[Envir]

ma ei kuulaks Sinu asemel seda nõu andvat maalrit ülemäära:

- Buvanol on mu kogemuses kõige kehvem muundur

Buvanol ja Antirust on kaks erinevat asja. 

Ma olen nõuandele vastavalt talitanud korduvalt ja hea tulemuse saavutanud. Minu arust on Antirusti koostist viimasel ajal muudetud. Pealekandmisel jätab nagu õlija mulje, püsib paremini pinnal. Tahab saada küllalt palju niiskust, vastasel korral, kui lihtsalt ära kuivab, siis jätab kleepja reageerimata kihi.

Survekaga jääke maha pesta on tootluse mõttes hea. Lisaks võimaldab lisaniiskus ära reageerida viimastel jääkidel. Oleneb, milliseid kvaliteedinõudeid rakendada: kui peab kvaliteetne pind jääma, siis tegelikult peaks karukeele, kaltsudega jmt pinda veel puhastama, sest survekas ei pese kõiki lahtisi jääke maha.

Kui otse, ilma puhastamata peale kanda, siis võib hakata pealmise värviga reageerima.

Muunduri pakendil on kirjas, et kasutatakse seal, kus efektiivsemate vahendite kasutamine ei ole majanduslikult mõttekas. Seega täiesti ootuspäraselt ei anna nimetatud vahend 100% tulemust. Ta ei "võta läbi" paksemat roostet ja keeldub töötamast mingitel x kohtadel, kus pind ei ole poorne. (Ka siis, kui töödelav pind on õlivaba). Samas on tegu igati efektiivse vahendiga vähem nõudlikes kohtades. Määrida kokku ja visata uduvihma kätte annab hea tulemuse  ;-) 

Kui töödeldud pinna alla jääb elusat roostet, siis see lööb niiskuse mõjul pinnale kevadeks välja. Töötlus on seda edukam, mida õhem on töödeldav rooste kiht.

Pealekandmiseks olen hakanud kasutama "vussukannu". See on selline kann, kuhu surve sisse pumbatakse ja päästikule vajutades sisu välja pihustatakse. Kann on happekindluse märgiga. Teinekord on probleemiks sade, mis sõela ummistab. Samas on pealekandmise tootlikkus tänu kannu kasutamisele päris hea, olen kasutanud nt veoauto kasti katmisel. Pihustamine tagab ligipääsu ka kohtadesse, kuhu muidu ei pääse. Iseendast on olemas ka vussukanne eraldi otsiku ja voolikuga, mis tagab ligipääsu pea kõikjale.