[2715]

Olid ajad...

Olid.
Audi tegi küll nelikveo aga BMW muutis selle juhitavaks.
Pisut lahti seletada, siis tüüpiline nelikvedu oli sel ajal keskdiferentsiaaliga, mis võimaldas sellega kiire sõitmise.
Mängiti veojõu suhtega ja keskdifri lukustumise võimega aga probleem järgmine:
Paned ette veojõudu rohkem hakkavad esirattad kraapima ja auto läheb otse.
Võtad ära, kaotad kohe pidamises.
Paned keskdifri rohkem lukustuma nagu Audi tegi siis ei keera auto kurvi sisse ja eriti ilmekalt on seda näha, kus tolleaegsed ralliautod jäävad praktiliselt kurvis seisma ja kiirendavad üles.
BMW aga lähenes asjale teisiti ja pani esisilda lülitama siduripaki.
Sellega on lihtne, ühendad siduri ära ja auto kiirendab uskumatult hästi aga ei keera sugugi.
Kurvis lased sidurist esisilla veojõu minimaalseks ja auto keerab ideaalselt kurvi kuid ei kiirenda.
Kuidas sidurit juhtida?
Elektroonikaga oleks ju lihtne olnud aga sel ajal hakkasid alles elektroonilised pritsed levima ja mõtet panna elektroonika sidurit juhtima oleks siis ulmeks peetud kui sellise mõttega välja tulla.
Appi tuli aga lihtne mehaanika, kus sidurit kokku surus sisselaskes tekkiv turborõhk.
Tuleb rõhk, tekib võimsus, mida on vaja maha panna ja sidur lukustub.
Lased gaasi maha, sidur lahutub vaakumiga.
Auto keerab kurvi sisse, juht annab gaasi ja sidur hakkab ühenduma koos veojõu kasvuga.
See oli muide hästihoitud saladus, mida saadi teada aastaid hiljem ning algul ei saanud keegi aru kuidas see võimalik on.
Niisama nagu suur turboviivitus mis sel ajal oli probleem, kuna turbod olid suure inertsiga.
Audi lasi turborõhu kollektorist välja et turbot mitte kinni pidurdada, kuid BMW pani drosseli enne turbot ning vaakumis pole tiivikul kuigi suurt takistust ning turboviivitus on oluliselt väiksem.
Ka seda saladust hoiti mitmeid aastaid kus BMW M10 mootor tegi vormelis tegusid.
Väike näide ka sellise neliveoga autost.