Jahutusvedelik vahutab.
#21
(06-08-2016, 12:44 PM)Janka Kirjutas: Mis sellise vahuse reaktsiooni põhjus võiks olla?
On kellelgi veel taolist ehmatapanevat kogemust varnast võtta?

Kui ühtegi segavat sümptomit ei esine ehk salong soojaks läheb ja mootori maha suudab  jahutada siis isiklikult sügaks korra kukalt, suruks korgi peale tagasi ning läheks rahulikult eluga edasi... ;Wink   
Selle aja peale võib autode jahutussüsteemidest palju hullemat kraami leida...
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#22
Mlsluik, respect! 
Walter, see oli ikka uuem aeg, minu jaoks muidugi vana aeg.
Antifriis tähendab endiselt külmumiskindlust.
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#23
(10-08-2016, 22:54 PM)Marko Kirjutas: See teema paneb ka mind kukalt sügama. Kunagi ammu Scanias töötav sõber soovitas hoiduda ka sinise ja rohelise omavahel segamisest. Pärast seda olen kasutanud ainult rohelist. Ilmselt olen eksiteel...

Sinist ja rohelist on mu teada koguaeg lubatud segada, punast nendega aga mitte. Ei näe põhjust tänapäeval sinist ega rohelist kasutada kuna nende omadused muutvad rutem ja peaks tihedamini vahetama, sinist isegi vist soovitati iga aasta. Ega väliselt ei pruugigi kohe näha et midagi ka näiteks 5 aasta pärast hullusti oleks, kui aga ühe päeval kõva külmaga asi ära külmub, sest piisavat külmakindlust enam polnud, siis on asi halvasti. Ja kui aja jooksul metalli ja tihendite vastu agressiivsemaks (happelisemaks vms?) muutub. Punast võib kasutada julgelt 5 a. Mu autol oli ostes roheline, esimesel aastal vahetasin punase vastu välja ja midagi muud pole pannud. Tõsi küll, pesin süsteemi ka paar korda veega läbi, niisama roheline välja lasta ja punane sisse panna igaks juhuks ei julgeks soovitada.
Vasta
#24
(08-08-2016, 09:33 AM)motamees Kirjutas:
(08-08-2016, 05:31 AM)Daff Kirjutas: ...Silikaatide baasil toodetud jahutusvedelikud on samas neutraalsed ja ei söö metalle, pane sisse millisesse plokki tahes...

On pisut abrasiivne. Väikse mahuga ja suure voolukiirusega (motikad) plokkides pidi olema oht kulumisele.

Seda kohta tahaks nüüd küll lähemalt teada?

On tulnud mõnel tsiklil veepumba sisu vahetada, aga seal on läinud katki keraamilise tihendi ümber olev kummi jurn mis kiiresti voolava vedeliku eest on suht kaitstud(asub tiiviku taga).
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#25
(10-08-2016, 23:05 PM)Walter Kirjutas:
(10-08-2016, 22:54 PM)Marko Kirjutas: See teema paneb ka mind kukalt sügama. Kunagi ammu Scanias töötav sõber soovitas hoiduda ka sinise ja rohelise omavahel segamisest. Pärast seda olen kasutanud ainult rohelist. Ilmselt olen eksiteel...
Küsimus vast siit tulnud et vanasti oli sinine tosool/antifriis, tänapäeval on baasaineks hoopis miski muu. Neid tänapäeva vedelikke ei tohi antifriisiga segada, muud kunsti siin polegi.

Uhhkrtrsk. Täna on tosoolide baasaineks samuti etüleenglükool ja propüleenglükool. Antifriisi baasaineteks on samuti etüleenglükool ja propüleenglükool. Ka jahutusvedelike ja teiste sama nime kandvate ainete baasaineteks on etüleenglükool ja propüleenglükool. Värvaineid lisab iga tootja oma suva järgi ning ka nimetab oma tooteid oma suva järgi. Seega pole mingeid reegleid mitte kusagil. On ainult tootja soovitused ja foorumi tarkus.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#26
http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/autom...likud.html
Üks lugemine antifriisi, tosooli ja tänapäevaste jahutusvedelike kohta.
Инвалид информационной воины.
Vasta
#27
See saaga hakkab vist (ma vähemalt loodan nii küll jah!!!) oma otsa leidma.

Vastu talve hakkas auto tõusudel ja järsult kiirendades ikkagi liiga soojaks minema. Mootori temperatuuri näidu poolest. Salong samal ajal jahtus.
Jätsin sandi seina veerde, sest ega see pole ju ainus liikur, millega ringi ratsutada...

Nüüd siis ajasin risule uuesti jalad alla. 
Alguses ei saanud nagu arugi, et miskit hullu häda on, aga kui tahtsin mehemoodi peale tallata, hakkas taas trall seieriga pihta ja soojast õhust salongis võis koormuse all vaid unistada. Rahulikult kulgedes kukkus ka seier oma õigele kohale tagasi, samal ajal naases soojus salongi.
Egas midagi - kuna korralik remondihall läks rendile, siis tuletasin noorust meelde ja kiskusin värgi otse hoovil lahti.
Ja mis ma nägin?
Vastupidiselt ootustele ja lootustele oli kaane tihend terve mis terve.
Hea või halb uudis? 
- Pigem ikkagi halb, sest vahutamise ja hilisema ülekuumenemise probleem peitub seega mujal. Ja see "mujal" seisnebki jahutusvedelikus eneses.
Vaat ei teagi nüüd, kas läksid vanad jäägid uue punasega omavahel tülli või on see punane tõepoolest nii vanale autole surmavate omadustega, aga igatahes oli jahutusvedelik (või vedelike segud) pesnud süsteemist liikvele kõik, mida liikvele oli võimalik sättida.
Plokikaanes olid osad vedelikule mõeldud avad lausa ummistunud. Ködi, millest ummistav aine koosnes, sisaldas eneses lekkepeataja glitterhelbeid, savilaadset ollust ja liivaterasidki (või on see katlakivi).
Igatahes on nüüd suur töö tehtud ja masin ootab kokkuladumist.
Kindel ja põhjalik jahutussüsteemi lisaläbipesu tuleb peale seda, kui kõik pulgad taas omal kohal tagasi.
Muuseas sai auto ühtlasi palju uusi pudinaid, millede ostmine tegelikult juba ammus mõtteis mõlkus, aga puhtalt laiskuse tõttu väljavahetamist ootasid.

Muidugi, kahju, et läbi kaane seinte mootorisse ei näe. Oleks teadnud, et ainult ummistus, oleks ka tesitmoodi reageerinud ja alustanud teisest otsast, ehk siis pesemisest Big Grin.
Oleks...oleks...
Koolirahad makstud, selgeks sai vähemalt see, et G12 jahutusvedelik selles mootoris enam ei loksu.

   
Käes nüüd aeg hakata uusi klappe värskeltlõigatud pesadesse sohhvljäitama.
Vasta
#28
(09-04-2017, 20:37 PM)Janka Kirjutas: See saaga hakkab vist (ma vähemalt loodan nii küll jah!!!) oma otsa leidma.

Vastu talve hakkas auto tõusudel ja järsult kiirendades ikkagi liiga soojaks minema. Mootori temperatuuri näidu poolest. Salong samal ajal jahtus.

http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid331919 
Salong kiirusel üle 60 külm, alla 60 sõidul norm-soe.
Инвалид информационной воины.
Vasta
#29
(09-04-2017, 20:37 PM)Janka Kirjutas: Kindel ja põhjalik jahutussüsteemi lisaläbipesu tuleb peale seda, kui kõik pulgad taas omal kohal tagasi.
Seuke sõbralik soovitus - salongiradikas pesu ajaks süsteemist välja!
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#30
Pole selle auto hinge eluga täpsemalt kursis, aga voyal oli selline häda kui süsteem jäi korralikult õhutamatta. 1.8 110kw alhambral sai ka jupike aega lastud peale dosooli vahetust rahulikult tiksuda ilma paisupaagi korgita.
Vasta
#31
(09-04-2017, 21:16 PM)aavu Kirjutas: http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid331919 
Salong kiirusel üle 60 külm, alla 60 sõidul norm-soe.

Galaxyl rõõm, nagu soojenduse kraan puudub. Salongisooja timmitakse õhu jagamise luugiga. Kas väljast otse ainult külma või sedasama külma läbi soojendusradika. Nagu vanal hääl Sierralgi Big Grin.

Salongi radikate poolest olen nii rikas mees, et neid autol lausa kaks tükki. Teine kütab taga suurt pakiruumi ja puhub ka tagumistele reisijatele tagumiku alla.
Eks jah tuleb nad mõlemad lahti ühendada ja neile omaette ringlus käima nuputada.

Seoses salongi soojenduste ummistusprobleemidega meeldib mulle hullupööra see video: 





Poistel on tegemist ikka tõsise jamaga ja kui niimoodi jantida ei viitsi, ei saa, ei oska, ei taha, siis lippadki poodi uue järgi. Siin tundub, et saab sitast isegi enam-vähem saiamekise sepiku kätte. Aega ja võimalust on - miks mitte Smile.
Vasta
#32
(10-04-2017, 01:52 AM)Janka Kirjutas: Poistel on tegemist ikka tõsise jamaga ja kui niimoodi jantida ei viitsi, ei saa, ei oska, ei taha, siis lippadki poodi uue järgi. Siin tundub, et saab sitast isegi enam-vähem saiamekise sepiku kätte. Aega ja võimalust on - miks mitte Smile.

Ma olen sama asja tavalise 30% söögiäädikaga teinud. Ja samu tulemusi saavutanud.
Ja eriti hästi oleks poistel läinud siis, kui nad selle jama veel paariks päevaks radikasse seisma oleks jätnud ja siis uuesti läbi uhanud.

Ja kui nö. "radikas auto küljes" seda teha (no ei viitsi ju armatuuri maha võtta!) , siis tuleks mootori ja esiradikaga sama teha - seal on see sodi ju endiselt sees.
Termostaadi peab vahepeal välja võtma, et ei segaks.

...............

See on umbes sama teema nagu jalgrattaga, et kui lenksutoru on kahvliga kokku kasvanud, siis ratas tagurpidi maha, augud kinni ja paar päeva äädikat leotab selle enamus juhtudel lahti.


.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne