[viplala]

Viskaks veel puid katlasse. Mida madalama oktaanarvuga bensiin, seda jõulisemalt kolb alla pekstakse sama koguse bensiini juures. Teoreetiliselt annab madalama oktaanarvu bensiiniga mootor palju äkilisemalt edasi liikuma panna, kahjuks praktiliselt tuleb aga oktaani suurendada, et saada kõrgemat rõhku katlas ilma klõbinata. Klõbin tekib aga sellest, et madalama oktaaniga kütus tekitab liiga suure litaka ning paneb kõik itkud, lõtkud, klapid, vedrud, mudrud ja pudrud käima vastupidiselt nende esialgsele suunale ning katla valmistaja mõttele. Klõbina vältimiseks keerati süüdet hilisemaks, et põlevad gaasid saaksid hakata väljalaskeklappidest väljuma enne  kui nad on saavutanud oma põlemisest tekkinud võimsuse tipu, ehk teisi sõnu, hilisema süütega saadetakse osa kütuse jõudlusest öhe.

See mida sa kirjeldad on detonatsioon vaata wikipeediast ise täpsemalt.

Kirjutan siis uuesti, oktaanarv ei ole seotud bensu kütteväärtusega.

Ja ma kirjutan igaks juhuks, et ei ole kordagi rääkinud kütteväärtusest, vaid sellest, et kolvile antakse kõvem litakas. Aga, kui sa juba kütteväärtusest räägid, siis vähemalt mina pole kindel, et lisades bensiinile lisaaineid, mis viivad alla bensiini põlemise kiiruse, ei muuda sa selle kütteväärtust. Küll aga muudab mootori karakteristikat eelpool mainitud lisandite lisamine, sest igasugune jõu nn kütkes hoidmine on otseselt seotud selle jõu kuludega. See tähendab, et kui bensiin on võimalik panna plahvatama ja sealt võtta selle plahvatuse jõud välja 100% (oletame) Siis kohe kui sa viid kütuse oleku väliste tegurite või ainete kaasabil oma loomulikust süsteemist välja, ei saa sa enam sama energiat kätte sealt.

Tehnilistes terminites ei esine sellist väljendit nagu "kõvem litakas". Aga eks tuntud leiutajal Jaan-Tatikal olid ka omad terminid.

Selle 100%-ni on hetkel veel pikk tee minna, täna saab sealt kätte umbes 30%. Aga jah kui lisada vee sissepritse ja muid ülal pool mainituid "kütuse oleku väliste tegurite või ainete kaasabil oma loomulikust süsteemist välja " siis jah rohkem.

Tehnilistes terminites on täna muidugi wikipeedia omal kohal ja Jaanidel sinna asja ei ole, kuid siiski saadakse kätte kõvemast litakast rohkem kui 30%. Kui kolvile lajatatakse üks korralik litakas, siis selle litaka väärtus on võrdeline litaka suurusega miinus kaod ja need kaod ei ole kohe kindlasti 70% litaka väärtusest. Kui sa nüüd mõtled 30% all mootori kasutegurit, siis sellest ei ole siin tekstides juttu olnud.