D8 mootori jõudluse probleem
#1

Tere
Kasutaksin ka tarkade inimeste abi. Nimelt on probleem võrri D8 mootori jõudlusega. Mootor käivitub paugust, kohapeal (jala peal) võtab pöörded kenasi üles, kuid kui sõitma minna siis ei ole jõudu. Vändates saab hoo üles, kuid esimese tõusuga on jõud kadunud, pöörded langevad ning sureb välja.
Olen foorumitest lugenud, et mõned saavad ka kinnise õhufiltriga sõita. Minul on see lugu, et filter peab olema ainult täiesti avatud asendis, muidu kustub kohe ära. Filter on lahti võetud ja sõelad puhastatud.
Eelnevalt olen puhastanud kontaktid ja süüdet igatpidi reguleerinud, vahetanud küünla juhtme ja proovinud erinevaid vene küünlaid, puhastanud õhufiltri ja karbussi ning muidugi reguleerinud küttesegu kruvi. Säde on ilus, kolb, rõngad ja silinder silmaga vaadates nagu uued.
Kui õhufilter maha võtta, siis on näpuga katsudes tunda, et imeb ikka korralikult.
On küsimus, et kuidas saab kinnikeeratud õhufiltriga sõita? Kas kuskil on veel mingi õhukanal, kust küttesegusse õhk peaks pääsema?

Kellelgi mingit head ideed milles probleem võiks olla?
Tänades
Andrus
(Tartumaa, Puhja vald)
Vasta
#2

Süüdet pole, mõtet kruttida see on vaja panna täpselt paika. Rolleyes kunagi oli pronkspuks kulunud ja see tegi ka sellist nalja et käima läks kuid jõudu polnud.

Omaette nokitseja.
Vasta
#3

ei tihka  väga midagi  prognoosima  hakata  palja  jutu peale , kuna  mootor   , mis  koosneb  umbes  kümnest  osast   võib  endas  peita  suurusjärgus  sada  viga  .    hea  lihtne  jõuetuse  põhjus  on  kinnitahmanud  väljalase , aknad ise , leegtoru , olenevalt  tüübist  kasumps  ise .
  õhupuhasti  ei  ole  kuskiltotsast  hermeetiline  , ega evi  ka  erilisi  puhastusomadusi  ,  hoiab  jämedama  liiva  mootorisse  satumast. teoreetiliselt  peaks  külma  mootorit  käivitama  kinniste  avadega .
 jõuetuse  põhjuseks  on  tihtipeal  mootoriosade  kulumine  , kuid  kui  imemine  on  näpugatuntav  ,  siis  vast  seekolvikrupi  kehv  seis  langeb  ära .  kui  nn pronkspuks    ehk  pöördsiiber  on  kulunud  ,  siis  tõesti  on  jõudu  vähe ,kui see  oleks  just  õhufiltri  sulgemisega  ravitav ,  kindlasti  on  vajalik  mootorikaante  olemasolu  , eriti  siduripoolel  +  hermeetiline  tihend .
  sääreka  põhihaigus  on  düüsi  osaline  või  täielik  ummistumine ,  juhul  muidugi  kui  üldse  düüs  on  installeeritud  .  kuna  võimaldab  segukruvi  palju    kruttida  , siis  pigem  on  düüse  olemas .
Vasta
#4

Tänud õpetussõnade eest. Praeguse arutelu põhjal peaksin mootori uuesti lahti võtma ja pronkspuksi olukorda uurima. Foorumite alusel saan aru, et see puks just letikaup ei ole. 
Mootori olen ka osaliselt lahti võtnud, aknad puhastatud, leegitoru puhastatud ja sumps seest ära puhastatud (väike sumps mille sees aukudega toru). 
Silinder, kolb ja kolvirõngad on ilma ainsa kriimuta ja tunduvad kui uued. Kuidas saab hinnata kolvirõngaste seisukorda? (ei leia ka foorumitest sellele ilmselt lollile küsimusele vastust). Kolvikrupp tundub tihe ja toimiv.
Kaaned on koos väga korralike originaaltihenditega. Saan aru, kui siduripoolne tihend läbi laseks siis sealt toimuks lisaõhu juurdetulek. Selle mootori puhul on see teema, et ta ei kannata üldse seda, kui hakata õhufiltrit suletud asendisse keerama. Kohe hakkab mootorit välja suretama. See ongi üks kummaline nähtus, mille kohta ma teistest foorumite teemadest infot ei leia.
Karpa juures on kõik düüsid, avad, pilud puhastusvahendiga läbi puhastatud.
Käivitub ja pöördesse läheb väga ladusalt, kuid sõites, kui jõudu vaja läheb, siis seda pole.
Süüde on paika pandud esmalt mootori enda käitumise järgi, mis ühtib ka kolvi tõusmisega (avanemine ~3mm enne kolvi ülesjõudmist).


Hakkan siis seda pronkspuksi teemat uurima. Kui keegi oskab veel selgitada seda õhufiltri teemat, miks ei kannata mootor üldse õhufiltri sulgemist? (ehk saab sellest midagi järeldada) 
Vasta
#5

Vaadates kõik jublakad ilusad Smile Testiks ehk kompressi.
Vasta
#6

Kolvirõngas asetatakse silindrisse ja kontrollitakse ära lukuvahe?, Kui ma nüüd puuse ei pane. kahjuks ma seda kulunud kolvirõnga lukuvahet ei tea, sest ise pole ammu tegelend selle asjaga. hea oleks võrrelda uut ja vana kolvirõngast. Ps kui kolbi ja rõngaid vahetad ja silinder jääb vana siis, kulutab silindri hülsi ovaalseks...

Omaette nokitseja.
Vasta
#7

http://jawavaruosad.wixsite.com/moto/-  Seal paistab olevat see pronks puks , maksab 1 euro nii et proovida ju võib. Samas võib arvata et nii lihtsalt ei pääse ja tuleb vastava mootori ja väntvõlli järgi treida.
Vasta
#8

Ei ole küll kalibreeritud tööriist aga kas sõrme küünlaaugu peal jaksab hoida? Kas mõistliku heliga videot saad teha hetkest kui ei jaksa minna enam, gaas põhjas sõites võiks ehk hääle järgi aru saada kas segu paras. Ilma sumpsi ja õhupuhastita ei ole proovinud?
Vasta
#9

Võin panna küll puusse,  aga kui oma  kogemusi (pea 30a, tagasi) mäletan õieti, siis kui kannatas kinnise õhuklapiga sõita, pidi saama kuskilt juba lisaõhku, tavaliselt oli mõni tihend otsa saamas.  Käivituseks külmal mootoril sai küll õhuklapp suletud, aga üsna ruttu pidi avama muidu suri ära. 
 Sai ka neid õhupuhasteid lahti võetud ja sõelasid läbi pestud bensuga, aga peale seda kippusid tihti ära lagunema, kuna kõrvakesed, mida sai painutatud lahtivõtuks, murdusid. 
 Segukruvid said muidugi ümber tehtud,(liblikaks), et oleks mugav sõidu ajal näpuga leida see magusam koht, kus paremini töötas ja tegelikult sai neid kruttida kogu aeg, sest kui tühikäigul töötas justkui ilusasti ,siis lõpp kiirusele põhjakaasiga sai alati natuke juurde. Kuid see pidev kruttimine rikkus keeret ja isegi sealt kaudu imetav õhk oli liiast. 
 Sai lisatud ka kastoorõli, see saatan põles natuke vist kehvemini - lõhnas üsna meeldivalt - aga samas tegi ka mootori justkui tihedamaks ja mingeid väiksemaid lisaõhu võtmisi aitas ajutiselt pidurdada. Sama tegi ka tavalisest rohkema õli lisamine kütusele, aga see ei olnud nii meeldiva lõhnaga ja suitsupilv jäi ka kole maha. Külatädid olid üsna kurjad.  Toungue
 Kas bensupaak õhku saab küllaldaselt peale. Oli kord juhus kus järjekordse "mudakrossi" ajal sattus pori paagi korgile ja mootor suri ootamatult. Tükk aega sai mõistatatud milles asi. Kork maha, peale tagasi, paak aga sai õhku ja jälle hakkas tööle kuni järjekordse vaakumini. Läks poisikestel tükk aega enne kui aru saime milles viga.  Big Grin  
 Kord peale mootori lahti võtmist ja kokku panekut sattusid kolvirõngaste lukupilud ühele küljele, jälle polnud mingit jõudu, Oleks paigaldanud uued rõngad siis poleks võibolla märganudki aga kuna ühe purunenud rõnga asemele sai panna teine vana rõngas (vabade materjaalsete vahendite puudumise tõttu) siis olid ka pilud tänu kulunud rõngastele suuremad. Käima läks aga jõud jäi napiks (võrreldes sõprade masinatega) ja üsna ruttu sai kaubeldud papsilt uued rõngad - (õigemini materjaalseid vahendeid) mis tähendas muidugi mitut päeva ka peendramaal töötamist
Vasta
#10

Kui tõmbad mootorilt silindri maha ja vahid kolvirõngaste seisu siis on juba hilja,pead uued panema. Big Grin 
Sellepärast,et  pärast silindrit tagasi pannes ei ole enam seda jõudu ja ei tule ka.

T.
Vasta
#11

õhufiltri teema  siis  .  kui  töötaval  mootoril õhufiltert  sulgeda  siis  segu  muutub  ülemäära  rikkaks  ja  küünal  läheb  täis .  mootorsael  , millel  suretusnupp  ei  toimi  käib  suretamine  just  õhu  pealevoolu  sulgedes , ehk  tõmbad  toore  peale .
  kui  sinu  juhtumil  peale   õhufiltri  sulgemisega  väljasuretust  küünal  maha  keerata  , peaks ta  märg  olema  . üleüldse  saad  kahetaktise  karpareguleeringut  hinnata  küünsa  seisukorra  ja   värvi  järgi .
  kuid  su  põhiprobleemiks  on  jõuetus  , mitte  kinnise  õhuga  sõitmise  võimalikuse    saavutamine  ,  ma  eeldan .
  oleks  vaja  teada   , mida  mootoriga  on  tehtud  eelnevalt .  see  et  asjad  väljanäevad   läikivad  pole  veel  millegi  eelduseks .  tihti   kujutatakse  ette  ,  et     ma panen  uue kolvi   vist ,  küllap  siis ....    . selliseid  asju  aetakse  ikka  süsteemselt  ja  vajaduspõhiselt . uus  kolb  annab  efekti  nikasiilitud  silindris  ,  kus  vahetadki  kolbi  ainult  ,  kuna  silinder  sisuliselt  ei  kulu.  malmhülsi  puhul   toimub  kõigi  osade  kulumine   ühtlasemalt.  
  oled  õieti aru  saanud ,  et  silindrit  saaksid  testida  rõngaga  .  tähendab  siis  paned  kõigepealt  kolvipealt  rõnga silindrisse     ja  liigutad  teda   ilmarõngasteta  kolviga  eri  asenditesse  rõnga  tööpiirkonnas  , mõõtes  samas  kaliibriga  lukupilu .  kui  rõnga  otste  kaugus  üleval , all   ja  keskel  ei  muutu  , on  hülss  silindriline  .  kui  muutub  ,  no  siis  see  teine  varjant .
  kui  rõngad    oma  sissetöötatud  asendist    ära  nihutada  , siis  tõepoolest  tõesti  kontakt  hülsiga  halvenema  , kuid  see pole  fataalne  ilmselt  kulub  mõneseja  kilomeetriga  parajaks.
  reeglina  kulub  hüls  , ning  sellega  seoses  rõngas  ja  pisut  ka  kolb  eest  ja  tagant  , tekitades  ellipsit  ja  akendekohalt  tünni  kuju  hülsile  .  kui  selliselt  kulunud  ,  kuid  läikiv  ja  kriimudeta   hülss  varustada  uuekolvi+  rõngastega  , ei  ole  tulemus  ootuspärane.
   veel  pöördsiibrist  ehk  puksist .  seesinane  pronksist  ,  või  uuemaaegsel  mootoril  malmist  silindrike  ongi   siduripoolne  vändatihend .  seda  kodusel  teel  vahetada  ei  ole  reaalne  , samuti  ei  ole  mõtet  mingit  valmis  toorikut  osta  .  pole   vaadanud  , kuid  ilmselt  narva venemees   müüb    kepsu ülemisesilma  puksi .
Vasta
#12

(21-10-2016, 12:58 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Kui tõmbad mootorilt silindri maha ja vahid kolvirõngaste seisu siis on juba hilja,pead uued panema. Big Grin 
Sellepärast,et  pärast silindrit tagasi pannes ei ole enam seda jõudu ja ei tule ka.

T.

täiesti  õige  ,  jällegi  üks  D  mootori  eripära  , puuduvad  rõngastopper  tftid .
  muide  kui  tõesti  osutub  kurjajuureks  see  pöördsiiber/puks siis  treial  abiks  ,  mõningaid  peaks  ka  nõuandjate/sõnavõtjate  seas  olema .
  elu  on  näidanud  , et  tegelikult  on  võimalik  kovirõngad   kolme  tunniga  ekstreemtingimustel  nõnda  ära  kulutada  , et  neljandal  tunnil  ei  tahtnud  enam  hästi  käivituda  ja  viiendal  tunnil  enam  hoopiski  mitte   .  selleks  ajaks  olid  rõngad  lihtsalt    kolviga  tasa  kulunud ,  ega   suutnud  anam  tihendusega  tegeleda  ,  aga  seni  kuni  veel  käima  sai  , seni  ka  sõitis .
Vasta
#13

kepsu  pronkspuks ja kolvisõrm paistetavad kuumas kinni - mitte mõõtude sobimatus, vaid hilisematel kepsudel ebapädev õlitus - üles otsa lõigatud pilu ei võrdu vanemate väntade kolme puuritud auguga. jääb kuivale. külmalt toimib ok ja koormuseta toimib ok, aga nagu kuumaks ja koormus peale, jääb kui puss kännu taha kinni. lõpuks kulutab see paistes ja poolmonoliidistunud kepsusilm-kolvisõrm liide kolvisilmad ära ja siis juba suurem probleem.  puuri 3,5mm augud silma alumistesse äärtesse, vana d6 ( ja vanemate ) stiilis, ja korras. ei pea mootorit mahagi võtma - piisab silindri-kolvi eemaldamisest, lihtsalt vt, et puru karterisse ei pudene.
Vasta
#14

õhupuhastist:

selles on u. 13-15 kihti/ratast võrku. õhupuhasti saab paremaks optimeerida kui eemaldada u 7 kihti. sel juhul pingutada peale ka sisemise kolmsõrm-taldrikvedru sõrmesid (pinget). panna koostamisel võrgurattad 45-kraadise võrgusilma nurga all üksteise peale kokku ja äraväsinud kolme kopsikukeelekese korral võib ka joota mõnest punktist tinaga, jääb  väga hästi püsima. tulemus : segukruvi tuleb eelnenuga võrreldes pool tiiru rohkem välja/rikkamaks keerata - niipalju paremini hakkab õhku peale saama. samas jääb õhu puhastatavus veel rahuldavaks. sel suvel 2000 km, sh 300 kruusateid. null probleemi.  õhupuhastajat vaja muidugi suht tihti puhastada (võiks iga 50-150 km tagant - sõltuvalt kui tolmuses keskkonnas sõidetakse) - lodistad bensiinis-naftas läbi, ja siis suruõhuga puhtaks. paar tilka õli august sõeltele ka mõistlik - kontakt-tüüpi õhupuhasti .
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne