[viplala]

Põhjusmõtteliselt on ainus üksikisiku tasemel tehtav valik võimalikult vähe asjatut sebimist põhjustav eluviis. Ei käi igal aastal lõunamere saartel kogu perega puhkamas, ei söö igapäevaselt tuhandete kilomeetrite tagant kohale veetud kaupa. Nii lihtne ongi. Kogu palkendhala  ja "roheline "energiapakett on suurusjärk väiksema mõjuga.

Olgu siinkohal öeldud, et olen väga teadlik arengumaades toimuva saastamise ulatusest ja sellest, kui olematu on eestlaste osa üldises $itameres. Aga see $itt on siin meie õuel, India tegelgu ise oma tööstuse ja põldudel põhku põletavate farmeritega.

Ja ei osta töölistele ega endale uusi traktoreid, ei nuia maksumaksja rahasid toetusteks, ei osta uut autot ja viib vana emexisse, ei sae vana saega, ei kuluta elektrit üle 5 euri kuus, ei muretse perele uusi tutiplutisid, plastist ranitsaid, läikivaid riideid ega uusi kodumasinaid, eks ju   Ah et nii ei meeldigi järsku kliimat päästa...hmmm vat kui imelik... aga see kõik on ju meie õue peal, meie kohale veetud šitt, või mis? Millest nüüd siis sellised valikud, et ma ei tohi endale soojamaa reisi puhkuseks lubada kui ma olen aasta otsa ennast katki tõmmanud, et kõike seda uut kraami endale ja ühiskonnale lubada suudaks? Kas natuke silmakirjalik pole pisike reis kõige selle kõrval?