[rnx69]

Mind paneb imestama tõik, et tüüp, kes väidab enese olevat tehnikainimene, seletab (nüüd selgub, et terve neti on juba täis seletanud) kuidas üks või teine käituma peaks. Aga samas ajab sellist kamarat välja, et loe ja imesta.
Tehnikast oled nats võhik, teema algataja. Ja seetõttu pole vaja ka teisi õpetada (diisli tahmatest näiteks).
See risu oleks varem või hiljem laiali läinud, see on fakt! Ja süüdistada selles oskamatut ülevaatajat, kelle sõiduvõte oli tõesti käpardlik, on tegelikult teemaalgataja poolne möödapanek. Sest ühesugused olete mõlemad, rohkemal või vähemal määral.
Ehk siis kokkuvõttes - mitte muhvigi head see pasundamine ei toonud ja ei too ka. Lihtsam oleks olnud sõpradena lahku minna ja asi vask. Omad haavad lakub igaüks nagunii ise.

Ei võta seda absoluutselt isikliku solvanguna, eks Sul on õigus omale arvamusele.

Aga täpsustaksin siiski ühte fakti - tegu polnud suvalise "risuga", mille peale ma ilmselt ka ei lõugaks absoluutselt. Tegu oli 70-te teise poole Ford Rancheroga, millel äsja kapremondi saanud haruldane 429 kuuptolli bigblock vahel, pole just kõige odavamate osadega mootor, tütarlapsele oli läinud mootori ning käigukasti remont maksma viiekohalise summa. Tööd olid teostatud professionaalselt, kogu mehhaaniline töötlus koos tasakaalustamisega tellitud Soomest, plokk ning kaaned kuumpesu saanud, mootori koostajal on olnud päris pikk võidusõidukogemus ning tegu polnud esimese mootoriga, mille ta ehitanud oli. Erinevate asjaolude kokkulangevuse tõttu oli jäänud autole täiesti uus originaalradiaator (sõitnud enne mootori remonti ehk paarsada kilomeetrit), kuigi omanikuga oli kokkulepe, et see vahetatakse vajadusel välja. Mitte keegi osanud enne ülevaatusele minekut kahtlustada, et mootor seal keema suudetakse ajada, sest algatuseks oli nukkvõlli sisse töötamise ajal mootor 15-20 minutit tühikäigupööretest olulisemalt kõrgematel pööretel käinud, tõsi küll, sel hetkel polnud ümber ninaplekke, mis jahtumisele võis teataval määral kaasa aidata. Lisaks oli auto töötanud korduvalt juba koostatuna hoovil tühikäigul üsna pikka aega ning keema see polnud läinud, temperatuurikella osuti oli küll skaala normaalpiirkonna ülemises otsas, mis vihjas, et jahutussüsteem vajab tähelepanu.

Diislitesti teemal vähemalt minu loogika ütleb, et kui tõsta kiiresti mootori pöördeid või neid kiiresti langetada, siis väntmehhanism ning gaasijaotusajam saavad korraliku löökkoormuse osaks. Seda, et keegi testi puhul gaasi järsku põhja vajutab, ei ole ma miskipärast täheldanud, küll aga praktiliselt iga kord on gaas järsku lahti lastud. Ma ei pretendeerinudki absoluutsele tõele, lihtsalt mainisin asja, milleni ka Maanteeameti spetsialistiga rääkides jõudsime. Ka ei pea ma ennast kuskiltotsast moodsate diislite eksperdiks, oman ühte traktorimootoriga ikaldust ainult praktilistel kaalutlustel ning olen selle hingeelusse nõus süübima ainult äärmise häda korral. Maailmas on olemas palju huvitavamaid asju millega tegeleda lihtsalt

Kahjuks või õnneks olen ka ise mõne arhailise suure mahuga mootori kokku pannud ning tean nende kuumenemise probleeme omast käest. Ka minu enda auto kapremonditud mootor (samamoodi malmist V8 kärakas) kippus sissesõidu ajal väga korralikku jahutust tahtma, peale ühte hooaega ja mineraali asemel täissündi sisse kallamist rohkem probleeme ei esinenud ning mootor töötab senimaani ilusti. Teemakangelaseks oleva autoga on mul täpselt nii palju pistmist, et aitasin sel pisut elektrisüsteemi üle käia ja kere esiosa koostada. Teema algatamine oli, nagu ma ka mainisin ühes eelnevas postituses, hoiatava iseloomuga ning ma olin valmis selleks, et see läbuks lõpuks läheb. Võib-olla tõesti oli toon natuke liialt emotsionaalne, selle võtan täiesti omaks.