Jahutusvedelik vahutab.
#1
Sellised on pildid olukorrast, mille ühel päeval igavusest '96 aasta Ford Galaxy 1,9 tdi paisupaagi korki avades avastasin.
         

Möödunud sügisel sai jahutusvedelik vahetatud.
Konstruktsiooni eripärade tõttu ei saanud loomulikult kõike eelmist ollust 100% kätte ja loputamata jäi ka.
Olgu mainitud, et eelmine oli sinine või roheline ja sellele sai aeg-ajalt peale kallatud ka kollast, sest muid värve polnud tol vajalikul hetkel frangimaa autode polikliinikutest parajasti võtta.
Peale ühe olulisima lekke (soojenduse radikas) kõrvaldamist saigi siis moodsa ajaga kaasaminemise korras süsteem täidetud punasega, mis nüüd, pea aasta hiljem otsustas vahutama hakata.

Õli on oma õiget värvi. Temperatuur normis. Lõdvikud ka tavapärases pinges ehk siis nagu tänapäeva vw mootoritel ikka. Vaht polnud näpu vahel veeretades õline, vaid ainult kergelt libe nagu jahutusvedelikud ikka. Millal vahtu läks, pole täpsemalt teada, sest taset olen seiranud senini vaid selle järgi, mis paisupaagi seinast läbi kumab.

Loomulikult lasin kogu selle krempli välja. Sel korral avasin ka salongi lisasoojenduse põhja all asuva lõdviku ja uhasin kogu süsteemi kraaniveega läbi. Seejärel said voolikud tagasi ühendatud ja täitsin süsteemi puhta kraanivee ning pesuainega. Peale mõningast ringitiirutamist teostasin veelkord pika loputusprotsessi. Loputuse käigus leidsin, et paisupaagist (uhasin vett mootorisse voolikuga alt üles) väljub ka imepisikesi metalseid litreid. Umbkaudu tüüp selliseid imeväikseid asjakesi, nagu on kasutatud siit lehelt näha olevate pudelikeste valmistamisel: http://www.glitter-glue.com/et/productpi...609417.jpg Paluks vaadelda pudelite seinu, mitte neis olevat materjali(!). Kahtlustan, et need asjakesed võisid kuuluda kunagi kellegi poolt kasutatud lekkepeataja koostisse.

Nüüd paar päeva sees olnud värske punane vedelik omab küll mõningaid väikeseid vahutükikesi, aga mitte enam nii hullu olukorda, kui esmaavastusel.
   

Mis sellise vahuse reaktsiooni põhjus võiks olla?
On kellelgi veel taolist ehmatapanevat kogemust varnast võtta?
Vasta
#2
vabandust, ma pilte eriti ei näe, aga oma sarnase konega vankri paisupaaki ilmus seuke kääriva vahu moodi möga nõksuke enne kui sumps aurama hakkas. ehk siis minul oli tegu ää väsind kaanetihendiga.
Vasta
#3
Rolleyes  Dämmnujooru, kui see ainult kaane lihvi ja tihendi vahetusega piirduks...  Sad
Vasta
#4
Mul tuli su teksti lugemisel meelde ainult üks sõna, mis vahutamisega seoses on. Sõna tüvi on LEKE. Kas seal taga on stopp või ees plokikaane tihend, see on ainult õnne küsimus.
Mingil pulbrilisel lekkestopil oli jah sellised helmed sees.
Sinu olukord ei peagi nii vilets olema. Miks sa frangimaal pidid juurde valama üldse midagi. Ilmselt on kusagil leke. Leke võib olla ka väljapoole, mis polegi nii hull, kui sissepoole.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#5
Sellise erineva keemia segamise kohta saab ainult kahekäega peast kinni hoida ja ütelda üht - ärge toppige neid kollaseid ja punaseid vanematesse süsteemidesse kus originaalis on sinine või roheline ette nähtud....

Esiteks võib süsteem lekkima hakata ja teiseks rikuvad ära jahutussüsteemi siseseinad (lõdvikud, paagi, radikad).
Miks on paljudel autodel paisupaagid muutunud läbipaistmatuks, kuigi uuena paistavad läbi? Peale vanuse, tekib erinevate kemüüsede sissevalamisel sade mis ladestub siseseintele.

Pealegi, miks arvatakse, et tänapäeval müüdav punane või kollane on rohelisest või sinisest parem? Mina ütleks, et hooldage ja vahetage vedelikke tihemini ja ei teki mingeid jamasid, või siis nad ilmutavad end varem ja saab asja korralikult korda ennem katastroofi tekkimist.
Vasta
#6
Prantsuses sai juurde lisatud salongiradika lekke tõttu, mille likvideerisingi möödunud aastal maarjamaale tagasi jõudnuna. Siis sai ka punane sisse pandud, sest see teadupärast kauakestvam. Peale toda üritust pole paisupaagi punni alla varemalt rohkem asja olnud, kui et korra veel vedelikku lisatud, sest talve hakul sai vahetatud ka seieri andur ja plastikust flants, milles ta pesitseb.
Tundub, et tõesti on nüüd ees ainult õnnemäng, et 
*kas punane pesi oma puhtustarmastavate omaduste tagajärjel  süsteemist sinna paakunud soga lahti, 
*reageeris eelmise sinikollarohelise segu jääkidega või mingi ammuse lekkepeatajaga või variant kolm - 
*ees on oodata määnegi ägedam remondiprotsess kaane kallal, mis probleemi naastes ja süüdimatult silmi kinni hoides auto kasutamist jätkates võib halvimal juhul lõppeda lausa suuremahulisemate taastetööde või jõuallika väljavahetamisega.

Õnneks veel muutust halvemuse suunas pole toimunud.Umbes nelisada kõmmi on uue vedelikuga sõidetud.
Vasta
#7
sinine/roheline ja punane omavahel koos hakkabki vahutama ja näeb välja nagu löga, olen sellist löga omasilmaga näinud...
Vasta
#8
Sinine üksinda hakkab ka vahutama ja muutub kokakoolaks kui kaanetihend lekib.
Vasta
#9
(06-08-2016, 15:01 PM)Dexter Kirjutas: Sellise erineva keemia segamise kohta saab ainult kahekäega peast kinni hoida ja ütelda üht - ärge toppige neid kollaseid ja punaseid vanematesse süsteemidesse kus originaalis on sinine või roheline ette nähtud....

Esiteks võib süsteem lekkima hakata ja teiseks rikuvad ära jahutussüsteemi siseseinad (lõdvikud, paagi, radikad).
Miks on paljudel autodel paisupaagid muutunud läbipaistmatuks, kuigi uuena paistavad läbi? Peale vanuse, tekib erinevate kemüüsede sissevalamisel sade mis ladestub siseseintele.

Pealegi, miks arvatakse, et tänapäeval müüdav punane või kollane on rohelisest või sinisest parem? Mina ütleks, et hooldage ja vahetage vedelikke tihemini ja ei teki mingeid jamasid, või siis nad ilmutavad end varem ja saab asja korralikult korda ennem katastroofi tekkimist.

  Mina panin  punast jahutusvedelikku oma A80ne loksu, aga mitte pooleks rohelisega-minumeelest lekib punane vähem. Varem tuli aeg-ajalt juurde valada aga nüüd väga harva. 
 KleenFlo lekkepeataja ntks on nagu "glitter" või metalli puru.
You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#10
Lõhnab jah, kangesti kaanetihendi moodi, et õli satub jahutussüsteemi. Teine ja vähemtõenäolisem variant on äkki õlijahuti mis peaks asuma filtri taga...

Aga selle vedeliku värvi kohta - mina olen seganud neid kõiki kokku ja midagi ei ole juhtunud. MB - l lekkis tasapisi jahutusradiaator ja peale sai valatud mis parasjagu kättesaadav oli. Kas siis punane, roheline, kollane või sinine. 8 aastaga ei tekkinud mingit löga paisupaaki ja ka külmakindlus ei kannatanud segamiste tulemusena. ~100 000km

Praegusel Volvol kaanetihend õrnalt lekib ja paisupaagi korki kinni keerata ei saa sest liiga suur surve tuleb sisse. Samuti on kusagil minimaalne leke. Osaliselt aurustub lahtise korgi kaudu ka kindlasti midagi. Ei ole 4 aasta jooksul mingit löga ilmnenud paisupaaki ega ka kogu süsteemi. ~40 000km.
Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#11
(07-08-2016, 12:30 PM)nustu826 Kirjutas: Lõhnab jah, kangesti kaanetihendi moodi, et õli satub jahutussüsteemi.  Teine ja vähemtõenäolisem variant on äkki õlijahuti mis peaks asuma filtri taga...

Õli ta polnud. See oleks näpu vahel kohe arusaadav ja äratuntav olnud.
Esimene reaktsioon oli kohe, et misasja see sinep siin teeb, aga vaevalt, et saksas keegi sinepi pulbriga süsteemi remontis.
Pigem usun põlemise rõhu sattumisse jahutusse. Kuskil on praoke, mis veel nii tilluke, et paisupaagi kork tuleb esialgu rõhu leevendamisega toime. Diislil seda rõhku jätkub, et sinna läbi suruda, kus teda vaja ei oleks.
Vasta
#12
(06-08-2016, 15:01 PM)Dexter Kirjutas: Sellise erineva keemia segamise kohta saab ainult kahekäega peast kinni hoida ja ütelda üht - ärge toppige neid kollaseid ja punaseid vanematesse süsteemidesse kus originaalis on sinine või roheline ette nähtud....
õige lähenemine jah, ära topi võõrast asja sisse.
Kuid samas,tähtis pole värv vaid see mille baasil jahutusvedelik toodetud on. Vana hea traditsiooniline sinine on toodetud alkonoli baasil, punane ja roheline aga silikaatide baasil. Neid viimast kahte võib segada aga sinisega kokku ei soovitata panna. tekkivadki igasugused huvitavad emulsioonid. Kui süsteem on puhas pole vahet mida sisse valad kuid oht tekkib vanade masinatega kus jäägid plokist ikkagi reageerivad ja jälle on tulemus mingi arusaamatu kört.
Silikaatide baasil toodetud jahutusvedelikud on samas neutraalsed ja ei söö metalle, pane sisse millisesse plokki tahes. Alkoholi baasil toodetud aga kipuvad olema agressiivsemad.
Aquila captas non muscas.
Vasta
#13
(08-08-2016, 05:31 AM)Daff Kirjutas: ...Silikaatide baasil toodetud jahutusvedelikud on samas neutraalsed ja ei söö metalle, pane sisse millisesse plokki tahes...

On pisut abrasiivne. Väikse mahuga ja suure voolukiirusega (motikad) plokkides pidi olema oht kulumisele.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#14
Tsitaat:Kuid samas,tähtis pole värv vaid see mille baasil jahutusvedelik toodetud on. Vana hea traditsiooniline sinine on toodetud alkonoli baasil, punane ja roheline aga silikaatide baasil. Neid viimast kahte võib segada aga sinisega kokku ei soovitata panna. tekkivadki igasugused huvitavad emulsioonid. Kui süsteem on puhas pole vahet mida sisse valad kuid oht tekkib vanade masinatega kus jäägid plokist ikkagi reageerivad ja jälle on tulemus mingi arusaamatu kört.

Ehk on siin segamini ajatud natike - Sinine ja roheline peaks olema samast mastist ja punane ning kollane omavahel samast klassist ? Rolleyes

Omast kogemusest üteldes roheline ja punane reageerivad omavahel väga hästi, tehes kokku lillaka emulsiooni mida ei lahusta mitte ükski asi peale mehhaanilise eemaldamise.

Sellevastu sinise ja rohelise segamisel ei juhtu midagi - süsteem jääb puhtaks aga vedeliku värv on selline kahevahepeal (tume-tumesinine).

Kollasega pole veel eksperimenti teinud.
Vasta
#15
Kuna ise olen kasutanud ainult punast jahutusvedelikku kõigis oma hobi pillides, siis selline tähelepanek, et ka need on erinevad. Ma ei ole süvenenud milles see erinevus seisneb aga osadel on pudelil kiri "võib segada teiste jahutusvedelikega" (või midagi sarnast) ja osadel on kiri "ei ole soovitav segada teiste jahutusvedelikega". Rõhutan, et mõlemad olid punased.
Triumph Spitfire MK2, Triumph GT6 MK1, Triumph TR7, Corvair Spyder Turbo 64 
Vasta
#16
(09-08-2016, 01:47 AM)spitfire Kirjutas: Kuna ise olen kasutanud ainult punast jahutusvedelikku kõigis oma hobi pillides, siis selline tähelepanek, et ka need on erinevad. Ma ei ole süvenenud milles see erinevus seisneb aga osadel on pudelil kiri "võib segada teiste jahutusvedelikega" (või midagi sarnast) ja osadel on kiri "ei ole soovitav segada teiste jahutusvedelikega". Rõhutan, et mõlemad olid punased.
Üks jahutusvedeliku hulgimüüja Eestis ütles kord et võib pakendada vastavalt kliendi soovidele mis värvi vedelikku vaid vaja, avalda vaid soovi. Tegu siis kaasaegsete longlife-vedelikega. Sega siis hiljem siniseid vanu vedelikke uutega... Sad
Vasta
#17
Ärge ajage siin mingit jura. Jahutusvedelikud baseeruvad täna põhiliselt kahel ainel. Üks on etüleenglükool ja teine propüleenglükool. Mõlemad segunevad nii veega kui ka üksteisega väga hästi, umbes nagu soe vesi külma veega ja tulemuseks ei ole reaktsioone. Vanasti kasutati nende asemel ka glütserooli, täna eriti mitte. Miks, ei oskagi täpselt öelda, arvatavasti selle pärast, et esimese kahega saadakse paremat külmalävi vedelikule. Mõlemal ainel on omad plussid ja miinused, ning vastavalt mootori/seadme tootja ettekirjutistele, lisatakse neile mingisuguseid lisaaineid. See on ka kõik mis neid eristab. Värvuse saab valida vastavalt värvainele mida neile lisada. Vajadusel värvitakse jahutusvedelik ka süsimustaks, kui ainult ostjaid leiduks sellele.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#18
No kfl.Viplala lohutas mind kõvasti Big Grin .Olen oma elukatele juurde kallanud,mis parasjagu käepärast olnud.Selle jutuseeria peale hakkasid juba igsugused imelikud mõtted tekkima.
Vasta
#19
See teema paneb ka mind kukalt sügama. Kunagi ammu Scanias töötav sõber soovitas hoiduda ka sinise ja rohelise omavahel segamisest. Pärast seda olen kasutanud ainult rohelist. Ilmselt olen eksiteel...
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#20
(10-08-2016, 22:54 PM)Marko Kirjutas: See teema paneb ka mind kukalt sügama. Kunagi ammu Scanias töötav sõber soovitas hoiduda ka sinise ja rohelise omavahel segamisest. Pärast seda olen kasutanud ainult rohelist. Ilmselt olen eksiteel...
Küsimus vast siit tulnud et vanasti oli sinine tosool/antifriis, tänapäeval on baasaineks hoopis miski muu. Neid tänapäeva vedelikke ei tohi antifriisiga segada, muud kunsti siin polegi.
Otsin infot Brennabor väikemootorrataste kohta.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne