Natuke autosid, tsikleid ja kurba ajalugu
#21

klaabu Kirjutas:soovitan siiski ka eelpoolmainitud teisel netilehel ära käia (http://www.uer.ca/forum_showthread.asp?f...eadid=8951). see jätab asjast veidi teise mulje.


kuvalda Kirjutas:valve on seal peal ja see naine sai sinna mingi loaga,loa kirjutas valmis ta isa,kes töötab kõrgel kohal.pilte vaadates tekib jube kahju tunne,kahju on neist inimestest kes selles kannatasid ja nende maisest varast.

jah peab tõdema,et ma eksisin ka arvates,et see lugu tõsi oli,lõpus seisab veel,et see naine ei oska isegi tsikliga sõita,ja oma vanust oli ta ka 4 a vähem valetanud,pettumus missuguneSad
Vasta
#22

klaabu Kirjutas:soovitan siiski ka eelpoolmainitud teisel netilehel ära käia (http://www.uer.ca/forum_showthread.asp?f...eadid=8951). see jätab asjast veidi teise mulje.


Thread with ID not found.
Vasta
#23

tamar99 Kirjutas:Thread with ID not found.
Vt minu algset postitust eelmisel lehel - seal on korrektne URL.
Vasta
#24

Vaatamata suurematele ja väiksematele valedele selle loo juures, tekkis mul vastupandamatu soov \"Stalkerit\" uuesti lugeda.
Vasta
#25

tamar99 Kirjutas:Thread with ID not found.

kurivaim jah, püüdsin parandada oma postitust, aga veateatest lahti ei saanud. igatahes oli mõeldud siis tarmo pandud linki.
Vasta
#26

Üks môte.
Pildil nähtud autosurnuaed sisaldab suurel hulgal BTR-e, kui ma ei eksi. Kui suured raudesemed ohtlikumad on , milleks siis kasutada
soomukeid? Vôi kaisevad nad alguses paremini?
Veel üks môte.
See tehnika kogus pidevalt radioaktiivsust. See viimane juht, kes
masina \"surnuaeda\" toimetas, pidi vist saama suurema doosi, kui
need, kes eelnevalt antud liikureid kasutasid.
Vasta
#27

Eks nad said doosi kõik. N.Liidus (eriti sõjaväes) mehi ei hoitud. Ura za Stalinu (rodinu) peale ja kõik Sad Varumehi oli alati suurtes kogustes võtta.

Kunagi 1980ndatel, kui N.L.-i tööpatt raudteed ehitas ja sõdur saadeti tsemenditünni (loe: pulbritünni) tsementi välja kühveldama, vastas ohvitser küsimuse peale töö võimalikkust tervistkahjustatavusest: \"A chto im delatj? Ih tak mnogo.\" Sad(

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#28

Eks see, et teistel, peale inimese enda ja lähedaste, tema elust ja tervisest kama, on ajaloos pidevalt (just pidevalt, mitte korduvalt) tôestust leidnud.
Lugu uurides jäi silma lôik, kus räägiti surmavatest doosidest.
Huvitav, kas need enne Tsernobôli katastroofi ka teada olid?
Vaevalt, et keegi Hirosiimas nimetatud suunitlusega katseid korraldas. Lugesin kooliajal mingit raamatut USA tuumapommi tekkeloo kohta (NSVL raamat, pealkiri oli vist \"Teine päike\" vôi midagi taolist). Selles kirjutati mingist ebaônnestunud katsest, kus poolkerad sattusid teineteisele liiga lähedale (ületati kriitiline mass) , ning ming teadlane lahutas need paljaste kätega, märkis üles, kus keegi sel hetkel ruumis seisis ning suri umbes nädala pärast. Hiljem jälgiti ellujäänute kahjustuste kujunemist ja suurust sôltuvalt kaugusest nendest poolkeradest.
Teine lôik oli sellest alumiiniumist puust. Kas kuskil mujal ka
alumiiniumist skulptuure leidub, vôi on see ainus Maakeral?
Siis veel helendavast metsast ja pilvest. Metsamehed saadi -
teadagi kust.... Pilvega seoses meenub mingi film tuumapommi katsetustest Uuralite taga, kus talupojad (elasid vist umbes nagu
keskajal) ronisid samuti majade katustele \"imet\" kaema ning
jäid pimedaks, said pôletushaavu (ilmselt radiatsioonist)
ning mitmed surid üldse maha. Ka Tunguusias olevat pärast
kômakat (pôhjustajaid pakutakse asteroidist kuni UFO ja galaktikate vahelise tunnelini) kôrge radiatsiooni tase olnud.
Aga need helendava metsa maharaiujad-äravedajad oleks
vist pidanud kôik enam-vähem minutiga sandistuma/surema,
räägitakse ju doosist 3000...300000 R/h.



P.S kas keegi teab [shaa] (s- katusega ) koodi?
Vasta
#29

Pildistamist oleks seal küllaga ...
Vasta
#30

OT: kas keegi oskab arvata mis võiks juhtuda filmiga, kui sinna pildistama minna, kas kohapeal olev radiatsioonitasemel saab üldse filmiaparaadiga minna?
Vasta
#31

Esimestel plahvatusejärgsetel kinofilmidel olid heledad sähvatused (füüsikaajaloost tuntud Beqrelli katse uraanisooladega).
Vasta
#32

künnimees Kirjutas:Esimestel plahvatusejärgsetel kinofilmidel olid heledad sähvatused (füüsikaajaloost tuntud Beqrelli katse uraanisooladega).
Kas siis tänane radiatsiooni tase ei ületa filmi rikkumiseks vajalikku hulka?
Vasta
#33

20 aastat on siiski teinud oma töö. Praeguseks on peamised radiatsiooni kandjad sealsed suured ja massiivsed esemed a la hooned, sõidukid, terasrajatised jms. Õhk ja vesi on üsnagi puhtad; peamine oht inimesele nt lähtub just suurte massiivsete esemete lähedusest. Näiteks võib üsnagi ohtlik olla raudbetoonhoontesse sisenemine, eriti sinna pikemaks jäämine.

Eks radioaktiivne tolm, vesi jms on tuulte, sademete jms poolt kahe aastakümne jooksul laiali kantud ja loodusesse hajunud. Vabas õhus ei ole seetõttu väga ohtlik seal enam lühiajaliselt viibida ehk siis õhk on puhas. Samal põhjusel tegutsevad kontrolllpunktid jms seal hiljem kohaleveetud vagunelamutes, millede konstruktsioonides ei ole radioaktiivsus ladestunud. Olemasolevaid hooneid selleks kasutada ei saa. Lammutada neid loomulikult ka ei tohi, sest tekkiv tolm on radioaktiivne ja saastab lammutamise hetkel kõike ümbritsevat, sh õhku.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#34

OT: aga Paldiskis oli radioaktiivsuse tõttu kasvanud imelikult suured kibuvitsa marjad.
Vasta
#35

Kust see viimane info pärineb?
Vasta
#36

Raimond Kirjutas:OT: kas keegi oskab arvata mis võiks juhtuda filmiga, kui sinna pildistama minna, kas kohapeal olev radiatsioonitasemel saab üldse filmiaparaadiga minna?

Arvata küll ei oska, aga [Pilt: ternobl861hm.th.jpg] see pilt on tehtud 1986 aasta oktoobris Tsernobõlis, no muidugi mitte tsoonis, vaid laagripaigas paarikümne kildi kaugusel jaamast. Masin minu selja taga on ainult poseerimiseks, seisis teine õigel ajal õiges kohas lihtsalt
Vasta
#37

Täna seitsme-kaheksa vahel oli Viasat History-s film tuumade lagunemise ahelreaktsiooni avastamisest, esimesest katsereaktorist
ning tuumaenergia rakendamisest eelmise sajandi jooksul. Lõpupoole
näitas ka sündmusi, mis viisid Tšernobõli katastroofini. Kõige lõpus tõdeti, et rahumeelset aatomit pole olemas.

Vasta
#38

mossepower Kirjutas:Nüüd on Tšernobõlist tore mäng ka tehtud
http://www.stalker-game.com
Täitsa lahe paistab olevat, puha muhk, mossed, nivad ka mängus. Kuigi pistut räsitud kujul:
NIVA
MUHK

Lisaks avastasin ühe huvitava raamatu, mille ideede põhjal see mäng on tehtud A. B. Strugatški "Teekond rohelisse" Seal ka juttu radioaktiivsest tsoonist.
Vasta
#39

Vahepeal on tehtud veel üks lehekülg Tšernobõli katastroofi kohta:
http://www.chernobyl.in.ua.
Vasta
#40

Tänaseks on ametlikult 400 inimese ringis tagasi pöördunud oma koduküladesse(üle 350 000 evakueeriti). Enamjaolt on tegu vanuritega.

      ← läheb vanarauaks.
"A Tainted Graveyard"
Photograph by Gerd Ludwig

Workers at the Rossokha equipment graveyard cut up vehicles for scrap. Thousands of trucks, bulldozers, helicopters, and other vehicles used during the Chernobyl cleanup became so contaminated that they could no longer be used. Those that have had enough radiation washed away by years of rain and snow are melted down and the metal sold. The problem of how to cope with the still unknown human toll of Chernobyl is not so simply solved.

      ← veel heliga visuaali (english only)

Edit: link parandatud

aga kui mu auto liigub valguskiirusel, kas on siis esituledest veel kasu?


Otsin pagasniku luuki 1/43 M407-le
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne