Volvo FL7 hingeelu, elektrist raamitaladeni
#21
No enam pole küll mõtet utiili viia,  kui nii palju ära tehtud on.  Jätka samas vaimus.  Mul sarnane furgoon,  küll VW/Man toodang,  aga seisukord oli algselt umbes sama.  Sai omajagu remonditud, nüüd jälle toimetab, kuigi mitmed asjad tahaks veel ületamist.
Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
http://www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#22
Volvo FL jupid üsna odavad, starter alla 200, mootori tihendite komplekt ka 100+ euri jne. Saab üsna norm hindadega vajadusel mootori remondi ära teha. http://aeromotors.ee/kataloog/volvo/fl/f...4;t1003846
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#23
(05-12-2016, 22:37 PM)viplala Kirjutas: Volvo FL jupid üsna odavad, starter alla 200, mootori tihendite komplekt ka 100+ euri jne. Saab üsna norm hindadega vajadusel mootori remondi ära teha. http://aeromotors.ee/kataloog/volvo/fl/f...4;t1003846
Tänan hea info eest, loodan, et starterit enam vaja ei lähe Wink, vihje on eelmistes postitustes olemas.
(05-12-2016, 22:25 PM)saarrand Kirjutas: No enam pole küll mõtet utiili viia,  kui nii palju ära tehtud on.  Jätka samas vaimus....
Tänan lohutamast Cool , kui täpsemalt uurida, siis on piltidel veel puud lehtes ja pereema jorjenipeenar paistab veel päris viisakas. Ehk siis väike ajanihe on teemaga, nüüd kui s--t suusailm, siis on aega tühja heietada.

ps unustasin lisada: jätkub, ...
Vasta
#24
Jätkub...
Õnneks või õnnetuseks siiski "emexiga" kaubaks  ei läinud.
Starteri probleemi sai eelnevalt lahatud, piinlik tõdeda, aga "ajutine punane nupp" toimib siiani, seega... kunagi hiljem. Süüteluku põhi sai tellitud, aga tuleb vist jalgsi.
Mootori seiskumise põhjuseks oli labaselt pooleks murdunud õhutusnippel kütusefiltril. Viimane sai asendatud  poldiga, sest ei olnud see esimene kord. Õhutada on parem varuväljaviigust.
Abistavad noored käed jõudsid vahepeal külge kruvida uued esituled ja vahetada ukseluku, liimida katkise õhufiltri korpuse, korrastada tagaluugi ja tagatulede juhtmestiku jm sada pisiasja. Uued tuled kokku 60+€, mis peale Toyota juppe tundub puht tasuta olema.
Samaaegselt vana kasti lammutamisega, sai veoki raami väheke kõpitsetud. Hea oleks olnud liivapritsiga lasta, aga piiratud liikumisvõime ja plastikust voolikud, juhtmed jm mudru viisid hoopis survepesurini. 170+bar-ine rõhk ja tulikuum vesi tegi päris korraliku töö. Lahtine värv ja rooste tuli robinal maha, väheke toksimist, urgitsemist ja uus pesu, pärast mida sai päris hea. See mis peale pesu, sh. mootori ja käiguosa pesu maha jäi, ei olnud enam nii ilus. Konfliktide vältimiseks pidi raami jäänused jm roppuseid maast kühvliga kokku ajama, mitu ämbritäit sai.
Relaka terasharjaga üle, 4pdl läti Antirusti, 3l krunti ja 2l pinnavärvi hiljem, võis juba peaaegu rahule jääda.
[Pilt: 1]
Akukasti sai originaali õnneks lammutusest, oluliselt paremas seisus kui vana. Liivapritsist käis läbi, krunt ja värv ja nagu uus.
[Pilt: 2485240757e8e1_s.jpg]
Kasti põhi sai asenduseks pool tonni rauda, mitu relaka terasharja, ~10kg traati, 5l antirusti, liitrite kaupa krunti ja 3l pinnavärvi .
[Pilt: 1]
[Pilt: 1]
Muru hooaeg oligi juba läbi ja jorjenid närtsinud. Cool
Kindlasti võib tekkida küsimusi raami geomeetria jms kohta. Vastus lihtne... materjali taaskasutus, aga krdi hästi sobis. originaalis oli 140x3?mm painutatud! karpraud+70x4mm nelikanttoru. Uus on 100x5mm karp.
Kasti raami värvimisest kahjuks pilte pole, aga paganama mugav on seda teha, kui võimalus raam serviti keerata Wink
Põhjus, miks 2 porteluuki ikka küljes, on üks kinniroostetanud lukk (1 post, kaks lukku), mis siiani keeldub avanemast, kuigi juba liigub paar cm. Kui kellelgi on pakkuda, või infot saadavuse kohta, siis ootan...
Vasta
#25
Loen ja imestan et mis kuramuse auto otsa Sa sattund oled. Praegu aktiivsed kokkupuuted endal kahe seitsmese salvoga, esimene neist on mind teenind tunnelis juba kolm aastat ja selle aja jooksul on vaid kord õli vahetatud... tõsi küll et armatuur on mõnikord kui juudi jõulupuu ja näidikud ärkavad ellu siis kuid neid füüsiliselt motiveerida aga üldiselt on senini olnud kalla ja talla pilliga. Palju ei sõida aga praktiliselt iga päev saab hääled sisse aetud. Peal on koormaks multilifti lava, kaks veepütti, 30kw genekas ning segupump + kolm kuni kuus lava tsementti ja paar tonni muud rauda...
Kuna see isend end on igati õigustanud said eelmine nädal soetatud veel üks, seekord siis eestist. Eestis on olnud aastast 1992 ja vist Põlva piima masin, elektroonika senini keset armatuuri. Mingi aeg ümber ehitatud treilaks. Nüüd siis läks samuti tunnelisse objektinarriks ja eestisse arvatavasti enam selle masina rattad ei veere. 

Jutuga tahan sinna jõuda et see viimase masina eelmine omanik oli varuosadeks ühe FH7 soetanud mille küljest on võimalik juppe osta, asub Tartust ca 20km otepää poole. Kui on soovi võin numbri otsida. 

[Pilt: 1]

[Pilt: 1]
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#26
(11-12-2016, 01:41 AM)mlsluik Kirjutas: Loen ja imestan et mis kuramuse auto otsa Sa sattund oled. Praegu aktiivsed kokkupuuted endal kahe seitsmese salvoga, esimene neist on mind teenind tunnelis juba kolm aastat ja selle aja jooksul on vaid kord õli vahetatud... tõsi küll et armatuur on mõnikord kui juudi jõulupuu ja näidikud ärkavad ellu siis kuid neid füüsiliselt motiveerida aga üldiselt on senini olnud kalla ja talla pilliga....
Seismine on tehnika surm, eriti kui seisab paljal maapinnal, asfalt vms oleks natukenegi parem, Oleks katuse all viimased tosin aastat seisnud, poleks seda teema siin. Nagu märgitud viimane service ja dokumendid 2002 aastast, ls. 500+tkm. Põhiosa tehnikast on ok, lihtsalt peenemad vidinad kipuvad järgi andma. Kuna pole teada kauaks oma õuele jääb, siis teen kõik vähegi kahtlased asjad ära.
Aga säästmaks postituste arvu, mõni rida asjast kah.
Kast sai peale, kuna enamus vanu kinnitusi jäid kas vana raami külge, või olid labaselt pooleks murdunud, siis sai 14 paari uusi leiutatud. 2 jäid vanad. Šassii külge poltidega, kasti raamile keevitusega. Vanad olid 8 paari lihtsalt labased 6mm lehest kolmnurgad, mille alumised otsad poltidega ja ülemised jäigalt kinni keevitatud vaheraami. Tundusid originaalid olema. Kuna alusraam on ehitatud väänduma, siis oli loogiline, et 8-st 6,5 olid pooleks murdunud ja kast püsis peal gravitatsiooni, hõõrdejõu, 8 allesjäänud poltkinnituse ja juhtmepundi koostöös. Uued on spikerdatud allesjäänud tervete pealt, 14mm poltidega nii raamis kinni, kui omavahel. Varasemad kasti ja furgoonide kinnitused on olnud läbi lühikeste jäikade vedrude väändumise kompensatsiooniks, aga pole seändseid veel leidnud, kui leian, saab lisada.
[Pilt: 1]
Peale kinnitusi oli juba loominguline töö kastile uus põhi teha. Vanal oli all 5cm täispunnlaud +1cm veekindel vineer, uus sai 2x30mm veekindlast vineerist (Jällegi taaskasutus.). Polditud nii serva kui vaheraami külge, vuugid ja servad katusemastiksiga tihendatud, vältimaks vee imbumist kihtide vahele.
[Pilt: 1]
Igasugu tilulilu sai veel külge, tööriistakast, küljetõkked, uued udupeened ääretuled jms pudinaid. Valmis asjast pilte polegi, sest päev, või paar pärast kastiga lõpetamist...
[Pilt: 1]
Mõned rõvedad tööd jäid veel teha, õhulekked, porikaitseplekid jms, seega jätkub...
Vasta
#27
Loen ja vaatan samuti huviga kuna FL7 külmik on mul igapäevane tööauto millega vean toidukaupu poodidesse. Nädala läbisõit tuleb kõvemal nädalal ligi 2000 km vastupidavust on tal küllaga siiamaani ei ole mind hätta jätnud. Soojaks läheb ruttu ja suudab ka seda hoida ning võrreldes uuema liigikaaslasega FM7-ga on ta tükkmaad mugavam sõita.
Vasta
#28
Mul täpselt sama FL7 seismas, nüüd aga vaadates raskeveokitele tulevate maksude lisandumise valguses asja, teen vist hoopis traktorile käru sellest. Saab hea suure, korraliku, kallutava ja kraanaga/palgihaaratsiga käru omale Big Grin
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#29
Vahepeal maha sadanud esimene lumi, õuetöid eriti ei soosinud, aga paar asja siiski, milleta ülevaatusele pole mõtet üritada.
Esimene piduri porikaitseplekk oli olematuks muutunud, märkus ka ammusel TÜV lehel. Suht-koht rõve töö, ratas maha, rummu kaitsekopsik maha, viimane eeldas 8-kant 115mm võtit, mida on lootusetu kaubandusest otsida. Torutangidega üritus lõhkus alumiiniumit ja nii sai kiiruga lattrauast, šablooni järgi võti painutatud ja rauajupi külge keevitatud. Kole kui öö, pisut loksus kah, aga toimis väga hästi. Laager lahti (65mm toru/padrun, sai ka kiiruga 6mm lehest välja lõigatud, kuna 65-100€ paljalt padruni eest tundus kirves, hiljem selgus, et ETVA-s letikaup 16€, krt...).  ja kui rumm koos piduritrumliga maas, siis pani pisut kukalt kratsima... Nimelt on Volvo inseneerid klotsid ühendanud U kujulise lehtvedruga, mitte spiraaliga, nagu valgetel inimestel. Lahti sai heebliga painutada, aga kokkupanekuks oli vaja kõikvõimsa guugli poole pöörduda. Nagu arvata, on vaja "speišal tuulsi" mis näeb välja umbes selline.
[Pilt: images?q=tbn:ANd9GcT5bvX32RA_AmvVPhFqzBK...B0l9P4eS6-]

Kuna jällegi 100+€ eest netist tellida ei kannatanud, siis peale piskut pusimist sai kodune versioon valmis, väljanägemine, eriti keevituskvaliteet, jätab soovida, aga funktsionaalsusele etteheiteid pole. Kui vaja, võin laenata.  Cool (NB. Õliplekid pole Volvost vaid VAG kvaliteetõli)
[Pilt: 24855633636015_l.jpg]
Kuna katteplekk läheb telje poolt ühes tükkis peale, on vaja kuni sillatala otsani, kõik puhtaks võtta, st piduripööra hoob, klotside alusplaat jms. Uskumatult tulid kõik poldid mutrid lõhkumata lahti, isegi plekijäänuseid hoidvad 6mm poldid. Kõik poldid tundusid kollase tsingiga olema.
Uus plekk oli letikaup ca 30,- , klotsid olid ca 70%, natuke uut määret, poltidele vasemääre ja läks suuremate jamadeta kokku tagasi.
Kuna see kolakas kastiauto garaaži ei mahu ja isegi koer keeldus õue minemast, siis pidi mõned asjad toas söögilaua taga ära tegema. Näiteks juhi iste, mis lekkis mitmest kohast õhku ja ei liikunud mitte üheski suunas.
[Pilt: 2484835171bdfc_l.jpg]
Õnneks päris pulkadeks ei pidanud kiskuma. Õhuvoolik mis oli raami serva vastu ära kulunud (uus 0,20€), asendatud ja regulaatori juures üks ühendus vahetatud. Liikuma saamine oli juba keerulisem, aga peale päevakest leiutamist ja õlitamist liigub kõigis 4-s suunas.
Istmega seoses meenus ka juhi turvavöö, mis keeldus lahti rullumast. juurdlus tuvastas, et jällegi on inseneerid ennast ületanud ja turvavöörullil on stopper, mis vabaneb süüte sissekeeramisel !? Kas olid kontaktid lahti või oksüdeerunud, ei tea, aga peale puhastamist sai jälle traksid peale. Milleks see hea peaks olema, jäi mulle arusaamatuks...

järgneb.
Vasta
#30
(13-12-2016, 21:08 PM)viplala Kirjutas: Mul täpselt sama FL7 seismas, nüüd aga vaadates raskeveokitele tulevate maksude lisandumise valguses asja, teen vist hoopis traktorile käru sellest. Saab hea suure, korraliku, kallutava ja kraanaga/palgihaaratsiga käru omale Big Grin

Täiesti offtopic,  aga mis seisus tervik on ja palju küsid?
Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
http://www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#31
(13-12-2016, 22:15 PM)saarrand Kirjutas: Täiesti offtopic,  aga mis seisus tervik on ja palju küsid?

Eks need vanemad veokad tahavad näppimist nii ehk naa, kuid ei midagi hullu. Kabiini tagaplekk tahaks keevitust, kraana tugijala alumine simmer lekib, Raamid on heas korras, käivitub, sõidab, pidurdab, kallutab (kastipõhi paksust metallist) ja tõstab (7m äkki, peast ei mäleta), ees uued rehvid. Enne külmasid läks katki kabiini avamise luku voolik vist, ja roolivõimu voolik nühkis end kuhugile katki. Jäi kevadet ootama. Kui keegi käib välja 5k, siis võiks müügi peale mõelda aga vähemaga pole pointi.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#32
(13-12-2016, 22:15 PM)saarrand Kirjutas:
(13-12-2016, 21:08 PM)viplala Kirjutas: Mul täpselt sama FL7 seismas, nüüd aga vaadates raskeveokitele tulevate maksude lisandumise valguses asja, teen vist hoopis traktorile käru sellest. Saab hea suure, korraliku, kallutava ja kraanaga/palgihaaratsiga käru omale Big Grin

Täiesti offtopic,  aga mis seisus tervik on ja palju küsid?
Miks OT? Pealkirjas ju FL7 mainitud.

Kui subjektil ainult kabiin maha tõsta ja pisut juhtmete-voolikutega mässata, saaks ju veel ägedama metsaveo haake, vedava silla, autonoomse kraana jm lisadega. Moepärast lisad ette veotiisli ja tulede pistikud. ;Wink

Aga kui tõsiselt, siis soovitan reanimeerida, kui vähegi aega ja ressurssi on. Kui vaja, siis kasutad meie E-riigi eeliseid ja võtad arvele/arvelt, vastavalt soovidele ja vajadustele. Lollus muidugi see, et kohe kui arvele võtad, sh ka kvartali viimasel päeval ja kasvõi hetkeks, on kohe kvartali RVM kaelas. Teekasutust tulebki vist hakata päeva-nädala kaupa ostma, (kui kopeeritakse Rootsi/NL/B vinjetti poliitikat), eriti kui selline väheliikuv tehnika.

Vahepeal on lisandunud tarkust ka katkiste torudega kabiini tõstmiseks. Pidada ikkagi saama väljastpoolt heebli või kruvikaga kangutades lukud lahti, kui kabiin juba kergelt pingesse tõstetud. Arvata, et kui lukkudesse minevad torud pimedaks teha, saab ka oma pumbaga kabiini püsti.
Vasta
#33
(13-12-2016, 23:44 PM)viplala Kirjutas:
(13-12-2016, 22:15 PM)saarrand Kirjutas: Täiesti offtopic,  aga mis seisus tervik on ja palju küsid?

Eks need vanemad veokad tahavad näppimist nii ehk naa, kuid ei midagi hullu. Kabiini tagaplekk tahaks keevitust, kraana tugijala alumine simmer lekib, Raamid on heas korras, käivitub, sõidab, pidurdab, kallutab (kastipõhi paksust metallist) ja tõstab (7m äkki, peast ei mäleta), ees uued rehvid. Enne külmasid läks katki kabiini avamise luku voolik vist, ja roolivõimu voolik nühkis end kuhugile katki. Jäi kevadet ootama. Kui keegi käib välja 5k, siis võiks müügi peale mõelda aga vähemaga pole pointi.
Varmo,  viitsid viska paar klõpsu mulle Ps-i. Natuke pakub huvi.
Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
http://www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#34
Tubli töö. Ma olen ka oma protsessi vaikselt pilti võtnud ja mingi hetk rohkem aega saan peaks ka memuaarid/logiraamatu püsti panema. Samas võib mulle ka pakkuda kõike FL7 seonduvat. Ühe kraanaga terve isendi võiks isegi juurde võtta.
Vasta
#35
Ega siit suurt juttu enam ei tule, vähemasti loodame, et kunagi ka sõita saab, mitte ainult lappida ja heietada.

(15-12-2016, 17:32 PM)kass Kirjutas: (kopi teisest teemast)...
Tollal oli mul mure, et foorum on muutunud vabateema ja rasketehnika hääletoruks, nüüd tundub, et rasketahnikast hakkame vaikselt vabanema.
...
Ja, et lp. ksf. Kiisukesele pettumust valmistada, jätkame...

Esimeste külmadega oli täheldada, et luhvtisisteem ei ajanud vunki ülesse. Midagi nagu oli ja nagu ei olnud ka. Seierid olid paigas ja tuled kustu, aga sellest hoolimata vajas siduripedaal kogu keha raskust ja käsipidur hoidis rattaid armastusega kinni. Kui jällegi sidur tekkis, siis piduriajami seierid olid punases ja tuled põlesid.
Lõin juba jalaga poeukse valla ja nõudsin õhukuivatile hoolduskomplekti, kui meenus, et omal pole halli aimugi, kus viimane võiks asuda ja ammugi mis sinna sisse võiks käia. RTFM näitas, et kunde jalge all peaks olema kaks purki, kuhu siis õhk esimesse puhastusse suundub.
Selili auto all olles paistis, et selle kuivati "parim enne" on ammu otsas. Minu alustatud alg(tehnilise)haridus ei suutnud tuvastada, mis otsast see purk lahti peaks käima. Kõik keermestatud asjad olid juba sisse murtud, või murdumas. Soojenduse juhtmed oli kadunud ja kuskilt lekkis.
[Pilt: 1]

Kuna on ennegi kuulda olnud, et see FL kuivati pidada tihti nöökima, siis kuulasin targemate nõu ja soetasin moodsa tüki, mis küll oluliselt uuema konkurendi pealt pärit, aga pidi olema töökindlam ja vahetatava padruniga.
Kuna tööpõhimõte on neil kõigil enamvähem sama, siis jäi ainult õiged torud, õigetesse aukudesse ühendada, ainult 4-5tk. Kõlab lihtsalt, aga lähimasse hästivarustatud torupoodi on 25km ja sinna sai ikka käidud.  Volvo insenerid on elu lihtsustamiseks kõik autopoolsed ühendused tollmõõdus teinud, samas kui Wabco kasutab meetermõõdustikku. Lisaks mõned plasttorudele sobivad hülsid ja kraed, mida saab ainult originaalina Volvost, mutrid jäid õnneks originaalid.
Koer oli toas keerdus ümber ahju ja jälle pidi kasutama hetki, kui perenaine ei näe...
[Pilt: 1]

Uue kuivati kinnituseks, pidi vanale kronsteinile tegema vaheplaadi, võimalikult astmelaua lähedale, mitu korda käisin mõõtmas ja passimas, sest kui kogu kupatus paika sai, jäi  kabiinitõste silindri ja purgist tulevate stutside vahele loetud millimeetrid, (seda siis ainult kabiini tõstes). Kui oleks hirmkalleid L ja T põlvi kasutanud, oleks ruumi rohkem.
Tagantjärele tarkus kah. Padruni oleks võinud ju enne paikapanekut lahti keerata, või vähemalt enne vahetust surve maha lasta. Padrunil olevad kandid tegid ainult prõksti ja siis meenus... Lahtikeeramiseks jäigi ainult vene moodi "suur kruvikeeraja läbi purgi", edasi juba õlifiltri haaratsiga.
Süsteemi minevasse voolikusse läks pool klaasi piduripiiritust, lootuses, et süsteemis olev veejääk seotud ja eemaldatud saaks.
Uuemad kuivatid suudavad õhku ka õlijääkidest puhastada, millest annab märku "tatistajast" rippuv õlitilk. Paarikümne töötunni järel ei ole esimesse õhupaaki kondensi ja õli juurde tulnud, enne sai ikka korraliku p--a loigu.
Kui välja arvata paari ühenduse ülepingutamine, siis võib lugeda vahetuse kordaläinuks, korra peale suuremat käimist vihmas ja niiskes, oli järgmisel päeval õhk kinni, aga sulas lahti.

lisatud:
Ühte pilti küsiti.
[Pilt: 1]
Sellisest legost.
[Pilt: 1]
Aas on igaks juhuks veel sabapidi 10mm plaadi külge kahelt poolt keevitatud, sest konksu enda keere on kahtlane. Kandilised tükid olid igaks juhuks ja käiku ei läinudki. Raamitala on ca 5-6mm materjalist, et vältida üllatusi, siis sai plaat teisele poole vastu, lihtsalt ... igaks juhuks.


Hetkeseisuga ootab uut aastat, et ülevaatusele minna, (maksusüsteemi eripärad ;( ), väiksemaid töid on veel teha, salong ja osa armatuurist on pime, uks ei käi, mõned pisiasjad on värvitud ja valmis, ootavad külgekruvimist, akud lähevad vahetusse, udupeened led-töötuled pakiti alles väikeste kollaste käte poolt, jne jne. Ehk kunagi saab veel mõne rea siia...
Vasta
#36
(03-01-2017, 20:49 PM)maisalup, küsimuste teemas Kirjutas:
(03-01-2017, 20:22 PM)hulgus Kirjutas: Väike mõistatus minu jaoks.
Väikeste kollaste käte poolt saadeti led töötuled. Kuna plaan neid hulgim välja vahetada ja lisada, siis loen ampreid ja watte, et kaitsmetega sõprus säiliks.
Tule võimsuseks märgitud 27W. 12V süsteemis ühendasin testri vahele ja näitab tarbimist 2,1A, ehk ~25W, mis arvestades varasemaid kogemusi hiina numbritega on lausa suurepärane tulemus. Kui nüüd sama asi 24V süsteemi ühendada, siis näitab tarbitavat voolu ainult 0,39A, ehk ainult 4,68W!?
On see mingi LED teema eripära, et pinge suurenedes, väheneb voolutarbimine kordades, või ei suuda tester adekvaatselt tulemust mõõta? Või on veel mingi kolmas variant?
Valgust on igatahes rohkem kui küll ja silmaga nähtavat vahet 12 v. 24V ei ole. Vanad 55W/H3 pirne kasutavad tuled tunduvad kui küünlavalgus.

Neid plastikkorpusega hiina tulesid saad vahetada nüüd nagu sokke kui tuled pidevalt kasutuses. Need hiinakad kodukasutusse sobivad, kui igapäev 8tundi põlevad, siis on iga paari kuu tagant otsas.
 Kui võrrelda nüüd 5x rohkem maksvate leedidega siis otstarbekam on soetada kallimad alumiinium korpusega kui on tegu pideva igapäevase tööga... Traktoril olid need kallimad ja 3 aasta jooksul otsa ei saanud, võrreldes hiinakatega mille eluiga oli 3-4kuud
Kallimatel on kuidagi mõnusam valgus ka. Eks tavalisel hiina h3 töötulel ja hella h3 töötulel on ka väga suur vahe sees just valgusvõimsuse osas.

Oli siis kuidas nende ampritega oli, aga selgeks sai, et 8A kaitse, jäi 4 27W tule jaoks väheks, 10A jäi pidama, mis teeb siis juba 48W...? parem edasi ei mõtle, et asja mitte keerulisemaks ajada.
Kokku sai hetkel 7tk külge, eelneva 3 Hella 75W asemele, viimased tundusid ikka väga lahjana, mida tõestas ka esimene suurem tõstmine pilkases pimedas, kui ei oleks traktori ja sõiduka tulesid platsile keeratud, oleks jännis olnud. 2x48W on veel teel siiapoole, hakkavad ettepoole vaatama.
[Pilt: 1]
[Pilt: 1]
Tulede must "plastik", on tegelikult siiski mustaks värvitud alumiinium vms, tunduvad sellised tugevad ja tummised. Loodame, et jäävad kestma, seda enam, et pole plaanis öötööle hakata.
"Pisut" elektritöid on tehtud, kraana solenoidile uus toide lülitist alates, kahele ahelale töötuledele ja peegli soojendustele sama.
Töö käigus pakkus svenssonite mõttemaailm järjekordse üllatuse, nimelt tekkis huvi ja vajadus teada saada, millise kaitsme alla töötuled jm lisad on ühendatud, sest manualis lisasid ei mainita. Lülitist vool sisse, juhtmed korraks kokku ja  plõkstigi oligi kaitse läbi. Aga kaitsmeblokis jäid kõik kaitsmed terveks... Juhtmeid pidi järge ajades, leidsin  armatuuri alt korralikud pulkkaitsme pesad, 3tk, kõik lisade omad. Juurdepääsuks on vaja "ainult" eemaldada armatuuri kate, lõhkudes ära 8 tüüblit, eemaldada salongipuhuri toru ja soovitavalt omada mitu numbrit väiksemaid käsi, kui minu omad...Hea, et see pimedas ei juhtunud. Lähemal ajal saab see porr liigutatud teiste kaitsmetega sama rivi peale.
Punane starterinupp leidiski ksf. Stihli soovituste järele alalise koha armatuuris, sest süüteluku põhi on täiesti ok, arvatavalt on alla minev juhe katkenud.
Juhiuks, mis kord ei sulgunud ja siis jälle ei avanenud ning aknatõstuk ei liikunud, leidis doonori (Tänud veel kord Meelisele) ja kahest uksest sai üks korralik kokku korjatud.
Uuest aastast on "Volli", siis tänavakõlbulik, TÜV puhta lehega, paar formaalsust veel korda ajada.
Vasta
#37
(29-09-2016, 20:48 PM)hulgus Kirjutas: Lukk peaks siis olema vasaku kanduri juures, aga ega väga toimimisele pihta ei saagi, toru läheb alt juurde ja kuskil seal kanduri all-sees midagi toimetab.
[Pilt: 1]
Ma sain luku korda. Oli teine pisikese augu sisse roostetanud, mille ma kinni keevitasin. Aga nüüd on hoopis kummaline probleem juures. Nimelt vahetasin ära ka ühe kabiini tõstesilindri hüdrovooliku ja nüüd ei saa enam kabiini alla. Pumbates nagu õlid liiguksid. Kui avada mõni voolik süsteemis ja pumbata, tuleb sealt mehiselt õli aga kui silindri küljest aga teine vooliku ots lahti keerata, siis ainult niriseb kui kõvasti pumbata. Silindri sees on vist mingid avariiklapid, et kui voolik katki läheb, kabiin pähe ei kukuks? Kas nendele klappidele ka ligi pääseb kuidagi, juhul kui nad üldse olemas on? Oskab keegi nõuga aidata?
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#38
(10-05-2017, 13:41 PM)viplala Kirjutas: Ma sain luku korda. Oli teine pisikese augu sisse roostetanud, mille ma kinni keevitasin. Aga nüüd on hoopis kummaline probleem juures. Nimelt vahetasin ära ka ühe kabiini tõstesilindri hüdrovooliku ja nüüd ei saa enam kabiini alla. Pumbates nagu õlid liiguksid. Kui avada mõni voolik süsteemis ja pumbata, tuleb sealt mehiselt õli aga kui silindri küljest aga teine vooliku ots lahti keerata, siis ainult niriseb kui kõvasti pumbata. Silindri sees on vist mingid avariiklapid, et kui voolik katki läheb, kabiin pähe ei kukuks? Kas nendele klappidele ka ligi pääseb kuidagi, juhul kui nad üldse olemas on? Oskab keegi nõuga aidata?


Kas kabiin on üleval ja tasakaalupunktist ettepoole? sikuta koormarihma või vintsiga kabiini tagasi, üle tasakaalupunkti ja proovi siis?
Tõenäoliselt ikkagi õhk sees. Kui kabiin juba silindri najal, siis pane pumba ventiil horisontaali, ehk keskmisesse asendisse, pumpa kuniks kang ei liigu ja lase ventiil kuskile poole lahti. Paari korraga peaks toimima saama?
Vasta
#39
(10-05-2017, 15:12 PM)hulgus Kirjutas: Kas kabiin on üleval ja tasakaalupunktist ettepoole? sikuta koormarihma või vintsiga kabiini tagasi, üle tasakaalupunkti ja proovi siis?
Tõenäoliselt ikkagi õhk sees. Kui kabiin juba silindri najal, siis pane pumba ventiil horisontaali, ehk keskmisesse asendisse, pumpa kuniks kang ei liigu ja lase ventiil kuskile poole lahti. Paari korraga peaks toimima saama?

Tänud, proovin ära.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#40
keera klapp kinni ja pumpa nöiteks 10 korda, keera klapp lahti ja pumpa 10 korda, jälle klapp kinni ja 10 korda. Niimodi seksi temaga ja siis varsti hakkab liikuma alla tagasi.
Aitan Ebayst asjade tellimisega vöi maksmisega.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne