TÜV kontrollnimistu ja vigade klassifikatsioonid
#21

Kogu selle jutu peale tekkis mõte...  Kas sügaval nõukaajal mõni mosse või sapik või volga kah niimoodi pidurdades kraavi kummuli läks, nagu praegused.  Isegi kesklinnas keeratakse kogu aeg rattad taevasse.  ei olnud ju nõuka autodel neid regulaatoreid. Esimesed tulid žiguliidega ju. olid kiirused samad ja teeolud  kordi sitemad, rehvidest ei olnud üldse mõtet rääkida.   Ehk on ikka "tihendi" viga?

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta
#22

(30-08-2016, 10:01 AM)h2rra Kirjutas:  Kogu selle jutu peale tekkis mõte...  Kas sügaval nõukaajal mõni mosse või sapik või volga kah niimoodi pidurdades kraavi kummuli läks, nagu praegused.  Isegi kesklinnas keeratakse kogu aeg rattad taevasse.  ei olnud ju nõuka autodel neid regulaatoreid. Esimesed tulid žiguliidega ju. olid kiirused samad ja teeolud  kordi sitemad.   Ehk on ikka tihendi viga?

See rattad-taevasse auto oligi ziguli 2104.
Vasta
#23

(29-08-2016, 23:10 PM)spitfire Kirjutas:  
(29-08-2016, 20:01 PM)veix__ Kirjutas:  Kui tahad külg ees (näiteks juhiuksega, väga nõrk koht) puuse sõita, siis jah miks mitte panna taha kehvemad rehvid. Kui vesiliug peaks tekkima, siis ma eelistaks esiotsaga puusse panna, mitte küljega, eespool on autol ikka tunduvalt rohkem juhti (ja teisi sõitjaid) kaitsvat kraami kui küljel. Rolleyes 
Olen näinud vahetult toimunud õnnetust kus libedaga võttis külje ette ja sõitis juhiuksega puu otsa, kiirus ei olnud väga suur, aga juht sai küljelt korraliku löögi- ribid murtud ja sisemised vigastused. Lisaks olid jalad kinni kiilunud (tõenäoliselt ka murdunud), vajas päästjate abi autost välja lõikamiseks. Oleks raske ette kujutada sarnaseid vigastusi kui sama kiirusega oleks esiotsaga sinna puu otsa sõitnud.

Räägid tulemusest. A milles oli põhjus ? Enne "olukorda" on vaja ikkagi kiirus maha saada ja kui esimene kets ei pea siis reageerib abs.. Blokeerub ikkagi esimene ratas mitte tagumine. 

Korraliku kiilakaga ja vanakooli 80-nendate automaadiga ja abs-iga mis väga targad ei olnud, peaks olema võimalik jalakäija kiirusel ka selline variant (kui ees sile kets): 
Pidurdades esirattad blokeeruvad, rakendub abs (mis lükkab piduri maha) aga tagarattad nügivad autot vaikselt edasi. Ehk siis väga madalal kiirusel (noh ütleme 2km/h) võimalik et ei jäägi seisma kuni käik sees.

Minu kogemus ütleb üheselt ja selgelt, et kui taga on kehvemad rehvid, läheb masin libedal lappama, s.t. viskab külje ette. Väga konkreetsed kogemused nii golfi kui Jeepiga. Mõlemal puhul vahetasin peale esimest ehmatavat kogemust esimesed ja tagumised omavahel ära ja probleem kadus, s.t. sai pidurit ka äkilisemalt vajutada, ilma et oleks pidanud tagaosa pärast muretsema.

Mina olen 100% seda meelt, et tagaotsa pidamine on olulisem kui esiotsa. Sest kui esiots lappama läheb, liigub auto otse ja kontrolli on võimalik vabalt valitud hetkel piduri vabastamisega kasvõi osaliselt taastada. Aga kui tagaots läheb, siis on külg ees ja igasuguse kontrolli taastamine on kordades aega- ja ruuminõudev kui mitte võimatu.
Vasta
#24

(29-08-2016, 23:10 PM)spitfire Kirjutas:  Korraliku kiilakaga ja vanakooli 80-nendate automaadiga ja abs-iga mis väga targad ei olnud, peaks olema võimalik jalakäija kiirusel ka selline variant (kui ees sile kets): 
Pidurdades esirattad blokeeruvad, rakendub abs (mis lükkab piduri maha) aga tagarattad nügivad autot vaikselt edasi. Ehk siis väga madalal kiirusel (noh ütleme 2km/h) võimalik et ei jäägi seisma kuni käik sees.

Kuna teema on nagunii metsas ja kellelgi ülevaatuse kohta küsse pole, siis võib niisama kah muliseda.  Smile

Spitfire, vaata oma tähelepanelikult seda pildikest:

[Pilt: images.jpg]

See on üks vanakooli ja üsna "rumal" 80ndate ABSi juhtmoodul. (mersu 201, 124)
Mitut rõhu mahalaskmise klappi Su silm märkab?
Mina näen kahte - üks esisillale ja teine tagasillale.

Kuidas need tagarattad nügida saavad, kui neil on pidur endiselt ju peal....?
(ok, esisilla pidurid ragisevad täiega)


Ja ühe klapiga abse minuteada sõidukatele ei ole kunagi pandudki, vist mingitel kerge per..sega kastikatel ainult ja sinnagi ainult taha. (a`la "arenenum" piduriregulaator)

Teine asi on see, et alla 5km/h abs üldse ei töötagi, vähemalt minu vanakoolikas laseb hoovis sõites ikka kõik neli lohasse, kuigi maanteel, siis kui vaja, ragiseb mis hirmus...Smile
P.S. Üks suur pluss on sel "lollakal" absil ka - teda saab nupust armatuuril välja lülitada.
Tänapäevasel pead ju enne kardirajale minemist kaitset välja katkuma, et temast lahti saada.
Vasta
#25

(29-08-2016, 23:10 PM)spitfire Kirjutas:  Korraliku kiilakaga ja vanakooli 80-nendate automaadiga ja abs-iga mis väga targad ei olnud, peaks olema võimalik jalakäija kiirusel ka selline variant (kui ees sile kets): 
Pidurdades esirattad blokeeruvad, rakendub abs (mis lükkab piduri maha) aga tagarattad nügivad autot vaikselt edasi. Ehk siis väga madalal kiirusel (noh ütleme 2km/h) võimalik et ei jäägi seisma kuni käik sees.

On võimalik. Proovitud, korduvaltWink Tagapidurid roostetavad ju kinni ära, kuna esipidurid nii head on.

Korras piduritega ei ole võimalik, kuna vähemalt MB puhul on blokeerumiskiiruseks määratud <30 km/h. Erinevad isendid on mul erinevalt blokeerunud, kuid kõik siiski 20+ pealt lohisema hakanud.

See on iseasi, et see 20 on tegelikult väga palju, kui seinani on 60 cm ja auto ei kavatsegi peatuda...
Vasta
#26

(30-08-2016, 12:56 PM)v6sa Kirjutas:  
(29-08-2016, 23:10 PM)spitfire Kirjutas:  Korraliku kiilakaga ja vanakooli 80-nendate automaadiga ja abs-iga mis väga targad ei olnud, peaks olema võimalik jalakäija kiirusel ka selline variant (kui ees sile kets): 
Pidurdades esirattad blokeeruvad, rakendub abs (mis lükkab piduri maha) aga tagarattad nügivad autot vaikselt edasi. Ehk siis väga madalal kiirusel (noh ütleme 2km/h) võimalik et ei jäägi seisma kuni käik sees.

On võimalik. Proovitud, korduvaltWink Tagapidurid roostetavad ju kinni ära, kuna esipidurid nii head on.

On tõesti võimalik, endalgi läbi elatud. Aitas käsipidur ja seejärel tagumiste supportite puhastus, et pidurid tööle hakkaks.
Vasta
#27

Ettevaatlikult sõites jäävadki tagapidurid kinni, eriti kui aegsasti hoog mahavõtta, valida pikk pidurdusmaa ja pidurdada varbaotsaga, (minu Naise auto) jne. Mina isiklikult lasen korra nädalas töö autol ABS põtkima ja pole veel juhtunud, et tagakettad kahtlaselt roostetaksid ja pidurid ülevaatuseks lahtivõtmist ja hooldust vajaksid.  Rahuliku sõiduga teevadki kogu pidurduse ära esipidurid ja tagumised ei rakendugi, selleks on neid vaja ikka korralikult sundida.  Big Grin  Tõsi esimesed klotsid said juba 45000 km pealt otsa, kuid selleks nad ju ongi, et kuluda mitte vanaks roostetada. Tagapiduritele on muidugi hea ka koormat anda, siis töötavad effektiivsemalt ja rakenduvad tunduvalt paremini kui tühja auto korral eriti kui on tagasillal ka piduritele vahele pandud "koorma kraan" mis reguleerib masina koormatusele ka tagapidurite tööd. .Vabandan kui nimi  vale  aga töö põhimõtet see ei muuda.
Vasta
#28

Nonii, kuna see on ülevaatuse teema, siis mina sain vähemalt neli venda juba kirja, kel autod on reaalselt liikluses ja tagapidurid ei tööta. Ühel lisaks tagapidurile ei töödanud ka abs.

  Rolleyes

Edit: kolm.
Vasta
#29

(30-08-2016, 15:04 PM)stihl Kirjutas:  Nonii, kuna see on ülevaatuse teema, siis mina sain vähemalt neli venda juba kirja, kel autod on reaalselt liikluses ja tagapidurid ei tööta. Ühel lisaks tagapidurile ei töödanud ka abs.

  Rolleyes

Khm, kui mind panid ka kirja, siis üks auto ei ole minu käes kunagi liikluses osalenud (suletud rajal küll) ja teine sai üsna kohe peale soetamist vajaliku hoolduse. Enne sai huvi pärast proovitud, mis saama. Nalja saamaWink
Vasta
#30

(30-08-2016, 14:27 PM)klaave Kirjutas:    Tõsi esimesed klotsid said juba 45000 km pealt otsa, kuid selleks nad ju ongi, et kuluda mitte vanaks roostetada. 

Mis automargiga tegu ja kas ise ostsid uuena poest..?
Sest siiani ma olen elus vaid ühte marki autot näinud, millel esiklotsid nii vähe kestavad: VW Touareg.
Aga ainult siis, kui on Brembo pidurid ja nende klotsid ongi sellised. Ilmselt siis effektiivsemad ka.
Samas, veelgi suuremad autod, Land Roverid (suur range ja disco 4) sõidavad Brembodega ees ikka oma 60-80t ära, pole äda midagi.

Mingi aeg on kuulda olnud ka elektrilise kässariga vag-idest, millel TAGAklots nii ruttu ära läheb.
Teooria oli selline, et kui auto saab aru, et vihma sajab, siis maanteel sõites aeg ajalt lükkab tagaklotse õrnalt vastu kettaid ja nö. "kuivatab" neid.

Aga tavalised sääsk-sõidukad esiklotsiga ikka 80t ja peale.
Vasta
#31

(30-08-2016, 15:17 PM)v6sa Kirjutas:  
(30-08-2016, 15:04 PM)stihl Kirjutas:  Nonii, kuna see on ülevaatuse teema, siis mina sain vähemalt neli venda juba kirja, kel autod on reaalselt liikluses ja tagapidurid ei tööta. Ühel lisaks tagapidurile ei töödanud ka abs.

  Rolleyes

Khm, kui mind panid ka kirja, siis üks auto ei ole minu käes kunagi liikluses osalenud (suletud rajal küll) ja teine sai üsna kohe peale soetamist vajaliku hoolduse. Enne sai huvi pärast proovitud, mis saama. Nalja saamaWink

Huvitav.Sellise foorumi kasutajad hädas oma igapäevaliikuritrga Rolleyes
Vasta
#32

(30-08-2016, 15:39 PM)stihl Kirjutas:  
(30-08-2016, 14:27 PM)klaave Kirjutas:    Tõsi esimesed klotsid said juba 45000 km pealt otsa, kuid selleks nad ju ongi, et kuluda mitte vanaks roostetada. 

Mis automargiga tegu ja kas ise ostsid uuena poest..?
Sest siiani ma olen elus vaid ühte marki autot näinud, millel esiklotsid nii vähe kestavad: VW Touareg.
Aga ainult siis, kui on Brembo pidurid ja nende klotsid ongi sellised. Ilmselt siis effektiivsemad ka.
Samas, veelgi suuremad autod, Land Roverid (suur range ja disco 4) sõidavad Brembodega ees ikka oma 60-80t ära, pole äda midagi.

Mingi aeg on kuulda olnud ka elektrilise kässariga vag-idest, millel TAGAklots nii ruttu ära läheb.
Teooria oli selline, et kui auto saab aru, et vihma sajab, siis maanteel sõites aeg ajalt lükkab tagaklotse õrnalt vastu kettaid ja nö. "kuivatab" neid.

Aga tavalised sääsk-sõidukad esiklotsiga ikka 80t ja peale.

Pigem küsiks mitte automarki ja kust (millise fimra omad) ostetud, vaid kus sõidetake ja millise sõidustiiliga. Kui päevast-päeva ainult Tallinnas umbes stiiliga "foori tagant minnes gaas põhja ja enne järgmist foori pidurid põhja" sõita, siis ei kesta isegi 45 000 km. Usun et samades tingimustes erinevate juhtide poolt sõidetuna võib piduriklotside eluea vahe olla vähemalt 2-kordne.
Vasta
#33

Ongi kahekordne. Ma olen näinud ka keskklassi sedaani, millel esiklots läks 120 hoolduses esimest korda vahetusse. Ja siis ka sellepärast, et üks ainult oli kohe kettas, teised veel mitu mm.
Aga see selleks, papi ei olnud enam esimeses lolluses (= esimene noorus) ka.  Cool

45 on siiski sipsa vähe, seal peab mingi suppordi jama olema. Isegi foorist foori meestel.
Sellepärast ma margiga tahtsingi sinnamaale tüürida, et veel ju garantiiaeg ja las vahetavad suppordi omal kulul ära.
Ja seal juhtumil vblla oli samamoodi, et ainult üks klots oli õhuke, teised kolm ok. Ja kui oli, siis polegi vaielda - ma ei sõida ju piduriga mängides uuel auto ühte klotsi ära. Teine pool jumala normaalne.
Mina tõmbaks küll kisa üles.
Ja autoesindustes, teatavasti, on lihtsam jupp ära vahetada, kui minusuguse lolli kisa kuulata. Smile
Vasta
#34

(30-08-2016, 15:41 PM)linnuke Kirjutas:  
(30-08-2016, 15:17 PM)v6sa Kirjutas:  
(30-08-2016, 15:04 PM)stihl Kirjutas:  Nonii, kuna see on ülevaatuse teema, siis mina sain vähemalt neli venda juba kirja, kel autod on reaalselt liikluses ja tagapidurid ei tööta. Ühel lisaks tagapidurile ei töödanud ka abs.

  Rolleyes

Khm, kui mind panid ka kirja, siis üks auto ei ole minu käes kunagi liikluses osalenud (suletud rajal küll) ja teine sai üsna kohe peale soetamist vajaliku hoolduse. Enne sai huvi pärast proovitud, mis saama. Nalja saamaWink

Huvitav.Sellise foorumi kasutajad hädas oma igapäevaliikuritrga Rolleyes

Ei ole häda - see on teadlikult ostetud omadus. Nagu paatinagiWink
Vasta
#35

(30-08-2016, 16:40 PM)v6sa Kirjutas:  Ei ole häda - see on teadlikult ostetud omadus. Nagu paatinagiWink

??
Paatina on venelaste keeles tselluloosi lagunemisel tekkiv gaas.
Leidub teda vanades autodes ja raamatukogudes ka ntx.
Pidada õnnetunnet tekitama ja sõltuvust mitte.
Vasta
#36

(30-08-2016, 16:44 PM)stihl Kirjutas:  
(30-08-2016, 16:40 PM)v6sa Kirjutas:  Ei ole häda - see on teadlikult ostetud omadus. Nagu paatinagiWink

??
Paatina on venelaste keeles tselluloosi lagunemisel tekkiv gaas.
Leidub teda vanades autodes ja raamatukogudes ka ntx.
Pidada õnnetunnet tekitama ja sõltuvust mitte.

Patina - siiani kohanud ingliskeelses keeleruumis, kus tähendab auto loomuliku eksterjööri kulumisega  (oksüdeerumine, värvi pleekimine, kriimud/mõlgid) kaasnevat väljanägemist. Annab masinale nö. "hinge". Kasutatakse positiivses võtmes. 

Ei oska paremini kirjeldada.

Edit!

Googel-moogel: "Cars with patina"
Vasta
#37

(30-08-2016, 16:44 PM)stihl Kirjutas:  
(30-08-2016, 16:40 PM)v6sa Kirjutas:  Ei ole häda - see on teadlikult ostetud omadus. Nagu paatinagiWink

??
Paatina on venelaste keeles tselluloosi lagunemisel tekkiv gaas.
Leidub teda vanades autodes ja raamatukogudes ka ntx.
Pidada õnnetunnet tekitama ja sõltuvust mitte.

Nätsa, ürita veel ajaga kaasas käia...

Mõtlesin jah seda ajatolmukihti, mis vanemat kraami austusväärsemaks muuta aitab...
Patina
Vasta
#38

(30-08-2016, 16:44 PM)stihl Kirjutas:  
(30-08-2016, 16:40 PM)v6sa Kirjutas:  Ei ole häda - see on teadlikult ostetud omadus. Nagu paatinagiWink

??
Paatina on venelaste keeles tselluloosi lagunemisel tekkiv gaas.
Leidub teda vanades autodes ja raamatukogudes ka ntx.
Pidada õnnetunnet tekitama ja sõltuvust mitte.

(30-08-2016, 17:10 PM)v6sa Kirjutas:  
(30-08-2016, 16:44 PM)stihl Kirjutas:  
(30-08-2016, 16:40 PM)v6sa Kirjutas:  Ei ole häda - see on teadlikult ostetud omadus. Nagu paatinagiWink

??
Paatina on venelaste keeles tselluloosi lagunemisel tekkiv gaas.
Leidub teda vanades autodes ja raamatukogudes ka ntx.
Pidada õnnetunnet tekitama ja sõltuvust mitte.

Nätsa, ürita veel ajaga kaasas käia...

Mõtlesin jah seda ajatolmukihti, mis vanemat kraami austusväärsemaks muuta aitab...
Patina

Eesti keeles peaks olema paatina oksüdeerimise tagajärg,ehk siis rohelised vasktornid kirikutel.
Vasta
#39

viki ütleb nii
Alusta lehekülge "Paatina". Vaata ka leitud lehekülge.
  • Elektrokeemia
    keskkonna mõjul toimuvad elektrokeemilised protsessid, näiteks vasele paatina teke jm. Rauarooste tekkeks on vaja, et raud oleks kontaktis veega hapnikurikkas

Vasta
#40

Interneedussest:

"There was a line in Hot Rod (IIRC) a while ago: "Without purpose, patina is just decay." Possible purposes include keeping the car all-original if that's the factory paint, or possibly if you deliberately want a "It's a junky car and I don't have to care about it getting any more scratches or rock chips" sort of image. Or if you personally feel it's not worth the effort to restore and are happy with it the way it is. If none of those purposes are present, and you have the cash... fix it."
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne