TÜV kontrollnimistu ja vigade klassifikatsioonid
#1
(27-08-2016, 21:02 PM)stihl Kirjutas: P.S. Mis lisavarustusse puutub, mis paigaldati autodele, siis see peab ka ülevaatuspunktis töötama. 
Kui ntx. mingile 2008a Polole on pandud el. aknad (tehasest) ja juhiaken ei tööta, siis ülevaatust ta läbi ei saa. Sel lihtsal põhjusel, et kui sul homme ntx suunad enam ei tööta, siis sa ei saa ka juhiakna kaudu ja jalgratturi kombel käega vasakut suunda näidata. Lihtne.

Vaatasin järgi, sul täitsa õigus. Muide, kõrvalistuja akna mitte töötamise eest on ette nähtud VO siis juhipoolse eest saab juba OV. 
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/130..._lisa4.pdf


1.6. Blokeerumatu pidurisüsteem (ABS) 

Kontrollitakse vaatlusega ja märgutule kontroll. 

1) Märgutule rike. 
2) Märgutuli näitab süsteemi riket. 
3) Ratta pöörlemissagedusandurid puuduvad või on kahjustunud. 
4) Juhtmestik on kahjustatud. 
5) Muud osad puuduvad või on kahjustatud.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#2
viplala teemaarendus ja link on liiga head, et suletud teemaga koos möödanikku veereda - vigadenimistu ja klassifikatsioonid tasub igal autohuvilisel (enne TÜVd) üle vaadata. Mina nt ei olnud seni taolisit nimistut näinud ega otsinud - hea, kui nina alla pistetakse, niiet aitäh! Smile
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#3
(27-08-2016, 22:29 PM)viplala Kirjutas: Enne 2007 oli euroopas toodetud autodel ABS lisavarustusena nagu valuveljed või automakk ning airbag on vist siiani, seega ei tohiks nagu ülevaataja asi olla, kas lisavarustus parasjagu töötab või mitte.

Aga ometi ABS-i tulega läbi ei lasta.

1.6. Blokeerumatu pidurisüsteem (ABS) 

Kontrollitakse vaatlusega ja märgutule kontroll. 

1) Märgutule rike. 
2) Märgutuli näitab süsteemi riket. 
3) Ratta pöörlemissagedusandurid puuduvad või on kahjustunud. 
4) Juhtmestik on kahjustatud. 
5) Muud osad puuduvad või on kahjustatud.


Siinkohal vist oleks mõttekas selgitada, miks see nii on, et ABS-i viga on OV, äkki mõni foorumlane veel (foorumites autospetsid ju tavaliselt ei käi/kirjuta) ei saa aru, sest "pidurid ju töötavad".

........

Praegu nokitsen ühe 1995a LR Range Rover LWB Classicu kallal. 
Piduri peapump koos elektriga juhitava juhtmooduliga on inimese pea suurune (vist oli 26 väljundit), lisaks on eraldi asetsev võimas saja klapiga ABS-i pump, rõhuakumulaator nagu bx19 Citroen amordil ja veel mingeid junne.
Autol on nö. topeltpidurid: esirtta ülemised kolvid ja tagaratta pidurikolvid on ühes (ok, läbi selle juhtmooduli klappide reaalselt neljas) ahelas ja esipidurite alumised kolvid teises (kah siis vastavalt tegelikult kahes). 
Loomulikult on esisupportitel vastavalt siis ka topelt piduritorud, topeltvoolikud ja kolm õhutusniplit/per support.
Kui ABS-i pump ei tööta (s.o pole ühendatud, süüdet ei saa sise või lihtsalt maha põlenud), siis neid pidureid isegi pole võimalik õhutada.

Ja ma absull ei kujuta ette, kas see 2,5 tonni vanarauda seisma jääb, kui mõni nendest komponentidest (ABSi tuli põleb!!!) ei tööta....
Manual minuarust käskis kutsuda treila sellisel juhul.

............

Ok, näide 1. sai ehk liiga keeruline.

Võtame lihtsama - sellesama rahvaauto Polo, kellel juhiaken ei töötanud ja sai OV.  Sad

Ilma ABS-ita Polol oli tagapiduril tõenäoliselt küljes mingit sorti (neid on erinevaid) piduriregulaator; s.o. äkkpidurduse puhul, kui auto kerge tagaosa üles kerkis, siis vähendati tagaklotsidele mõjuvat jõudu selle regulaatori kaudu. 
Muidu oleks pepu ju kohe nö lohasse läinud või lihtsalt tagarehv suitsema hakanud nagu Surmarelv 2 politseiautodel.

ABS-iga autodel on see junn nüüd kadunud, sest ABS teeb selle töö ise ära, s.o. ei lase rehvi põlema ega autot keerlemisse.
(jah, tean, "junni" suhtes on erandid, ntx kasvõi Navara)

Arvake, aga, mis juhtub, kui sellise ABSiga mittetöötava autoga kodanik vähegi kõveramas kurvis ja libeda teega pidurid põhja sõtkub.
Kas auto viskab tagaotsa ette ja vastavalt ka kaldub kuhugi vastassuunda (või hakkab lausa ringe tegema) või mitte???


...
Vasta
#4
(28-08-2016, 12:34 PM)stihl Kirjutas: Arvake, aga, mis juhtub, kui sellise ABSiga mittetöötava autoga kodanik vähegi kõveramas kurvis ja libeda teega pidurid põhja sõtkub.
Kas auto viskab tagaotsa ette ja vastavalt ka kaldub kuhugi vastassuunda (või hakkab lausa ringe tegema) või mitte???


...

Aga tee proovi  Wink
'98 aasta Ford Galaxy mittetöötava absiga kirjeldatud trikki ei tee näiteks.
Vasta
#5
(28-08-2016, 12:34 PM)stihl Kirjutas: ABS-iga autodel on see junn nüüd kadunud, sest ABS teeb selle töö ise ära, s.o. ei lase rehvi põlema ega autot keerlemisse.
Kuskuures ei ole kadunud nii huvitav kui see ka pole - uuemate suhtes sõna ei võta aga aastat 20 vanadel Golfidel, Passatitel milledel abs peal on tagasilla pidurdusregulaator kenasti olemas. Vahest sõltub selle olemasolu (või puudumine?) abs süsteemi intelligentsusest, vahest mingis piirsituatsioonis abs ei vea välja. Libedal teel ilma abs-ta piduri põhja tallamine pole sugugi reegel et viskab külje ette või läheb spinni, kui libedus on ühtlane ja rehvid ka enam-vähem võrdsed all siis muutud lihtsalt kelguks mille suunda saad rooliga korrigeerida. Teine teema jah kui kurv ees või (hoidku jumal) kuskil tükike asfalti väljas e. haardetegurid kapitaalselt erinevad, siis on minek.
Otsin infot Brennabor väikemootorrataste kohta.
Vasta
#6
(28-08-2016, 17:36 PM)Walter Kirjutas: Libedal teel ilma abs-ta piduri põhja tallamine pole sugugi reegel et viskab külje ette või läheb spinni, kui libedus on ühtlane ja rehvid ka enam-vähem võrdsed all siis muutud lihtsalt kelguks mille suunda saad rooliga korrigeerida.


Kas oled proovinud? Rolleyes  Minu arust olenemata rehvidest ja libeduse ühtlusest, blokeerunud esirattaid rooliga juhtida küll ei saa.
Vasta
#7
(28-08-2016, 15:26 PM)Janka Kirjutas:
(28-08-2016, 12:34 PM)stihl Kirjutas: Arvake, aga, mis juhtub, kui sellise ABSiga mittetöötava autoga kodanik vähegi kõveramas kurvis ja libeda teega pidurid põhja sõtkub.
Kas auto viskab tagaotsa ette ja vastavalt ka kaldub kuhugi vastassuunda (või hakkab lausa ringe tegema) või mitte???


...

Aga tee proovi  Wink
'98 aasta Ford Galaxy mittetöötava absiga kirjeldatud trikki ei tee näiteks.


Näiteks ta ei tee seda sul sellepärast, et tagapidurid juba viimased 5a ei tööta.  Toungue 
Või on lihtsalt kettad roostes, kolvid kinni ja kelgud ammu manalateel.

Ja mina üldiselt selliseid asju proovida ka ei taha; üks pemmivend hiljuti lasi bensukast välja sõites külje ette ja vastaasuunast tuli rekka. 
Kõik teavad ka, et edasi ei olnud naljakas.

P.S. Sulle, kui tüütusele, üks teine, palju ohutum trikk proovimiseks:
(Sellest pole sa kaaa nagunii varem kuulnud)
Vaba hooga pidurdad oma saani maha kuni seismiseni - ja siis lased alles sekundi-paari pärast piduri lahti. 
Korras nelja piduriga auto teeb kas pisikese käuksu ja/või tõstab oma tagaosa uuesti paar mm üles tagasi. Sest töötav tagapidur, nagu esimenegi, veab tagaosa pisut maakerale lähemale. 
Kui ainult esipidur võtab, siis tõuseb nina juba seismajäämisel üles tagasi ja piduri vabastamisel mingit effekti ei ole.
NB! Ära proovi seda siis kui keegi taga sõidab, kes ei loe automoto foorumit, või ära tee äkiliselt kui on libe.

............

Väide " kui libedus on ühtlane ja rehvid ka enam-vähem võrdsed all siis muutud lihtsalt kelguks mille suunda saad rooliga korrigeerida." - ei kommentaari. 
No andke kannatust.
Sa kõlad nagu üks kahene seltskond mu 78a auto tagaistmel, kes kommenteeris, et jube äge, saab korra ka eelmisel sajandil tehtud autoga sõita...
Ja on harjunud vaid ESP-sid ja ABS-sse täis autoga, millega kiilasjääl auto risti lastes ja rool sõidusuunas välja keerates veab end ise otseks (kuna ESP pidurdab koostöös rooli asendianduri ja ABS-iga taga ainult ÜHTE tagaratast ja teise laseb täiesti vabaks jne)

...........

Üks väike "trikk" veel nendele, kes tagarehvide mustri või tagapiduritega liikluses edaspidi mängida tahavad:
- võtke plastratastega mudelauto, kleepige tagarattad teibiga blokki ja laske ta OTSE umbes meetri pikkusest siledast (noh, umbes 30 kraadise "mäe" pealt) alla. Esirattad peavad muidugi teineteisest sõltumatult pöörlema.
Vaadake, kas jõuab ka finishisse otse või on kuhugi end viltu keeranud.

P.S. Seda viimast pole ise proovinud, sest see pole minu välja mõeldud, loodan, et autor ei pahanda, et see siia kirja sai.  Rolleyes

....
Vasta
#8
(28-08-2016, 21:02 PM)stihl Kirjutas: Ja mina üldiselt selliseid asju proovida ka ei taha; üks pemmivend hiljuti lasi bensukast välja sõites külje ette ja vastaasuunast tuli rekka. 
Kõik teavad ka, et edasi ei olnud naljakas.
  Peale mida hakati  normaalseid kiirendus ja aeglustus radasi ehitama, kuna "selgus" et 90 kraadine kurv/pealesõit trassile on ohtlik. Bensiinijaama eelmine omanik väitis, et 9 aastat tagasi oli ta neid aeglustusradasi tahtnud aga läks nagu ikka.
You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#9
(28-08-2016, 21:02 PM)stihl Kirjutas: Vaba hooga pidurdad oma saani maha kuni seismiseni - ja siis lased alles sekundi-paari pärast piduri lahti. 
Korras nelja piduriga auto teeb kas pisikese käuksu ja/või tõstab oma tagaosa uuesti paar mm üles tagasi. 
....

Seda peavad kõik autod tegema millel pidurid on. 
Tee test: pidurda auto seisma ja täpselt sel hetkel kui auto seiskub vabasta pidur. Ja siis vastupidi, et peale auto seiskumist ei vabasta pidurit. Isegi tuimema kanniga tunneb erinevuse ära. Suurema hoo pealt on kontrast muidugi suurem.

See füüsikaline põhjendus oli; mis füssa õps tahvlile sirgeldas ähmaselt umbes selline et: 
kui kiirus on 0 siis mingit jõudu ju ei rakendata 
nüüd kui rakendub jõud siis auto kiirendab 1, 2, 3jne. (ja raskuskese liigub taha)
nüüd aeglustades toimub kõik vastupidi 3,2,1 ja hetkel kui kiirus on jälle 0 siis peaks ideaalses maailmas  "see müstiline rakendatud jõud" kadund olema (ja raskuskese liigub esialgsesse asendisse). A kui seiskumise hetkel pidurit ei vabasta siis jah käib käuks, kuna raskuskese tahab ikkagi minna sinna kus on tema koht, olenemata sellest mis pidur teeb.

Mis puudutab tagarataste pidurdamise "testi" siis jah kõik toimib kirjeldatud moel, kui tagarattad on blokkis siis juhitavust ei ole. Sellest testist tulenevalt soovitavad miilitsad paremad rehvid taha panna.

A minu küss on pigem vesilius. Kui paremas seisukorras rehv on taga siis tekib esmalt vesiliug esi rataste alla. Alati aitab kui vähendada kiirust. See esirataste vesiliug on tegelt kerge tunnetada kui see juhtub. Ma ei tea, et mul tagarattad kunagi vesiliugu olek sattunud, aga esirattad korduvalt. Ehk siis minu loogika ütleb, et parem rehv võiks olla pigem ees (vesiliugu silmas pidades), mis pressib veest läbi teepinnani ja tagumine rehv lippab juba esiratta kuivas jäljes ja vesiliu oht peaks olema seega väiksem. Või mis ?
Triumph Spitfire MK2, Triumph GT6 MK1, Triumph TR7, Corvair Spyder Turbo 64 
Vasta
#10
Vesiliu kohapealt jah nii ,et paremad rehvid ees aitavad vähendada ohtu. Nüüd siis mõned agad:
Auto ei liigu teadupärast alati otse, vahel on kurvid ja ka pidurdamist, siis on paremad rehvid taha rohkem kasuks.
Kui juba esirattad veekiilul siis toimub tagumistega sama.
Vesiliu ohtu aitab parandada ka õige(suurem)rehvirõhk, siis on rehvi keskosa paremini teepinnal ja osaleb paremini vee eemale tõrjumisel.
Vasta
#11
Ega muidugi üldse ei soovitaks väga erinevalt kulunud või üldse väga märgatavalt erinevate omadustega rehve, aga kui on vaja valida, siis paremad rehvid taha, sest kui ees juhitavus kaob läheb auto otse ning autole otse saadud pauk on igal juhul ohutum kui külje peale (mis juhtub siis kui tagumine ots ootamatult libisema hakkab)? Rolleyes
Vasta
#12
toome mängu veel kas esivedu või tagavedu ...
ja hakkame mõtlema uuesti rehvide paigutuse peale ...

sedasi saab teemat arendada palju
Vasta
#13
(29-08-2016, 02:04 AM)spitfire Kirjutas: ...
A minu küss on pigem vesilius. Kui paremas seisukorras rehv on taga siis tekib esmalt vesiliug esi rataste alla. Alati aitab kui vähendada kiirust. See esirataste vesiliug on tegelt kerge tunnetada kui see juhtub. Ma ei tea, et mul tagarattad kunagi vesiliugu olek sattunud, aga esirattad korduvalt. Ehk siis minu loogika ütleb, et parem rehv võiks olla pigem ees (vesiliugu silmas pidades), mis pressib veest läbi teepinnani ja tagumine rehv lippab juba esiratta kuivas jäljes ja vesiliu oht peaks olema seega väiksem. Või mis ?

Miks te seda vesiliugu nii paaniliselt kardate? Kui auto on korras ja vesiliug tekkis vaid oma võimete ülehindamisest (sõidate kiiremini, kui antud oludes selle autoga tohiks) on ju roolist kohe tunda, et nüüd ei ole enam otseühendust Emakese Maaga. Mis taastub üllatavalt kiiresti, kui kiirust vähendada. Selle ühe-kahe sekundiga, mis auto vesiliu tekkimise hetkel määratud suunavektori sihis liigub, ei juhtu tavapärasel maanteesõidul mitte midagi. Tänapäevane auto viskab püsikiiruse maha ja vilgutab kaapeväldikut ainult.

Pealegi annab kehvema rehvi tõttu varem(=väiksemal kiirusel) tekkinud vesiliug oluliselt enam mänguruumi reaalse ohusituatsiooni lahendamiseks.

Teine küsimus on see, et kuidas saab vesiliug ootamatult tekkida? Kui rehv on kahtlane ja vihma sajab, siis peaks üks pädev juht ju sääraseks ebameeldivaks ilminguks valmis olema. Ka veega täidetud rööpad teel ei teleporteeru teisest dimensioonist vahetult auto ette, vaid auto läheneb neile sõidukiirusel... Üks mõistlik ja ärkvel juht peaks suutma vihma ja meie teede seisukorratuse koosmõjusid ju hinnata suuta.

Ja kui ei suuda, kas siis ikka on pädev massihävitusrelva ohjama?

Isand Tüütus Ruudus võiks korraks kiigata, palju on sellesinase kalaksi tagatelje kaaluks tühjalt. Ning siis võrrelda seda polonaatori napi 400 kiloga...
Vasta
#14
Tasub ikka karta. Ju reaalses situatsioonis vesiliuga samasugune olukord nagu jäise libedusega. Teoorias on kõik läbi mõeldud ja valmis ning ka autokoolis sunnikorras (libedasõit) läbi harjutatud. Aga kui esimene talvine libe tuleb siis ajalehed pasundavad et ootamatu libeduse tõttu on tonnide viisi tagantsisse- ja teeltväljasõite. Kõige kummalisel on see peasüüdlane ootamatu libedus nagu Eestimaal poleks kunagi varem talve ja miinuskraade olnud et täitsa ootamatu ja ennekuulmatu nähtus mis paha-aimamatuid autojuhte avariidesse sunnib.
Vasta
#15
(29-08-2016, 12:19 PM)v6sa Kirjutas: Isand Tüütus Ruudus võiks korraks kiigata, palju on sellesinase kalaksi tagatelje kaaluks tühjalt. Ning siis võrrelda seda polonaatori napi 400 kiloga...

Mis see masside võrdlemine annaks (kui ma neid kuskilt leiakski)? 700-800 kg pakuks umbes, sest tühimass autol on 1638 kg ja esirehvide rõhk mõne komapunkti võrra suurem, kui tagumistesse ette nähtud. Suhtarvud jäävad ju endiselt samaks. Polol on veel lühem aeglustumisteekondki oma väiksema massi tõttu ette näidata.

Tsitaat:Näiteks ta ei tee seda sul sellepärast, et tagapidurid juba viimased 5a ei tööta.  Toungue 

Või on lihtsalt kettad roostes, kolvid kinni ja kelgud ammu manalateel.

Mitte minu autol Big Grin.
Kahjuks pole säilinud TÜV kontrollkaardi lisa "pidurid maha test". Mittetöötava absiga siis.
ABS päästab ainult piirsituatsioonis, kus pedaali järsult põhja surud. Ohuolukorras, kui ei suuda kainet meelt säilitada ja tegutsed istinkti käsul. 
Tavalisel hoo vähendamisel peaks iga autojuht teadma, millisetes tingimustes liigeldes kuidas käituda, et rattaid lukku ei veaks.
Vasta
#16
1. Saan aru, et põhimõtteliselt olete nõus väitega, et vesiliu suhtes on õigem paremad rehvid ette panna. (Ma ei oota arutelu, et kui ei ole plekki et uusi osta siis sõida bussiga... stiilis) Neljast rehvist tavaliselt on ikka 2 etemat ja 2 kulunumat. Nüüd siis on valiku koht kuhu nad pista. 
Mis puutub kurvi sõitu, siis tagarattad väljuvad esimeste jäljest ikka suht järsul pöördel, siis on kiirus enivei madal ja vesiliu ohtu pole.

2. Pidurdamisel teevad vajalikust tööst ära 70-80% esipidurid. Minu arvates on siis neile vaja ka paremat pidamist. Miks peaks need olema kehvema mustriga kui tagumised ? 
Litakad ei juhtu tavaliselt kuiva asfaldi ja päike-paistab-lind-laulab ilmaga. Kui tee on märg libe jne.. (jutt käib pidurdamisest) siis esirattal on vaja max pidamist, et auto seisma saada. Ma ei tea, et mul oleks kunagi mõnel autol tagarattad pidurdades blokeerunud enne esimesi ja kui esimesed on juba blokkis siis ei ole mingit vahet kas taga on blokkis või mitte (juhitavuse mõttes).

Ma arvan, et see blokkis tagaratastega automudeli veeretamise näide on ilus küll, aga reaalses elus sellist olukorda on isegi tahtlikult keeruline tekitada. Jah kässariga muidugi saab. 
Mina olen paigutanud tavaliselt etemad rehvid ette. Ka tagaveolisel.
Triumph Spitfire MK2, Triumph GT6 MK1, Triumph TR7, Corvair Spyder Turbo 64 
Vasta
#17
Kui tahad külg ees (näiteks juhiuksega, väga nõrk koht) puuse sõita, siis jah miks mitte panna taha kehvemad rehvid. Kui vesiliug peaks tekkima, siis ma eelistaks esiotsaga puusse panna, mitte küljega, eespool on autol ikka tunduvalt rohkem juhti (ja teisi sõitjaid) kaitsvat kraami kui küljel. Rolleyes 
Olen näinud vahetult toimunud õnnetust kus libedaga võttis külje ette ja sõitis juhiuksega puu otsa, kiirus ei olnud väga suur, aga juht sai küljelt korraliku löögi- ribid murtud ja sisemised vigastused. Lisaks olid jalad kinni kiilunud (tõenäoliselt ka murdunud), vajas päästjate abi autost välja lõikamiseks. Oleks raske ette kujutada sarnaseid vigastusi kui sama kiirusega oleks esiotsaga sinna puu otsa sõitnud.
Vasta
#18
(29-08-2016, 21:01 PM)veix__ Kirjutas: Kui tahad külg ees (näiteks juhiuksega, väga nõrk koht) puuse sõita, siis jah miks mitte panna taha kehvemad rehvid. Kui vesiliug peaks tekkima, siis ma eelistaks esiotsaga puusse panna, mitte küljega, eespool on autol ikka tunduvalt rohkem juhti (ja teisi sõitjaid) kaitsvat kraami kui küljel. Rolleyes 
Olen näinud vahetult toimunud õnnetust kus libedaga võttis külje ette ja sõitis juhiuksega puu otsa, kiirus ei olnud väga suur, aga juht sai küljelt korraliku löögi- ribid murtud ja sisemised vigastused. Lisaks olid jalad kinni kiilunud (tõenäoliselt ka murdunud), vajas päästjate abi autost välja lõikamiseks. Oleks raske ette kujutada sarnaseid vigastusi kui sama kiirusega oleks esiotsaga sinna puu otsa sõitnud.

Räägid tulemusest. A milles oli põhjus ? Enne "olukorda" on vaja ikkagi kiirus maha saada ja kui esimene kets ei pea siis reageerib abs.. Blokeerub ikkagi esimene ratas mitte tagumine. 

Korraliku kiilakaga ja vanakooli 80-nendate automaadiga ja abs-iga mis väga targad ei olnud, peaks olema võimalik jalakäija kiirusel ka selline variant (kui ees sile kets): 
Pidurdades esirattad blokeeruvad, rakendub abs (mis lükkab piduri maha) aga tagarattad nügivad autot vaikselt edasi. Ehk siis väga madalal kiirusel (noh ütleme 2km/h) võimalik et ei jäägi seisma kuni käik sees.
Triumph Spitfire MK2, Triumph GT6 MK1, Triumph TR7, Corvair Spyder Turbo 64 
Vasta
#19
Pane mis rehvid kuhu juhtub. Kui oled sitahäda, paned pambusesse, kui oskad, tuled olukorrast välja. See reegel kehtib 90% juhtudest. Aga see kas oled sitahäda või ka tegelikult oskad, selgub siis kui hetk on käes, olenemata sellest, et tegelikult leidub iga oskaja jaoks oma juhus kus ta muutub sitahädaks, olenemata rehvidest. Hmm... päris tark tekst tuli välja...
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#20
Tegelikult on isand stihli jutul seekord point sees.  Minul oli kord üks auto, millel eelmine omanik oli pidurdusjõu regulaatori üle õla ära visanud. Ja kõik toimis suurepäraselt, kuni rumal uus omanik tegi tagapidurid ka korda ja heaks. Pärast seda oli iga äkkpidurdus külg ees. Muidugi, kui pidur lahti lasta, läks auto sirgeks tagasi. "Oskaja vist Smile". Kuni ühel öösel vastu hommikut jooksis kits ette, unise peaga sai pidur põhja tallatud....ja nii ta üle katuse kraavi läkski (sitahäda staadium vist Smile)
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne