mootori pöörded vs kiirus
#41

Viskaks veel puid katlasse. Mida madalama oktaanarvuga bensiin, seda jõulisemalt kolb alla pekstakse sama koguse bensiini juures. Teoreetiliselt annab madalama oktaanarvu bensiiniga mootor palju äkilisemalt edasi liikuma panna, kahjuks praktiliselt tuleb aga oktaani suurendada, et saada kõrgemat rõhku katlas ilma klõbinata. Klõbin tekib aga sellest, et madalama oktaaniga kütus tekitab liiga suure litaka ning paneb kõik itkud, lõtkud, klapid, vedrud, mudrud ja pudrud käima vastupidiselt nende esialgsele suunale ning katla valmistaja mõttele. Klõbina vältimiseks keerati süüdet hilisemaks, et põlevad gaasid saaksid hakata väljalaskeklappidest väljuma enne  kui nad on saavutanud oma põlemisest tekkinud võimsuse tipu, ehk teisi sõnu, hilisema süütega saadetakse osa kütuse jõudlusest öhe.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#42

Oktaanarv näitab kütuse detonatsioonikindlust, kütteväärtusega sel seost ei ole. 

Tänapäevane bena on oluliselt teistsugune kui ta oli 60-70-nendatel. Kõik need vana aja tarkused ei pruugi täna enam kehtida, kuna oleme sõitnud "kõigega mis põleb" ja ega need bena müüjad pole väga ausalt meile öelnud ka millega me tegelt sõidame. Ka täna.

Soome vana-auto vanad kasutavad enamasti neste 98-t, (ka madala surveastmega mootorites). Kui õigesti mäletan siis peamine põhjus miks 98, siis seal oli alkoholi % madalam, kui 95-l. Kindlasti oli midagi veel, a see on juba teadus.
50+ aastat vanakestel on ploki kaant ka kuratteabmitukorda maha lihvitud, ning surveaste kõrgem kui manual ütleb. Muidugi mida kõrgem surveaste seda suurem kasutegur Wink

See süüte hilisemaks pööramine (kui kasutad kõrge surveastmega mootoris lubatust madalama oktaanarvuga bena) ei ole minu arusaamist mööda seotud põlemiskiirusega vaid surveastmega.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#43

Ma ei oleks küll väga kindel, et kolbi nö. jõulisemalt alla pekstakse selles mõttes, et see plahvatus võiks reaalselt kolvi(väntvõlli) kiiremini/jõulisemalt liikuma panna ja kokkuvõttes sellest rohkem kasu olla võiks. See kõvem plahvatus ei tähenda midagi kui see kestab kordades lühemat aega. Näiteks kui hirmsuure haamriga kiirelt kolvi pihta virutada, siis see ei pane kolbi rohkem alla liikuma kui käega üks jõuline vajutus. Rolleyes

95 sisaldab biolisandeid ning 98 ei sisalda. Ise kasutan ainult 98-t, ka muruniidukis ja trimmeris.
Vasta
#44

(28-09-2016, 22:24 PM)viplala Kirjutas:  Viskaks veel puid katlasse. Mida madalama oktaanarvuga bensiin, seda jõulisemalt kolb alla pekstakse sama koguse bensiini juures. Teoreetiliselt annab madalama oktaanarvu bensiiniga mootor palju äkilisemalt edasi liikuma panna, kahjuks praktiliselt tuleb aga oktaani suurendada, et saada kõrgemat rõhku katlas ilma klõbinata. Klõbin tekib aga sellest, et madalama oktaaniga kütus tekitab liiga suure litaka ning paneb kõik itkud, lõtkud, klapid, vedrud, mudrud ja pudrud käima vastupidiselt nende esialgsele suunale ning katla valmistaja mõttele. Klõbina vältimiseks keerati süüdet hilisemaks, et põlevad gaasid saaksid hakata väljalaskeklappidest väljuma enne  kui nad on saavutanud oma põlemisest tekkinud võimsuse tipu, ehk teisi sõnu, hilisema süütega saadetakse osa kütuse jõudlusest öhe.

See mida sa kirjeldad on detonatsioon vaata wikipeediast ise täpsemalt.

Kirjutan siis uuesti, oktaanarv ei ole seotud bensu kütteväärtusega.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#45

(28-09-2016, 22:37 PM)veix__ Kirjutas:  Ma ei oleks küll väga kindel, et kolbi nö. jõulisemalt alla pekstakse selles mõttes, et see plahvatus võiks reaalselt kolvi(väntvõlli) kiiremini/jõulisemalt liikuma panna ja kokkuvõttes sellest rohkem kasu olla võiks. See kõvem plahvatus ei tähenda midagi kui see kestab kordades lühemat aega. Näiteks kui hirmsuure haamriga kiirelt kolvi pihta virutada, siis see ei pane kolbi rohkem alla liikuma kui käega üks jõuline vajutus. Rolleyes

95 sisaldab biolisandeid ning 98 ei sisalda. Ise kasutan ainult 98-t, ka muruniidukis ja trimmeris.

Jah õige, detonatsioon on bena kontrollimatu põlemine, siin ei ole energia hulgaga midagi tegemist. See lihtsalt lõhub mootorit. Korralik endast lugupidav detonatsioon täis koormusel võib keevitada kolvile 10 sekiga augu sisse.

Ütleme siis nii, et kõrgema oktaanarvuga bens VÕIMALDAB varasemat süüdet, kas sellest ka konkreetse mootori peal kasu on, tuleb testida.
See varasem ja hilisem on suhteline mõiste, pean silmas erinevust võrreldes tehase manualis etteantud süüte nurgaga.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#46

(28-09-2016, 22:38 PM)spitfire Kirjutas:  
(28-09-2016, 22:24 PM)viplala Kirjutas:  Viskaks veel puid katlasse. Mida madalama oktaanarvuga bensiin, seda jõulisemalt kolb alla pekstakse sama koguse bensiini juures. Teoreetiliselt annab madalama oktaanarvu bensiiniga mootor palju äkilisemalt edasi liikuma panna, kahjuks praktiliselt tuleb aga oktaani suurendada, et saada kõrgemat rõhku katlas ilma klõbinata. Klõbin tekib aga sellest, et madalama oktaaniga kütus tekitab liiga suure litaka ning paneb kõik itkud, lõtkud, klapid, vedrud, mudrud ja pudrud käima vastupidiselt nende esialgsele suunale ning katla valmistaja mõttele. Klõbina vältimiseks keerati süüdet hilisemaks, et põlevad gaasid saaksid hakata väljalaskeklappidest väljuma enne  kui nad on saavutanud oma põlemisest tekkinud võimsuse tipu, ehk teisi sõnu, hilisema süütega saadetakse osa kütuse jõudlusest öhe.

See mida sa kirjeldad on detonatsioon vaata wikipeediast ise täpsemalt.

Kirjutan siis uuesti, oktaanarv ei ole seotud bensu kütteväärtusega.

Ja ma kirjutan igaks juhuks, et ei ole kordagi rääkinud kütteväärtusest, vaid sellest, et kolvile antakse kõvem litakas. Aga, kui sa juba kütteväärtusest räägid, siis vähemalt mina pole kindel, et lisades bensiinile lisaaineid, mis viivad alla bensiini põlemise kiiruse, ei muuda sa selle kütteväärtust. Küll aga muudab mootori karakteristikat eelpool mainitud lisandite lisamine, sest igasugune jõu nn kütkes hoidmine on otseselt seotud selle jõu kuludega. See tähendab, et kui bensiin on võimalik panna plahvatama ja sealt võtta selle plahvatuse jõud välja 100% (oletame) Siis kohe kui sa viid kütuse oleku väliste tegurite või ainete kaasabil oma loomulikust süsteemist välja, ei saa sa enam sama energiat kätte sealt.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#47

Võib süüdet muidugi hilisemaks ka keerata, aga seda kohe niipalju, et oleks varajane Big Grin
Peaasi, et p*rse ei keera!
Vasta
#48

(28-09-2016, 23:14 PM)tanel. Kirjutas:  Võib süüdet muidugi hilisemaks ka keerata, aga seda kohe niipalju, et oleks varajane Big Grin
Peaasi, et p*rse ei keera!
Aga antud teema aluseks oleva Minski süüdet tehase etteantud piiresse kindlasti jätta ei tohi?
Vasta
#49

(28-09-2016, 23:05 PM)viplala Kirjutas:  
(28-09-2016, 22:38 PM)spitfire Kirjutas:  
(28-09-2016, 22:24 PM)viplala Kirjutas:  Viskaks veel puid katlasse. Mida madalama oktaanarvuga bensiin, seda jõulisemalt kolb alla pekstakse sama koguse bensiini juures. Teoreetiliselt annab madalama oktaanarvu bensiiniga mootor palju äkilisemalt edasi liikuma panna, kahjuks praktiliselt tuleb aga oktaani suurendada, et saada kõrgemat rõhku katlas ilma klõbinata. Klõbin tekib aga sellest, et madalama oktaaniga kütus tekitab liiga suure litaka ning paneb kõik itkud, lõtkud, klapid, vedrud, mudrud ja pudrud käima vastupidiselt nende esialgsele suunale ning katla valmistaja mõttele. Klõbina vältimiseks keerati süüdet hilisemaks, et põlevad gaasid saaksid hakata väljalaskeklappidest väljuma enne  kui nad on saavutanud oma põlemisest tekkinud võimsuse tipu, ehk teisi sõnu, hilisema süütega saadetakse osa kütuse jõudlusest öhe.

See mida sa kirjeldad on detonatsioon vaata wikipeediast ise täpsemalt.

Kirjutan siis uuesti, oktaanarv ei ole seotud bensu kütteväärtusega.

Ja ma kirjutan igaks juhuks, et ei ole kordagi rääkinud kütteväärtusest, vaid sellest, et kolvile antakse kõvem litakas. Aga, kui sa juba kütteväärtusest räägid, siis vähemalt mina pole kindel, et lisades bensiinile lisaaineid, mis viivad alla bensiini põlemise kiiruse, ei muuda sa selle kütteväärtust. Küll aga muudab mootori karakteristikat eelpool mainitud lisandite lisamine, sest igasugune jõu nn kütkes hoidmine on otseselt seotud selle jõu kuludega. See tähendab, et kui bensiin on võimalik panna plahvatama ja sealt võtta selle plahvatuse jõud välja 100% (oletame) Siis kohe kui sa viid kütuse oleku väliste tegurite või ainete kaasabil oma loomulikust süsteemist välja, ei saa sa enam sama energiat kätte sealt.
Tehnilistes terminites ei esine sellist väljendit nagu "kõvem litakas". Aga eks tuntud leiutajal Jaan-Tatikal olid ka omad terminid.

Selle 100%-ni on hetkel veel pikk tee minna, täna saab sealt kätte umbes 30%. Aga jah kui lisada vee sissepritse ja muid ülal pool mainituid "kütuse oleku väliste tegurite või ainete kaasabil oma loomulikust süsteemist välja " siis jah rohkem.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#50

(29-09-2016, 00:01 AM)spitfire Kirjutas:  
(28-09-2016, 23:05 PM)viplala Kirjutas:  
(28-09-2016, 22:38 PM)spitfire Kirjutas:  
(28-09-2016, 22:24 PM)viplala Kirjutas:  Viskaks veel puid katlasse. Mida madalama oktaanarvuga bensiin, seda jõulisemalt kolb alla pekstakse sama koguse bensiini juures. Teoreetiliselt annab madalama oktaanarvu bensiiniga mootor palju äkilisemalt edasi liikuma panna, kahjuks praktiliselt tuleb aga oktaani suurendada, et saada kõrgemat rõhku katlas ilma klõbinata. Klõbin tekib aga sellest, et madalama oktaaniga kütus tekitab liiga suure litaka ning paneb kõik itkud, lõtkud, klapid, vedrud, mudrud ja pudrud käima vastupidiselt nende esialgsele suunale ning katla valmistaja mõttele. Klõbina vältimiseks keerati süüdet hilisemaks, et põlevad gaasid saaksid hakata väljalaskeklappidest väljuma enne  kui nad on saavutanud oma põlemisest tekkinud võimsuse tipu, ehk teisi sõnu, hilisema süütega saadetakse osa kütuse jõudlusest öhe.

See mida sa kirjeldad on detonatsioon vaata wikipeediast ise täpsemalt.

Kirjutan siis uuesti, oktaanarv ei ole seotud bensu kütteväärtusega.

Ja ma kirjutan igaks juhuks, et ei ole kordagi rääkinud kütteväärtusest, vaid sellest, et kolvile antakse kõvem litakas. Aga, kui sa juba kütteväärtusest räägid, siis vähemalt mina pole kindel, et lisades bensiinile lisaaineid, mis viivad alla bensiini põlemise kiiruse, ei muuda sa selle kütteväärtust. Küll aga muudab mootori karakteristikat eelpool mainitud lisandite lisamine, sest igasugune jõu nn kütkes hoidmine on otseselt seotud selle jõu kuludega. See tähendab, et kui bensiin on võimalik panna plahvatama ja sealt võtta selle plahvatuse jõud välja 100% (oletame) Siis kohe kui sa viid kütuse oleku väliste tegurite või ainete kaasabil oma loomulikust süsteemist välja, ei saa sa enam sama energiat kätte sealt.
Tehnilistes terminites ei esine sellist väljendit nagu "kõvem litakas". Aga eks tuntud leiutajal Jaan-Tatikal olid ka omad terminid.

Selle 100%-ni on hetkel veel pikk tee minna, täna saab sealt kätte umbes 30%. Aga jah kui lisada vee sissepritse ja muid ülal pool mainituid "kütuse oleku väliste tegurite või ainete kaasabil oma loomulikust süsteemist välja " siis jah rohkem.

Tehnilistes terminites on täna muidugi wikipeedia omal kohal ja Jaanidel sinna asja ei ole, kuid siiski saadakse kätte kõvemast litakast rohkem kui 30%. Kui kolvile lajatatakse üks korralik litakas, siis selle litaka väärtus on võrdeline litaka suurusega miinus kaod ja need kaod ei ole kohe kindlasti 70% litaka väärtusest. Kui sa nüüd mõtled 30% all mootori kasutegurit, siis sellest ei ole siin tekstides juttu olnud.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#51

(28-09-2016, 23:48 PM)stretch Kirjutas:  
(28-09-2016, 23:14 PM)tanel. Kirjutas:  Võib süüdet muidugi hilisemaks ka keerata, aga seda kohe niipalju, et oleks varajane Big Grin
Peaasi, et p*rse ei keera!
Aga antud teema aluseks oleva Minski süüdet tehase etteantud piiresse kindlasti jätta ei tohi?

Jätke nii, et mootor töötaks.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne