K-37A karburaatorite remont/reguleerimine
#1

Probleeme on enam-vähem igas pööretevahemikus K-37A karburaatoritega aastast 1960 ehk varajane K-750.

Lahtivõtu algpõhjus oli puuduv/ebamäärane tühikäik ja kehv käivitumine mis juhtis karpadesse puruks keeratud/deformeerunud tühikäigu düüsideni.

Mõlemad karburaatorid sai lahti võetud, atsetooni ja suruõhuga puhastatud.
Remontkomplektide kõik detailid ei kõlba kasutada, seega vahetatud ainult kõnealused tühikäigu düüsid, peadüüside tihendid, düüsidekaevu õõnespoltide tihendid, reguleerkruvide vastumutrid ehk mitte midagi liiga olulist. Karburaatorite/õhutorude vahelised kummimuhvid on uued. Paagi korgi tuulutusavad läbi puhutud.
Juba varem vahetatud ujukid (algselt erinevat mõõtu) + ühe ujukikambri kaas (vooliku stuts loksus kaanes), kütusekraan.

Peale kogu kemüüse kokkuladumist käivitub ratas paremini, kuid juba kergel koormusel/kohaltvõtul/testsõidul on igas pööretevahemikus justkui "augud", jõudu eriti ei ole, mootor ei lähe korralikult pöördesse ja köhib kohati.

Ei oska enam eriti kuskilt vigu otsida - kuna probleemid on kõigis pööretevahemikes siis peale kütuse pealevoolu ei oska enam midagi kontrollida. Doseernõelte erinevaid asendeid sai eile tulutult katsetatud.

Oskab keegi soovitada mis otsast viga otsima hakata või on mõistlikum kulunud karpadega jändamisest loobuda?

F.T.W.
Vasta
#2

(28-09-2016, 16:08 PM)Arni Kirjutas:  Probleeme on enam-vähem igas pööretevahemikus K-37A karburaatoritega aastast 1960 ehk varajane K-750.

Lahtivõtu algpõhjus oli puuduv/ebamäärane tühikäik ja kehv käivitumine mis juhtis karpadesse puruks keeratud/deformeerunud tühikäigu düüsideni.

Mõlemad karburaatorid sai lahti võetud, atsetooni ja suruõhuga puhastatud.
Remontkomplektide kõik detailid ei kõlba kasutada, seega vahetatud ainult kõnealused tühikäigu düüsid, peadüüside tihendid, düüsidekaevu õõnespoltide tihendid, reguleerkruvide vastumutrid ehk mitte midagi liiga olulist. Karburaatorite/õhutorude vahelised kummimuhvid on uued.
Juba varem vahetatud ujukid (algselt erinevat mõõtu) + ühe ujukikambri kaas (vooliku stuts loksus kaanes), kütusekraan.

Peale kogu kemüüse kokkuladumist käivitub ratas paremini, kuid juba kergel koormusel/kohaltvõtul/testsõidul on igas pööretevahemikus justkui "augud", jõudu eriti ei ole, mootor ei lähe korralikult pöördesse.

Ei oska enam eriti kuskilt vigu otsida - kuna probleemid on kõigis pööretevahemikes siis peale kütuse pealevoolu ei oska enam midagi kontrollida. Doseernõelte erinevaid asendeid sai eile tulutult katsetatud.

Oskab keegi soovitada mis otsast viga otsima hakata või on mõistlikum kulunud karpadega jändamisest loobuda?
Kunagi 90 date algul sai kepitud paari tolleaegse miilitsa pilli kallal.Neil oli põhiviga pees siduriketas ja ülekuumenenud klapikamber.Mõõda kompressioon üle,
Vasta
#3

Ega segusiibrid ei logise ? Õhk pääseb külgedelt mööda ja ei teki piisavat hõrendust, et bens üles imeda ?
Vasta
#4

(28-09-2016, 19:11 PM)Daniil Kirjutas:  Ega segusiibrid ei logise ? Õhk pääseb külgedelt mööda ja ei teki piisavat hõrendust, et bens üles imeda ?

Alusta ehk loogiliselt lihtsamast..kompressioon...süüde...süütehetk..siis hakkad timmima karbusse(1 korraga) kunagi sai nii tehtud.
Vasta
#5

Kas karburaatorid on sünkroniseeritud?
Vasta
#6

(30-09-2016, 20:24 PM)süsikas Kirjutas:  Kas karburaatorid on sünkroniseeritud?
Lenksust   ju mõlemile eraldi tross. Rolleyes
Vasta
#7

Minul oli sama kompott. 
Lõpuks pidin mõlemad karpad eraldi regullima, kuulmise järgi, nii et teine silinder on samal ajal ilma piibuta. Oligi nii et tahtis erinevaid siibri nõela tasemeid ja segukruvi ühel rohkem lahti kui teisel. 
Veel saab osadel ujukitel küttetaset timmida karpas, ujuki nõela üles-alla liigutades. On veel erineva läbimõõduga peadüüse. Ja trossid peavad ka olema timmitud õieti.
Ikka annab sättida neid kuradisi Smile

Seib on poldi poeg
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne