannilt ja paagi toruõõnsusest vast saaks veel orginaali näha,aga numbrit vaevalt tuvastada saab.

Minul veel võimalik see sinine kuidagi tuvastada ja täna natuke nükisin noaga helesinist maha ja leidsin suurema koha kust tuvastada, aga kui tahan musta numbrit kunagi saada siis kes see ütleb, et see ei ole see või see on õige ? Kui keegi ei oska värvikoodi öelda.
Samas ma tean, et ei hakka meelega seda musta numbrit taga ajama, aga ühe väga väikse sammu kaugusele tahan selle asja jätta juhul kui lapsed kunagi tahavad selle tee läbida.
Lisaks veel küsimus kas värv oli ikka see läikiv nagu tänapäeval olen näinud paljudel mustadel numbritel või pigem pool matt ???
Seda tean kindlalt, et lakki kasutada ei tohi aga tänapäeva värvidega suudab värvida ilma lakkita sellise läike peale mida 50 aastat tagasi ei suudetud supper hüpper läikiva puhul ka.
Lisaks küsimus tarkadele kas hakkan pahteldama? Või kasutan tinapahtlit kuigi me kõik teame, et tollel ajal ei pahteltatud mootorattaid ei tinaga ega pahtliga ja kõik keevis punktid olid leitavad.
Keeruline teema minu jaoks aga sooviks, et keegi selle kuidagi lahti seletaks.

Võib olla sellelt lehelt saad abi ,näiteks VAZ masinatel kasutusel olnud värvid ja koodid:
http://ros-niva.ru/tsveta-avtomobiley-av...ih-v-sssr/
https://www.drive2.ru/r/lada/648562/
https://www.drive2.ru/r/lada/288230376151951119/
Vasta
#43
(05-08-2016, 14:18 PM)muska71 Kirjutas: Tegin paagist mõne pildi.Kui paagi korda saad siis pilte ja kuidas mida tegid,sest mul ka sama tee ees.
Mul enda projekti värvimine läks täiega p...e Sad kuna ise värvi teemat ei jaganud siis kuulasin poekarlade LOLLI  juttu.Tulemuseks uuesti värv maha ja uuesti värvima. Sad

Minu plaanid paagiga:
Puhastan väljast peenikese liivaga (0-0,02mm) Siis viin keevitamisse. 
Peale keevitamist läheb uuesti kruus ja liiv paaki ning panen ta keerlema segumasina külge nii umbes paariks tunniks.
Peale seda korralik puhastus seest, kõigepealt õhuga siis lahustiga ja lõppuks veel silikoni eemaldiga ja otsin siit foorumist ülesse teema kus juttu millega paak seest ära töödelda.
Väljastpool mõtlesin Tinaga väikse pahtelduse teha siis happekrunt, täitevkrunt, epo krunt ja kõige lõppu värv ilma lakkita.
 Või mida silmas pidasid ?
Vasta
#44
(05-08-2016, 18:27 PM)Qunts Kirjutas: Peale keevitamist läheb uuesti kruus ja liiv paaki ning panen ta keerlema segumasina külge nii umbes paariks tunniks.
Peale seda korralik puhastus seest, kõigepealt õhuga siis lahustiga ja lõppuks veel silikoni eemaldiga ja otsin siit foorumist ülesse teema kus juttu millega paak seest ära töödelda.
....

See on hea mõte... ise plaanisin samuti liiva täis panna ning elektri mootori peale värisema... aga segumasina peale keerlemine on ehk isegi parem.
Vasta
#45
(05-08-2016, 20:52 PM)CHRhmm Kirjutas:
(05-08-2016, 18:27 PM)Qunts Kirjutas: Peale keevitamist läheb uuesti kruus ja liiv paaki ning panen ta keerlema segumasina külge nii umbes paariks tunniks.
Peale seda korralik puhastus seest, kõigepealt õhuga siis lahustiga ja lõppuks veel silikoni eemaldiga ja otsin siit foorumist ülesse teema kus juttu millega paak seest ära töödelda.
....

See on hea mõte... ise plaanisin samuti liiva täis panna ning elektri mootori peale värisema... aga segumasina peale keerlemine on ehk isegi parem.

Ma juba puhastasin vähe ennem liivaga puhastamist väljast aga seda aega jäi väheks ja mõne kohapeal ikka veel roostet.
Väike pilt ka lisaks.

https://youtu.be/lscunms53pg
Vasta
#46
buvanooll sisse valada,seisab toimib mõnda aega,töhjaks ja siis vesi sisse saab kah rooste maha.
Vasta
#47
Jama ikka mootoriga.
Nimelt ei taha see vasak silinder ikka töötada !!!
Täna siis vahetasin karpa ja ilma muutusteta, omavahel vahetada ei saa kuna silindripea ribid jäevad ette aga panin täiesti uue karburaatori peale ja sama seis, et paugub sumpsist ja karpast lööb tagasi ja võib ka pimedamas ruumis näha õrna leeki ning silinder kuumeneb liialt minumeelest (mingi 2 minutiga nii, et kätt vastas hoida enam ei saa).
Küünlad välistaks, karpa välistaks, säde olemas, uus süütepool, uued juhtmed, bensiin jõuab ilusti kohale, surved olemas, klappi vahed panin suuremaks kui vaja, juhul kui klappi vedrud väsinud, proovisin ka ilma summutajateta, vasak karpa reguleeringutele ei reageeri, ilus säde mõlemas silindris ja küünlaid olen vahetanud ja ka kondekat olen vahetanud.
Kas võib olla tõesti viga jagajas (sama süüde mis K-750 jagajaga 6 volti) ?
Kas kellegil oleks pakkuda uut jagajat originaali või elektron süüdet 6 voldist kuigi ei tahaks seda instaleerida kuna isegi augud puuduvad sellel mootoril, et seda elekrtron süütepooli külge pookida.
Samas tekkis mõtte mis ei pruugi põhineda tõel aga just vasaku silindri plokkikaan vahetatud, kuna originaalil oli leegi toru keere jalapealt maha murdunud ja vajas vahetust ning uuel äkki kuskil mõni mõra näiteks klappide vahel ???
KRT. pea terve päeva jebisin ja sellist n....i pole minu silmad veel näinud, et ma ei suuda mingisugust mootorit tööle saada! (saan tööle küll peale tampimist)
Kui kellegil mõtteid soovitusi kuulan huviga.
Vasta
#48
Jagajaga masinal ei saa kondensaatori viga justkui olla, sama kondensaator teeb tööd ka teise silindri heaks. Piiraks prooviks sissetulevat õhku lahjat segu saaval silindril. Et nagu imiteeriks õhuklappi. Viga see muidugi ei kõrvalda, kuid saab vähemalt teada, kas natuke rikkama seguga hakkab silinder tööle. Kui ei, tuleb viga otsida "mittekarburaatorist".
Sädemest veel. Keeraks küünlad maha, torkaks need kõrgepingejuhtmetele otsa, asetaks küünlad silindritele, ja keeraks väntvõlli aeglaselt ringi. Kas mõlemas küünlas tekib ikka säde? Ei, tegelikult ajan vist jaburat juttu. Kui mittetöötavas silindris ei oleks sädet, ei läheks see kuumaks. Aga proovida ikka võiks, näiteks vaataks, kas säde tuleb õigel ajal mõlemas silindris.
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#49
(08-08-2016, 00:37 AM)Wiki432 Kirjutas: Jagajaga masinal ei saa kondensaatori viga justkui olla, sama kondensaator teeb tööd ka teise silindri heaks. Piiraks prooviks sissetulevat õhku lahjat segu saaval silindril. Et nagu imiteeriks õhuklappi. Viga see muidugi ei kõrvalda, kuid saab vähemalt teada, kas natuke rikkama seguga hakkab silinder tööle. Kui ei, tuleb viga otsida "mittekarburaatorist".
Sädemest veel. Keeraks küünlad maha, torkaks need kõrgepingejuhtmetele otsa, asetaks küünlad silindritele, ja keeraks väntvõlli aeglaselt ringi. Kas mõlemas küünlas tekib ikka säde? Ei, tegelikult ajan vist jaburat juttu. Kui mittetöötavas silindris ei oleks sädet, ei läheks see kuumaks. Aga proovida ikka võiks, näiteks vaataks, kas säde tuleb õigel ajal mõlemas silindris.

Proovisin käega piirata sissetulevat õhku aga vot tolemus oli nulli lähedane, eks siis natuke paranes kõrva järgi hääl aga ütleme, et põhimõtteliselt nagu ei midagi.
Proovinud olen sädet vaadata ja säde olemas piibuga ja ilma piibuta, kui väga aeglaselt pöörata mootorit siis nagu oleks järjestiku kaks sädeme takti ühes silindris ja säde tuleb õigeaekselt silindrisse.
Ikka kahtlustan silindri pead, et kui selles mõra tõmbab lisaõhku ja segu jäeb lahjaks.
Tuleb jälle mootorit vähe osandada ja kaevuda sügavamale.
Vasta
#50
(07-08-2016, 23:54 PM)Qunts Kirjutas: Jama ikka mootoriga.
Nimelt ei taha see vasak silinder ikka töötada !!!
...
vasak karpa reguleeringutele ei reageeri
...
Kui kellegil mõtteid soovitusi kuulan huviga.

Enne lammutamist teeks mina oma tsikliga veel kaks asja:
1) vahetaks kütusevooliku;
2) laenaks mõne liikuva isendi pealt toimiva karburaatori. Või paneks enda kahtlase tema mootori külge.

Ja siis alles plokikaane kallale. Big Grin
Vasta
#51
Pane probleemne silinder ÜSS-i ja lase küünlaugust suruõhku sisse. Võrdle teise, töötava silindriga.

A.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#52
Isiklikult ei panustaks mõrateooriasse. Selleks, et segu märkimisväärselt lahjendada, peaks mõra olema nii suur, et valgus läbi paistaks. Sellisel juhul ei oleks aga piisavalt kompressiooni ja tuli lendaks töötakti ajal mõrast välja. Viga on milleski muus. Kahe eelneva postituse diagnostikaoperatsioonid peaks andma algandmetesse palju juurde, kui mitte ei too viga lausa välja.
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#53
Vaata üle ka kraan - üks harudest võib fekaalijääkidest umbes olla!

Ats.(minul pandud ühe väljundiga kaan + kolmik)
Vasta
#54
Voolikud ja kraani välistaks jälle täielikult. 
Voolikud on uued ja kraani puhastasin korralikult ära (osandasin täielikult) ja paagiks kasutan hetkel läbipaistvat kanistrit.
Keeruline on remontida kui ratas asub maal ja ise linnas.
Lisaks maal puudub nett, et netist abi otsida ja tarkade käest nõu küsida ning seepärast soovingi võimalikult palju infot, et järgmine kord kui lähen saaks proovida ja katsetada.
Tänud nõuannete eest jällegi.
Vasta
#55
https://www.youtube.com/watch?v=y3P3YlYfwxUSelle video umbes 10 minuti peal on silindrite tühikäigu ühtlustamine. Tal oli ka algul turtsumine. Tõstis parema silindri nõela, nüüd kuulatab tühikäiku samal ajal erinevate silindrite gaasitrosse sikutades.

барахлит один цилиндр К-650, греется  Äkki leiad selle otsinguga miskit. Pole oluline milline kahesilindriline M või K mootor, põhimõtted samad.
Инвалид информационной воины.
Vasta
#56
Kas karburaatoreid omavahel vahetada pole proovinud?

Mul kummalgi kahest MT10 parem (pealt vaates  parem) silinder ei toimi normaalse seguga,  kuid seal ilmselt nõrga süütepooli ja vale polaarsusega sädeme teema. Varsti saab ehk kahe pooli ja türistorsüütega katsetada.
Vasta
#57
Panen siia ka mõne pildi milline siis õige värv peaks olema (arvatavasti vähe tumedam oli originaalis).
Kuna mootoriga nädalavahetusel jälle ei õnnestunud siis hakkasin muid asju nokkima.
Hakkasin siis vaikselt plekkitööd meenutama ja võtsin esmalt esimese porika ette, et sellelt eemaldada üks suurem mõlk või õigem oleks öelda kraater mis arvatavalt oli sinna tekkinud läbi kellegi kurja käe ja haamri. Ise arvan, et käis vastu mootorit ja lihtsam oli haamriga teine kuju anda kui porilaud õigesti paigaldada.

Originaal värv.
   

Ja esimene porilaud peale mõnigast tööd.
   

Lisaks veel ostsin täna uue kompressiooni mõõtja kuna naabrimehe isevalmistatud asi ei pruugi õigeid numbreid näidata.
Aavu: Seda ma tean kuidas karpasid regullida aga tänan vihje eest. Minu rattal mitte ainult ei turtsu vaid ka paugub.
Ise kahtlustan. 1. Surveid või nende kadusid. Mõõdan üle ja proovin ka suruõhuga võimalike lekkeid leida. Kui suur surve (Bar)? 
                      2. Süüte jagajat. Plaanis uus osta elektroonilne ja originaal. (kontaktivaba kust saab koos vahepuksiga ja 6v)?

Kui midagi ei aita tuleb alustada otsast peale lahangut ja järk järgult edasi liikuda.
Vasta
#58
Igaks juhuks üks elementaarne küsimus - kas uus silindripea on samasugune kui teine? Horisontaalse karburaatori poltide paigutusega peal oli vist väiksem põlemiskamber ja seega kõrgem surveaste.
Vasta
#59
(09-08-2016, 01:48 AM)künnimees Kirjutas: Igaks juhuks üks elementaarne küsimus - kas uus silindripea on samasugune kui teine? Horisontaalse karburaatori poltide paigutusega peal oli vist väiksem põlemiskamber ja seega kõrgem surveaste.

Silindripead on ühesugused ja kui ma ei eksi siis vanakooli silindripäid ei tehtudki vertikaalsete karburaatorite poldi kinnitusetga.
Ja kuna välimised ribid on karburaatorite juurest pikemad ei saa karburaatorite kohtasid muuta (ujuki kamber jäeb ette), ehk siis vasak paremale ja vastupidi.
Igaks juhuks mainin veel, et karpasid on mul nüüd kaks komplekti ja see silinder mis koostööd teha ei taha sai omale täiesti uue karpa (veneaegse).
Kolvid on ka ühesugused, ehk siis kõrgentatud keskosaga.
Aga tänud küsimast künnimees, hea küsimus oli.
Vasta
#60
(09-08-2016, 09:25 AM)Qunts Kirjutas: ...
Igaks juhuks mainin veel, et karpasid on mul nüüd kaks komplekti ja see silinder mis koostööd teha ei taha sai omale täiesti uue karpa (veneaegse).
...

Mis paraku ei täheda, et Sul oleks kindlasti 4 toimivat karpat... Sad

Säärane pada peaks ikka 8 kanti suutma välja puhuda, kui täissale mees (ikka kolmenumbrilise kaalunäiduga) vändale astub. Aga näit ise ei olegi nii oluline, kui nende võrdsus. Sul ju üks pool käib hästi ja teine pahasti.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne