1 teljelisele kerghaagisele max.raskus?
#1

Palju keegi on 1 teljelisele kerghaagisele maksimaalselt peale pannud? Küsin sest on kärule vaja 1800kg peale panna.Tegu tiki-treileriga.Ma ei karda tiisli-raami pärast,kardan just et nõrgem lüli on laagrid.Või lähen võtan 2 teljelise rendika.Veduk on kaubik millel endal ka 1200kg lisa seljas.

Kasutatud ja uued jupid enamus uutele ja vanadele  ka väga vanadele husqvarna,stihli,jonsered ja partner saagidele.5297816
Vasta
#2

Kõige nõrgem lüli on sillatala. Pärast on rattad nii /-\

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#3

Vene ladaratastega käru kannatab tonni, mõistust peab olema ja ikkagi tuleb aegajalt võlli sirgemaks paenutada Sad
Seal on kardetavasti Lada esirattalaagrid all. Kui viitsid võrrelda laagrite mõõte saad natuke infot.
Minu kärul on laagrid need, mis tehases pandi.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#4

(22-09-2016, 22:11 PM)Marko Kirjutas:  Seal on kardetavasti Lada esirattalaagrid all. Kui viitsid võrrelda laagrite mõõte saad natuke infot.
kui laagrid on Ladaga samad, on ka väikese mootoriga Opel kadettE-dega samad. Aga laagrimõõt ei määra vast üheselt kandevõimet.
mul on ilmselt neljakohalise numbri jagu kilosid 1-teljelisel kerghaagisel olnud. Torsioonvedrule ei julgeks ka sellist massi peale panna - mu lehtvedrudega haagise poritiiva ja rehvi vahe oli küll häirivalt väike. Rehvid, milles 3bar rõhk, lähevad kah ca tonni puhul üpris ümaraks...
1,8t on ilmselge liialdus isegi väikese gabariidiga hästi tasakaalus koormaga: ära palun avaliķku liiklusesse sellise kandevõime-eksperimendiga küll mine. Sul on sellise massi puhul nt rehvide max koormused ca 2 korda lõhki. Mis juhtub, kui...

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#5

Tiki treileri kõige tugevam lüli on just nimelt laagrid,karda ülejäänut(minul eraldus salle firma rendikärul koormarihma kinnitusaas,käru põhjas,lihtsalt vedas,et kolleeg aina üleõla vaatas)
Vasta
#6

1.4t olen vedanud. Rehvid on c.Aga ma isegi kardan, et niikaua mängin selle ülekaaluga kui midagi järgi annab.See tähendab ,et vaja on osta mingi furgoonveokas.

Kasutatud ja uued jupid enamus uutele ja vanadele  ka väga vanadele husqvarna,stihli,jonsered ja partner saagidele.5297816
Vasta
#7

Loe siit saad ehk mõtteid mida ja kuidas: http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=51854

Teha võib kõike küsimus on selles et kas tasub,kui sul on vaja ühekorra midagi vedada siis ok. Aga kui on vaja pidevalt selliseid koormaid vedada siis osta tugevam haagis !
  Reaalsus on, et minu haagis millel on tugevamad vedrud ja on tiki nn proffi haagis,nägi 1,6 t all päris väsinud välja,sõita tuli temaga u 50-60 km tunnis ja vältida tuli järske lööke. Selge on see, et kui haagist mille algne kandevõime on 300 midagi kg nii räigelt üle koormata siis peavad ka haagise detailid vähem vastu.
Laagrite kohapealt vaata kuidas tahad, Tiki laagrid on pasad, kui haagist korralikult kasutada, siis tuleb neid korra aastas vahetada.
 Aga muidu jõudu jaksu liiklusreeglite rikkumisel Big Grin Big Grin . Mitte et ma seda julgustaks aga kes meist siis seda teinud ei oleks ? Haagisega liiklemisel säilita kaine mõistus ja ära püüa füüsika reegleid painutada,need ei paindu Big Grin

Kaubavedu kaubikuga Tallinnas ja Harjumaal 56906136
Olemas ka autotreiler 2800 kg kandevõimega,millega aegajalt hädalisi aitan.
Vasta
#8

Olen vedanud olerexi üheteljelise rendikaga 1.5T. Vedrud olid sirged, istus ilusti silla tala peal. Nagises küll aga mingeid muid anomaaliaid ma ei täheldanud. Kui sile tee siis probleemi pole, aga lained ja ootamatu löökauk on ohtlik.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#9

3x1,2x0,3 kast oli kuhjaga freesasfalti täis,pakun kusagil 2 tonni oli peal.Käru tänaseni töös.Siledat asfalti sõita ei juhtuei juhtu midagi,aga auklik tee peal väänab rattavõllid kõveraks.Enam üle tonni peale ei pane.
Vasta
#10

(22-09-2016, 22:00 PM)diselist Kirjutas:  Palju keegi on 1 teljelisele kerghaagisele maksimaalselt peale pannud? Küsin sest on kärule vaja 1800kg peale panna.Tegu tiki-treileriga.Ma ei karda tiisli-raami pärast,kardan just et nõrgem lüli on laagrid.Või lähen võtan 2 teljelise rendika.Veduk on kaubik millel endal ka 1200kg lisa seljas.

1,8 t eeldab aeglast liikumist siledal pinnal. Mingi sisevedu ilmselt. Rolleyes Võib kesta, kui konkreetset isendit enne pole lõhutud ja rehvides on 3+bar rõhku sees. Aga võib ka mitte kesta - keegi ei oska öelda. Tõenäoliselt mõnda aega kestab. Laagrid ja rehvid elavad säärase aeglase veeremise üle, enne annavad saba rattatelg või tiisel. Kui on poldikäru, sisi võib ka raam läbi painduda - "tikitreilereid" on päris mitut sorti, eksole Rolleyes

Teele säärase asjaga minek on lollimängimimine. Isegi, kui konkreetne käru peakski ettevõetud teekonna üle elama, siis miks peavad teised kaasliikeljad säärast iga kühmukest kartvat liikuvat šikaani taluma?

Telgede arv ei määra kandevõimet, määrab üldine tugevus. 1800 kilo veoks on vaja 2700 kg eluskaaluga haagist, loomulikult piduritega. Mis omakorda eeldab E-katti rongi juhilt...
Vasta
#11

loodan et näete õiget videot miks haagise kaalujaotus on tähtis.
https://www.youtube.com/watch?v=4jk9H5AB4lM

Kaubavedu kaubikuga Tallinnas ja Harjumaal 56906136
Olemas ka autotreiler 2800 kg kandevõimega,millega aegajalt hädalisi aitan.
Vasta
#12

(04-10-2016, 22:04 PM)zurik Kirjutas:  loodan et näete õiget videot miks haagise kaalujaotus on tähtis.
https://www.youtube.com/watch?v=4jk9H5AB4lM

Siit on jah hästi näha, et keegi treilat näpuga tagant torkima ei läheks Wink

See on rohkem selline teleturu trikk. Antud videos ei olnud kindlasti massid õigesti paigas. Aga jah kui klaver panna treila tagumise serva pääle..

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#13

(04-10-2016, 23:41 PM)spitfire Kirjutas:  Siit on jah hästi näha, et keegi treilat näpuga tagant torkima ei läheks Wink

See on rohkem selline teleturu trikk. Antud videos ei olnud kindlasti massid õigesti paigas. Aga jah kui klaver panna treila tagumise serva pääle..

Üheteljelisel haagisel piisab u 150-200 kg tagaotsa panemisest ja tulemus võib olla sama mis videos. Lihtsalt tegelikus elus annab sama tulemuse mis näpuga torkimine näiteks august/ lohust läbisõitmine.

Kaubavedu kaubikuga Tallinnas ja Harjumaal 56906136
Olemas ka autotreiler 2800 kg kandevõimega,millega aegajalt hädalisi aitan.
Vasta
#14

Kunagi kui Villisega vanarauda viisin ja käru peal üle tonni malmplaate oli vaatasin juhuslikult peeglisse ja käru laperdas samamoodi paremale-vasakule. Lasin gaasi järgi ja tõmbas sirgeks tagasi. Ei tea kas päästis see et Villisel ka pea tonn peal oli aga autost kärul õnneks jõud üle ei käinud. Paar päeva hiljem nägin Youtubest mingit taolist videot ja hakkas endal ka hirmus:

Asi toimus samamoodi täiesti sileda asfaldi peal ilma august läbi sõitmata või kellegi näpuga lükkamata Big Grin
Vasta
#15

(04-10-2016, 23:41 PM)spitfire Kirjutas:  
(04-10-2016, 22:04 PM)zurik Kirjutas:  loodan et näete õiget videot miks haagise kaalujaotus on tähtis.
https://www.youtube.com/watch?v=4jk9H5AB4lM

Siit on jah hästi näha, et keegi treilat näpuga tagant torkima ei läheks Wink

See on rohkem selline teleturu trikk. Antud videos ei olnud kindlasti massid õigesti paigas. Aga jah kui klaver panna treila tagumise serva pääle..

Misasi seal teleturg on? Lihtne koolifüüsika katse ju. Näitab hästi, mis juhtub vale kaalujaotuse korral. Reaalelus kord lappamaläinud haagist ju enam randmega püüdma ei lähe... Seega on oluline, et haagise kasutaja annaks endale aru, mida ta on tegemas.

Kusjuures  säärane äraspidine kaalujaotus tekib väga kergesti, näiteks 2,65 m kastiga haagisele 5-meetrisi laudu ladudes... Isegi pole vaja kogukaalu ületada, vägeva hantli saab ka 400 kiloga. Passatiti näiteks hakkab sedapalju loopima, et asfaldile jäävad jäljed. Minul aitas järsk pidurdus, kuna jõuga sirgekstõmbamiseks puudus mootoris ramm...

Ning sama haagis ja samamoodi valesti koormatuna 400-kilose koormaga tuli S124 taga ilma mingeid emotsioone näitamata. Sest vedur oli piisavalt palju raskem ja koorma tõttu paremini maakera küljes kinni.

Uaasiku puhul aitas tõenäoliselt see, et veduri eluskaal oli päris kenasti haagisest üle. Kaalub see kolakas ju tühjalt üle pooleteise tonni pluss koorem.

Elus on ikka nii, et väikesed muudatused algtingimustes võivad anda hoopis teise tulemuse. Toungue Mõnel lõpetab Transit vastasniidi servas katuse peal ka mõistliku koormaga, teine veab kolmetonnist koormat kerghaagisel ilma silma hakkamata Toungue
Vasta
#16

Tegin hr Laanelepa videost stoppkaadri, seal ilusti näha, et bemm suht tahaotsa paigutatud. Kaamera asukoht sel hetkel pole küll parim käru suhtes, tekib nihe aga mitte nii suur. Kui eeldada bemmi kaalujaotuseks 50/50, siis pidigi see juhtuma.

   

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#17

Selliste kõrgete platvormhaagiste puhul on probleem hoopis torsioonvedrud ja kõrge raskuskese. Olen sellisega korduvalt autosid ja kola vedanud ning raskuse kuhjamine telgedest ettepoole ei anna tulemust. Koorem ja haagis on stabiilsed vaid kiirusel kuni 80 kilomeetrit tunnis. Edaspidi hakkab vibama.

Mis ei tapa, teeb vigaseks!
Vasta
#18

(05-10-2016, 15:34 PM)Mufff Kirjutas:  Selliste kõrgete platvormhaagiste puhul on probleem hoopis torsioonvedrud ja kõrge raskuskese.
...

Kõrged koormad (lubatud kõrgusgabariidis) on probleemsed igal juhul.

Väide torsiooni erilisest tantsulembusest ei pea paika, vähemalt koormatel massiga kuni 2 t. Suuremaid olen vedanud harva. Korduvalt kontrollitud. Kui koorem panna nii, et jäme kümnendik koormusest on veopeal, jookseb kenasti. Küll esineb probleeme siis, kui veduk on alamõõduline ning konksusoleva eluskaal ületav veduri eluskaalu.

Samuti hakkab kaheteljeline tantsima, kui veopea on vajalikust madalamal ja haagis jookseb peamiselt esillal. Isegi koorma ümberladumine/veeretamine ei ole päästnud - kui ikka mõlemal sillal ei veere, on probleem kiire tekkima.

Huvitav, et nina püsti (ehk haagist tagumisel sillal) vedades seda muret ei ole täheldanud.

Lõtkuga lainetavad veopead ja võdinal painduvad konksud teevad elu omakorda huvitavamaks. Big Grin
Vasta
#19

Sõiduautoga käru vedades, kõik rehvid korralikult täis pumbata. Ei tohi olla lõtke, et auto ei ujuks teel. Muidugi peab haagis suruma haakekonksule 50-75 kg raskusega.
Kunagi sai nii ringi rallitud Big Grin Kopikas on veel kerge, raskeim Fiat oli treileril 1200 kg Big Grin


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#20

Ksf Võsa väidetega igati nõus ja mõningaid asju isegi proovinud katsetada.
    Kui rääkida haagistest täismassiga 2700 kg-i   kandis siis enda viimased kogemused torsioon vedrustusega sellised, et kiirusel 90-100 hakkab haagis tantsima tänu pikiroobastele,seal kus tee on ühtlane jookseb nagu siidi,ning haagist koorman alati nii, et parem olgu eespool rohkem raskust kui tagapool.

Kaubavedu kaubikuga Tallinnas ja Harjumaal 56906136
Olemas ka autotreiler 2800 kg kandevõimega,millega aegajalt hädalisi aitan.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne