Mercedes MB100
#1

Tervist, härrad
Kas oskate sellisest masinast rääkida?
Mootor peaks olema vist 2.4 vabalthingav diisel. Kas on sama, mis W123-l?
Plaan on teha endale camper sellisest nimelt.
Vasta
#2

Camperil pole vist väga vahet, mis mootor seal peal on. Peaasi, et veaks kiirusel x punktist A punkti B. Ja et ei oleks väga kallis sõita. V12 bensukas pole vist esmatähtis.

Hoopis tähtsam on putka, kuidas end seal tunned või elad või oled.
Vasta
#3

Oleneb ikka kui pikka maad on soov läbida enne ööbimist. Kui sõit on ebamugav siis ei ole tegemist just puhkusega.
Vasta
#4

Kunagi sain istuda sellise kaubiku baasil tehtud autotreileri kõrvalistmel. Jube puuhobune oli. Välimuselt pakkus ka endale huvi aga kui sain natuke kõrval istuda siis kadus igasugune huvi selle automargi järgi.

T.
Vasta
#5

Mis küsimus oli, härrased? Big Grin

Mercedes Benz 240D ehk siis 123 oli tootmises 1976-1985, mootori kood: 616.912, kiluvattisid 53 ehk 72 hobest.
Mercedes Benz 100D oli tootmises 1987-1997, mootori kood 616.963, kiluvattisid 53 ehk 72 hobest.

Muudatused, et miks koodid erinevad on, pead ise välja nuputama.
Vasta
#6

(07-09-2016, 21:38 PM)Janka Kirjutas:  Mis küsimus oli, härrased? Big Grin

Mercedes Benz 240D ehk siis 123 oli tootmises 1976-1985, mootori kood: 616.912, kiluvattisid 53 ehk 72 hobest.
Mercedes Benz 100D oli tootmises 1987-1997, mootori kood 616.963, kiluvattisid 53 ehk 72 hobest.

Muudatused, et miks koodid erinevad on, pead ise välja nuputama.
Mersul peaks tähendama erinevad koodid vist ainult erinevat sidurit! Ehk siis kaubikutel on oluliselt tugevam sidurikorv, nii on see näiteks 230 bensukatel. Ohvrõudi balloonidega Geele ostetakse-pannakse siis busskaubiku sidur ja kestab. 
Kindlasti on ajastust tingituna veel erisusi, mingid pumbamarlkeeringud jne aga selle ajastu Mers oli ülikonservatiivne ja läbi selle universaalne, kes ka 10 aasta jooksul töötavat asja rikkuma ei hakanud Big Grin  

Mida aga võib kohe raudpolt väita, et see katel originaali seades ei vea mõistlikul moel peale 123-kere mitte midagi, kõige vähem matkaautoks ehitatud edevedust kastbussi. Turbo külge, vahejahuti vahele ja siis juba hakkab looma.
Vasta
#7

(08-09-2016, 10:15 AM)PlyVal64 Kirjutas:  Mida aga võib kohe raudpolt väita, et see katel originaali seades ei vea mõistlikul moel peale 123-kere mitte midagi, kõige vähem matkaautoks ehitatud edevedust kastbussi. Turbo külge, vahejahuti vahele ja siis juba hakkab looma.
 Kas ilma vileta töötama mõeldud mootori turbotamine sellele liiga ei tee? Tavaliselt pole vileta diislil kolvi jahutust, samas surveaste on kõrgem. Vanal MBl on muidugi meeletu varu, ilma intercoolerita arvatavasti mõistliku inimese käes töötaks.
 On's keegi ilma turbota vanakooli eelkambriga diislile turbo pannud? Kuidas asi kestnud on?

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#8

Eesti kõige kiirem diisel. Miili peale paigaltstardist 296km/h...
Vasta
#9

Sai kunagi omatud sellist kaubikut, linnas  mööblit vedada väga hea, pöörde raadius oli väiksem kui golf neljal, oma suuruse kohta oli ka üllatavalt mahukas. Maantee sõiduks aga absoluutselt sobimatu, võid uurida, ehk on võimalik ülekandeid vahetada, kuid 80 km h karjus mootor juba nii, et kahju hakkas. Sellest on hulka aastaid möödas, kuid ostes tasuks vaadata mis seisus on esisilla pendelhoovad(roolilõtk), neid ei olnud kusagilt saada, ja lammutuse omadel oli ka kõigil nõellaagri alune pind ära söödud. Ma ei pretendeeri absoluutsele tõele kuid tehnika osas oli minu arust see buss Hanomag 1960ndatest millele oli 80 ndatele vastav moodne kest ümber pandud. Seega juba oma ajakohta aegunud. Kui sul on mb100d olemas siis võib ehitada aga kui sa pead tooriku ostma siis...
Vasta
#10

(08-09-2016, 22:19 PM)pvr Kirjutas:  ...
tehnika osas oli minu arust see buss oli Hanomag 1960ndatest millele oli 80 ndatele vastav moodne kest ümber pandud. Seega juba oma ajakohta aegunud. Kui sul on mb100d olemas siis võib ehitada aga kui sa pead tooriku ostma siis...

Aamen. Big Grin

Soomlased, muide, kutsuvad seda iseliikurit natsikülmikuks... Sest näeb valgena välja, nagu suuremat sorti kirstkülmik. Ning omab vastavat aerodünaamikat. Oleks muidugi huvitav teada, kas maanteekiirusel liikuv Helkama või Wihrpool ka sedamoodi suhiseb-plagiseb... Rolleyes

Säärasest asjast iseliikuvat elutuba plaanival inimesel soovitan esmalt proovida nädalake kahe poolega riidekapis elada. Kui saab hakkama, siis võib edasi mõelda. Aga millegipärast võetakse aluseks ikka vähemalt mudel 407. Äkki seepärast, et selles saab lühem mees isegi püsti seista, erinevalt iseliikuvast kirstust...

Kõnealuse malmpaja tapmiseks on vaja kas:
A) sõita jahutavate-määrivate vedeliketa pikemat aega või
B) pruukida kütusena märkimisväärselt korrosiivseid tooteid. Ajuti tundub, et samasse kategooriasse tuleb lahterdada ka meil müüdav "standarditele vastav diislikütus"... Sad

Normaalsel ekspuatatsioonil lõpeb enne kannatus, kui mootor. Turbotamist kannatab kenasti seni, kuni väljalaskegaaside temperatuur enne turbot püsib alla 800. Sealtmaalt kipuvad kolvid üles sulama küll... Aga väike vurr ja pisike kärg koos tundliku näpuga sooritatud pealekeeramisega teevad imet. Kes soomet tönkab, tasub sealse mersusootsiumi tegevustel silm peal hoida. Sõidavad ja tahmatavad. Big Grin

Aga kuna süües kasvab teadupärast isu, siis annab targem lõpuks järele ja järjekordne vägisitoidetav malmpada lõpetab Wäggewa suitsukattega oma maise eksistentsi varem või hiljem. Muide, samasse ruumi saab toppida ka ilma igasuguse kõditamiseta 83 kW välja puhuva alukaanega OM602.952... Seda leidub siis kaheksakümendate lõpul kuni mersu turundusosakonna loodud punnsilmse värdi sünnini toodetud "neljade" ja "kutsikate" katlaruumest.
Vasta
#11

(13-09-2016, 16:32 PM)v6sa Kirjutas:  Säärasest asjast iseliikuvat elutuba plaanival inimesel soovitan esmalt proovida nädalake kahe poolega riidekapis elada. Kui saab hakkama, siis võib edasi mõelda. Aga millegipärast võetakse aluseks ikka vähemalt mudel 407. Äkki seepärast, et selles saab lühem mees isegi püsti seista, erinevalt iseliikuvast kirstust...

Mind päris huvitab, kui mitu ööd või päeva sellise jutu autor oma elust vagunelamus või matkabussis on veetnud?
Julgustuseks toon esimese ettejuhtunud töötava rändelamu: http://www.trafic-amenage.com/forum/view...hp?t=25824
Mis sellisel häda peaks olema?
Netist leiab veel kuhjaga igatmasti lootustandvaid näiteid, kui selleks viitsida mõni sekund kulutada.
Vasta
#12

(13-09-2016, 22:00 PM)Janka Kirjutas:  Mind päris huvitab, kui mitu ööd või päeva sellise jutu autor oma elust vagunelamus või matkabussis on veetnud?
...

Matkabuss või tiguelamu ju võrdlusena ei päde, kuna enamuses mahub minusugne jupats end püstiseistes sirgu ajama. MB 100 kuulub aga sääraste hulka, kus isegi mina saan vaid küürus liikuda. Ma ei suutnud praegu kaubaruumi vaba kõrgust leida, aga kui kuudiku kogukõrgus on 2 meetrit , siis siseruumiks vaevalt üle 150 cm jääb. Oma küsivad nii kliirens, põhja konstruktsioon ja sisepolster, katus ja selle polster ka. Sent siit ja teine sealt - nii see kõrgus otsa saabki...

Mis minu täiesti ebaolulisse isikusse puutub, siis tiguelamise kogemust on kaks korda neli ööd pluss üksikud ööbimised erinevates kuudikutes. Täitsa muhe kogemus, aga kodus oli palju paremWink Mulle üldse ei meelde see, kui ma pean kogu aeg vaatama, et midagi katki või ümber ei läheks... Aga ma ei ole normaalne inime ka, eksole Toungue

Lihtsalt kõnealune kuudik omab säärast kõrgust, mille puhul saab rääkida enimalt liikuvast telgist. Aga märkus on muidugi õige, et elatakse olude sunnil igasugustes mahtudes. Seega peab teemaalgataja ise järele proovima, kas oluliselt piiratud kõrgusega ruum talle liikuvaks ulualuseks sobib või mitte.

Tehniliselt on tegu surematu tehnika ja äkkroostetava pleki kooslusega....
Vasta
#13

(13-09-2016, 22:00 PM)Janka Kirjutas:  Julgustuseks toon esimese ettejuhtunud töötava rändelamu: http://www.trafic-amenage.com/forum/view...hp?t=25824
Mis sellisel häda peaks olema?

Seda pisikest nad ju kannatasid vaevu 2 aastat  ja ikkagi vahetasid Jumperi vastu ringi.
Ehk siis ilmselt peale väiksuse ei olnudki midagi häda, Jumper on aga juba maast 2,5m kõrgune, kuudiosa pikkusest rääkimata.
Vasta
#14

100 baasil on silma hakanud netiavarustes või  ka päris elus suure kuudiga matkabusse. Kui indu jagub, saab ka tõsteava katuse sinna teha. Madalus on oluline, kui liikuda soome või rootsi. 1,9 läheb laeva veel sõiduauto hinnaga. Magades pole väga oluline, kui kõrge see kuut on, kui reisimas käia, siis võibolla ongi parem, kui ei ole väga mõnus bussis istuda, käidki rohkem kohaliku eluoluga tutvumas Smile saab ka küljetelgi teaha/hankida, kui pikemaks kohale jääd, jääb telgialune elutoaks ja buss siis voodiks
Vasta
#15

(13-09-2016, 23:23 PM)hullmaks Kirjutas:  100 baasil on silma hakanud netiavarustes või  ka päris elus suure kuudiga matkabusse. Kui indu jagub, saab ka tõsteava katuse sinna teha. Madalus on oluline, kui liikuda soome või rootsi. 1,9 läheb laeva veel sõiduauto hinnaga. Magades pole väga oluline, kui kõrge see kuut on, kui reisimas käia, siis võibolla ongi parem, kui ei ole väga mõnus bussis istuda, käidki rohkem kohaliku eluoluga tutvumas Smile saab ka küljetelgi teaha/hankida, kui pikemaks kohale jääd, jääb telgialune elutoaks ja buss siis voodiks

Märkus õige - kõike saab teha. Aga tahtmist peab olema. Cool
Vasta
#16

(13-09-2016, 23:45 PM)v6sa Kirjutas:  Märkus õige - kõike saab teha. Aga tahtmist peab olema. Cool

Aga lõppude lõpuks soetamisele, ehitamisele ja ülalpidamise kulude eest saaks mitu reisu 4-5 tärni majutust kasutada...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#17

Saab teha. Hotellireise pean silmas. Aga see pole enam vabadus ja sedasorti reisumehed vuhavad sõiduautodega. Või lennukiga. Enamjaolt grupireise sooritades Toungue.
Mis maja kõrgusesse puutub, siis muutub ülearune pearuum takistuseks mitte ainult laeval, vaid ka seal, kuhu laevapiletit ostma ei pea. Ehk siis lugematutes ja lugematutes Lääne-Euroopa parklates, kuhu tavamõõdus ehk siis üle 2,0-2,2m kõrgusega matkabussidega reisijaid lihtsalt sissegi ei lasta. Schlagbaum ees - nuta või naera.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne