[CHRhmm]

Ma ikka veel ei saa aru kuhu see jõud kaob kui ülekanne muutub?
Et kui panete lambi põlema ja vaatate teda kaugemalt, siis lambi võimsus langeb, sest valgust on ju vähem?

Sõida jalgrattaga ja tunned kuhu jõud kaob
Ehk on abi sellest tekstist, millele viitasin esimeses postis: Tqhq: Pöördemoment ja võimsus

Võimsus ei kaogi kuhugi, kuid 

Oluline on aru saada, et mitte keegi ei mõõda otseselt mootori võimsust, vaid mõõdetakse pööravat jõudu, pöördemomenti, mille ühikuks on naeljalg (või Euroopas Nm), ning sellest jõust arvutatakse võimsus hobujõududes. Esmalt koormatakse mootori väntvõlli või auto tagarattaid (nende pöörlemist pidurdades) ning mõõdetakse kui suurt pöördemomenti mootor arendab, ning siis arvutatakse selle järgi võimsuse hobujõududes.Kui nüüd ette kujutada, et pöörame seda raskust ühe täisringi ümber telje, oleme läbinud jalase raadiusega ringi ehk 2*pii jalga ehk umbes 6,2832 jalga. Järelikult oleme teinud 6,2832 naeljalga tööd. Kuna Watt ütles, et 33 000 naeljalga minutis on võrdne ühe hobujõuga, siis jagades 33 000 ühe pöörde jooksul tehtava 6,2832 jalga saame, et ühe hobujõu arendamiseks ühe naeljalase pöördemomendi juures peame tegema 5252 pööret minutis. Kui teeme vaid 2626 p/min, oleks võimsuseks 0,5 hj. See tähendab, et võimsust hobujõududes saab leida järgmise valemiga: (hp tähistab hobujõude, tq pöördemomenti naeljalgades (lb-ft), rpm on pööret minutis)


 

 
Seega sõltub võimsus kahest tegurist - pöördemomendist ja mootori pöörete arvust. Järelikult võib mootori võimsuse suurendamiseks suurendada kas arendatavat jõudu, pöördemomenti, või suurendada mootori pöörete arvu.

[linnuke]

See ju arusaadav..

Seega sõltub võimsus kahest tegurist - pöördemomendist ja mootori pöörete arvust. Järelikult võib mootori võimsuse suurendamiseks suurendada kas arendatavat jõudu, pöördemomenti, või suurendada mootori pöörete arvu.

Paraku teemaalgataja idee oli muuta ülekandeid jne.mitte tuunida mootorit

[spitfire]

Ma ei tea võrridest midagi aga ... loogika peaks ikka sama olema.

pöördemoment määrab ära ainult kiirenduse aga hobujõud paneb paika masina (võimaliku) lõppkiiruse.

Ise olen mitmel (4-rattalisel) pillil ülekandeid muutnud ja tulemus igati ool-rait. Kuna 60-nendatel olid maanteekiirused väiksemad kui täna siis, enamusel pillidel tollest ajast on selline mugav kruiisimis kiirus sätitud umbes 80 km/h. Samas kui mootoril jaksu on, siis lisa käigu tekitamine (või ülekande muutmine) on hea lahendus. Minu eesmärk oli saada see normaalne "kruiisimis kiirus" 95 km/h peale, et suudaks vabalt tänapäevase liiklusvooluga kaasa minna ilma punnitamata. Tulemus sai väga hea. Tegelt nii hea, et imestan miks teised seda ette ei viitsi võtta. Aga jah, jebimist ja nuputamist oli ..

Jõudu tööle !!

[karvik]

Mul kaks ukrainski jalgratast aastast kusagil enne 1990. Üks meestekas, teine naistekas. Niiet käikude vahetamisega läheb keeruliseks

Aga jõud ikka ei kao kuhugi! Kui ma enam ei jõua ülesmäge pedaalida, siis ei ole puudu mitte jõust vaid momendist mis võimaldaks ületada erinevaid takistusi. Kui ma peadaalin 45km/h niikiiresti kui jalad võtavad või pedaalin 5km/h nii kiiresti kui jalad võtavad, siis võimus jäi samaks see üks inimjõud. Muide minu mõõtmistulemused Dyno pingis jalgrattaga oli tagarattast üle 900W. mitte 1hj
 Jõud annab kiiruse, moment annab kiirenduse.
Kui peerukaarikule panna 10% kiirem ülekanne, siis võib juhtuda, et ei saavuta kunagi oma tehase lubatud maks kiirust ja lisaks suureneb mootori koormus, mis omakorda suurendab kuumenemist, mis omakorda vähendab mootori eluiga. Minu mäletamist mööda ei suutnud nad oma enda ülekandegagi erilist mäe ületus võimet näidata.

Aga nagu mainisin. Katse annab ise vastuse.

Meeldetuletuseks ikka see ka, et moment on see kui suur on saabas ja võimsus on see kui tihti lüüakse.

[viplala]

Kolvi peal käib litakas, seal põleb hetkega X grammi kütust. See kütus annab välja X jõudu. Nüüd võite jagada seda jõudu pöördemomendiks, rpm'iks, hobujõududeks või kilovattideks., rohkem see kütus seal kolvi peal välja ei anna kui parasjagu annab. Siinkohal on hästi tähtis veel mitte hakata segi ajama pöörlevat massi, sellest tulenevat pöörleva massi kineetilist energiat, käikude ülekandeid ega ka muud mudru mis selle kompotiga kaasneb. Kolvile antakse litter kindla jõuga ja olenemata arvutustest jääb kolvile antav jõud samaks!

Siit edasi on kaks teed, kas suurendad jõudu ja vähendad kiirust või vice versa.

[viplala]

st ei saa väga varajasemaks keerata sest kinnitused rohkem ei luba)
Kasutan ju 95 kütet, mitte 72-te

Tere!
Mis põhjusel 95 kasutades oleks süüdet vaja varasemaks keerata?

Ehk väldid detonatsiooni (rohkem küll veneaegne teema)

Kas mitte detonatsiooni vältimiseks süüdet hilisemaks ei krutitud? Tänapäeval krutitakse süüdet samuti, seda tehaks läbi elektroonika. Bensiin on juba oma olemuselt selline halb kütus mida peab kaasa aitama süüte kruttimisega .

[linnuke]

st ei saa väga varajasemaks keerata sest kinnitused rohkem ei luba)
Kasutan ju 95 kütet, mitte 72-te

Tere!
Mis põhjusel 95 kasutades oleks süüdet vaja varasemaks keerata?

Ehk väldid detonatsiooni (rohkem küll veneaegne teema)

Kas mitte detonatsiooni vältimiseks süüdet hilisemaks ei krutitud? Tänapäeval krutitakse süüdet samuti, seda tehaks läbi elektroonika. Bensiin on juba oma olemuselt selline halb kütus mida peab kaasa aitama süüte kruttimisega .

Jumala õigus ,viplala,meenusime siin kampas kamraadidega seda vene värki,ehk jäi midag 2 e silma vahele.
Samas ise olen kasutanud viimased 25 a. ehk diislit(maitse asi)

[genn]

Pöörde moment ja ülekanne peavad olema koos kõlas. Valmistajad võtavad arvesse ülekande koostamisel mootori pöörde momendi ja ka mootori kütuse säästlikuse.
Kunagi oli Nõukogude inseneride grupp kes tegi "Pobeda" mille lubatud kütekulu pidi jääma alla 10l (tehases andemetel oli see 13l min).
Ja nad võistlesid siis tehase masinaga ,kahjuks tulemus polnud selline nagu loodeti: masin oli jõuetu ja jäi igati tehase masinale alla.
Saladus millega nad kütuse säästa lootsid oli tagasilla kiirem ülekanne.Tegelikkuses aga kaotasid nii kiirenduses kui ka lõpp kiiruses.

Tegelikult on mul töös üks analoogne projekt 4T hiinakas.
Neljandal käigul kiirus 45km/h(nagu peab) aga jõudu vähe( tuul vastu vaata et jääb seisma) 
Mootori pöörde 6000-7000 p/min kiirusel 45km/h
Peaülekanne  3,2 (13/41)

Tõstsin mootori pöördemomenti. Tõusis kiirus aga tõusid ka üleliia mootoripöörded kõikidel käikudel.
Mootori pöörete vähendamiseks muutsin peaülekande 2,56 (16/41)
Esimesed kolm käiku jookseb jookseb tahomeetri seier põhja.
Neljas käik aga jäävad pöörded 6000-7000 p/min vahele, kiirus 60km/h (kolmas käik 10 000-11 000p/min 70km/h)

Sai proovitud ka ülekannet 2,7 (15/41)
Neljandal käigul jooksid pöörded tahomeetril 9000 p/min ja kiirus jäi 68km/h pidama.


Teoreetiliselt ülekannet kiiremaks muutes suureneb kiirus, praktikas aga pöördemoment hakkab seda piirama.

[CHRhmm]

Pöörde moment ja ülekanne peavad olema koos kõlas...
Teoreetiliselt ülekannet kiiremaks muutes suureneb kiirus, praktikas aga pöördemoment hakkab seda piirama.

Seda ma tean. Saan ka aru, et tehases tehtud arvestused peavad n.ö. "raamatus lubatut" tagama e. kui nad annavad masinale maksimaalse kaalu (nimetame seda siis siin nii) ja vähima maksimaalse kiiruse, siis ratas peaks korrektses tehnilises korrasolekus seda saavutama oma maksimaalse kaalu juures.

Kahjuks ei ole teinud mootori võimsuse mõõtmist... nii nagu ma alguses postituses mainisin ei ole mu enda kaal teab mis suur (jah, noor nolk enam pole ka, olen lihtsalt kerge), siis minust lähtuvalt peaks selle ülekande jaoks jõudu jätkuma (teoreetiliselt) mootori standart seades e. olemas oleva pöördemomendi juures.

Ei loe välja ka selle mootori maksimaalseid pöördeid...

Aga jällegi eks näis, paneme enne selle masina sõitma.

[tanel.]

st ei saa väga varajasemaks keerata sest kinnitused rohkem ei luba)
Kasutan ju 95 kütet, mitte 72-te

Tere!
Mis põhjusel 95 kasutades oleks süüdet vaja varasemaks keerata?

Ehk väldid detonatsiooni (rohkem küll veneaegne teema)

Kas mitte detonatsiooni vältimiseks süüdet hilisemaks ei krutitud? Tänapäeval krutitakse süüdet samuti, seda tehaks läbi elektroonika. Bensiin on juba oma olemuselt selline halb kütus mida peab kaasa aitama süüte kruttimisega .

Esimeses postituses(tsitaadis) on õige vastus.

[stretch]

Vastus oli seega enne küsimust? Aga oskad ehk lahti seletada? Ma tahaks teada just põhjust MIKS on vaja süüdet kruttida ja tingimata just varasemaks tänapäevase bensiiniga? Et miks teemaalgataja jaoks tehase antud eelsüütenurga vahemik kohe nii sobimatu on, et lausa kinnitused segama hakkavad, liiatigi mootorit käivitamata, nagu ma aru saan.
Ja siis lendab kohale linnuke ja sisuliselt arvab, et detonatsioonikindlama bensiiniga keeratakse süüdet varasemaks detonatsiooni vältimiseks.
Kassi oleks vaja...

[diesel]

vanasti õpetati, et kõrgema oktaanarvuga bensiin põleb aeglasemalt ja seepärast tuleb süüdet varasemaks keerata, et asi jõuaks oma töö ää teha, enne kui kolb üles tulema hakkab. kui õige see on, seda mina ei tea öelda.

[Daff]

vanasti õpetati, et kõrgema oktaanarvuga bensiin põleb aeglasemalt ja seepärast tuleb süüdet varasemaks keerata, et asi jõuaks oma töö ää teha, enne kui kolb üles tulema hakkab. kui õige see on, seda mina ei tea öelda.

See aga kutsus esile detonatsioonilise  ("klõbin") põlemise kui mootor oli ette nähtud töötama madalama oktaaniarvuga "emulsiooniga". Ja et klõbin ära kaoks keerati süüdet hilisemaks. Mosse mootor hea näide.

[motamees]

Aga vanasti kasutati pliid põlemise aeglustamiseks ja süüdet keerati varasemaks siis, kui sooviti "kiiremini sõita".

[stretch]

vanasti õpetati, et kõrgema oktaanarvuga bensiin põleb aeglasemalt ja seepärast tuleb süüdet varasemaks keerata, et asi jõuaks oma töö ää teha, enne kui kolb üles tulema hakkab. kui õige see on, seda mina ei tea öelda.

Kas seda õpetati kuskil õppeasutuses? Loomulikult olen ka mina seda juttu KUULNUD, aga mingit dokumenteeritud tõestusmaterjali need rääkijad siamaani presenteerinud ei ole. Kogemus ja praktika aga näitab, et kahetaktiline agregaat, mis on ette nähtud töötama 76-ga, töötab tehase poolt soovitatud eelsüütenurga vahemikus ilma probleemideta ka 95-ga.

[motamees]

vanasti õpetati, et kõrgema oktaanarvuga bensiin põleb aeglasemalt ...

Kas seda õpetati kuskil õppeasutuses? ...

Jahh

[linnuke]

Vastus oli seega enne küsimust? Aga oskad ehk lahti seletada? Ma tahaks teada just põhjust MIKS on vaja süüdet kruttida ja tingimata just varasemaks tänapäevase bensiiniga? Et miks teemaalgataja jaoks tehase antud eelsüütenurga vahemik kohe nii sobimatu on, et lausa kinnitused segama hakkavad, liiatigi mootorit käivitamata, nagu ma aru saan.
Ja siis lendab kohale linnuke ja sisuliselt arvab, et detonatsioonikindlama bensiiniga keeratakse süüdet varasemaks detonatsiooni vältimiseks.
Kassi oleks vaja...

Ei oska küll arvata,kas vihjatakse minu  nimele ,aga lugedes viimast 5 e. postitust , on asi ikka väga sassis. Kass oleks arbiteriks hea küll
Kui peetakse silmas mind, siis varajaseks keeramisest pole ma sõnagi lausunud.

[stretch]

Õpetatud mehed võiksid siis ka mõningaid numbrilisi väärtusi erinevate oktaaniarvudega bensiinide põlemiskiiruste kohta esitleda.

[stretch]

Ei oska küll arvata,kas vihjatakse minu  nimele ,aga lugedes viimast 3 e. postitust , on asi ikka väga sassis. Kass oleks arbiteriks hea küll

Eelmisel leheküljel esitasin teemaalgatajale konkreetse küsimuse, aga kes vastas?

[motamees]

Õpetatud mehed võiksid siis ka mõningaid numbrilisi väärtusi erinevate oktaaniarvudega bensiinide põlemiskiiruste kohta esitleda.

Nalja teed? Kes seda põlemiskiirust tol ajal mõõtis? Kõik käis katseeksituse meetodil (rohkem, vähem). Oktaanarv määrati mingil katsemootoril.
Ja üleüldse, mis sa selle tabeliga siis peale hakkaksid?