Royal Enfield mudel 52 - Made like a gun
#1
Kuna vanad ja roostes rattad hakkavad ennast ammendama, siis tuleb vahelduseks ka natuke kvaliteedile rõhku panna. Minu erakogus on tänasest alates Royal Enfield raaminumbriga F 159210. Täht F asub numbrist veidi kõrgemal ja eraldi. Arvatavalt võib sellise numbriga ratas pärineda 20ndate teisest poolest. Mulle edastatud jutu põhjal on ratas leitud Nõmmelt. Maja ostes leidsid uued omanikud  selle ratta ning leidsid selle endale mittetarviliku olevat.

   
   
   

Esimene ketiratas on pirakas ja kaunistatud kolme suurtükki kujutava motiiviga. Tagumine hammakas on ka parajalt suur, täpse hammaste arvu jään hetkel võlgu. Vändad kinnituvad kiiluga. Õlitatavad on keskjooks määrdenipliga kui kaelalaagrid spetsiaalse ava kaudu raamikaelal. Lambiklambril on samuti kujutatud Royal Enfieldi logol olevat suurtükki. Ka vesipilt on ähmaselt säilinud, siin peabki kaaluma kas jätta see selliselt või lasta valmistada/tellida UK-st uus. Raamil on kuldsed/pronksjad triibud. Porilauad on olnud värvitud ja samuti kuldse triibuga. Lenksu nimetavad Enfieldi kataloogid kui North Road Dropped. Pidurihoovastik on tüüpiline inglise värk ja mõjub veljele küljelt, suunaga alt üles

Rattad on originaalid. Esimene rumm kirjaga Enfield ja tagumine rumm Eadie Coaster Patents 9817-98-20891-98.

Käepideme otstel on kiri Noweight ja B tähe ja sulega logo, ilmselt samuti originaalid. Sadul on Mansfield no 65, tehtud Birminghamis. Kell on Lucas ja ei näe ka põhjust originaalsuses kahtlemiseks.

PILDID ASUVAD SIIN 

Mudeli osas pole ma päris kindel. Ühe Eesti 1926 kataloogi pildil on mudel 94 kujutatud ilma porilaudateta. Samas on inglismannide enda 1913 ja 1919 kataloogides mudel 94 porilaudadega. Räägitakse samuti mustast värvist, pronksjatest ja punastest triipudest. Standard rattad olid 26 tolli aga sai ka 28 tolliseid eritellimusel. Eestisse toodud partiidel olid ilmselt kohandused vastavalt meie turule ehk Eadie tagajooks, 28 tolli rattad jne. 

       

Puudu on mul pedaalid. Ajutiselt leian sinna midagi ajastule sobivamat aga kui kellegil on pilte/infot või pedaalide jäänuseid Royal Enfieldile, siis olen huvitatud. Samuti tahaks teada, kas leidub kusagil ka R-E kirjadega tööriistakotte või pruugiti mingit suvalist mustrilist jne. Samuti ootan infot Eesti edasimüüjate kohta. Ksf! kass on varasemalt välja toonud Karl Schoeme ja Georg Lane. Ehk leidub kellelgi nimetet härraste katalooge?
   
Vasta
#2
Küllap leidub kõigil hulgaliselt katalooge ja on omanikud varmad neid ka siia üles riputama. Mudeli kohalt arvan, et pigem on tegu meie, st eesti mudelinumeratsiooni kohaselt mudeliga 52 # 2 variandiga, kas see ka R-E koduturu mudelinumeratsiooniga kattub, mina ei tea. Tööriistatasku on kataloogipiltide järgi iseloomuliku "inglise-prantsuse-mittesaksa" kujuga ja ilmselt ilma R-E kirjata. Mõned udupildid tsenseeritud bukletist

[Pilt: vwub6q.jpg]
[Pilt: 28hfz9c.jpg]

Aga oled õigel teel, nagu siin kirjasõnagi ütleb - õige asjatundja ostab ainult Royal - Enfield jalgratta!  Cool  Tallinnas müüs R-E 1928 Lehmkuhl&Patrik, viimases lõpus vist ETK, aga need olid juba teistsugused R-E-d.
Vasta
#3
Tõepoolest, asjatundja jaoks peabki üks ratas olema tehtud nagu suurtükk, muidu õnnestub veel kuidagi ära lõhuda Big Grin. Aga suured tänud kataloogipiltide eest. Seda mudelit 52 ma inglise kataloogidest pole leidnud, mudel 51 oli mingisugune väiksem noorukite ratas näiteks. Aga ka see, et  Inglise ja Eesti mudelinumbrid täpselt ei ühti, on tegelikult päris tõenäoline. Kahju, et Eesti kataloogides pole midagi triipude värvi kohta öeldud, inglismannidel on igalpool punast ja pronksi mainitud, minu rattal ainult pronksikarva triibud. Igatahes peaks minu ratas olema uuena Eestis müüdud ja võtan teadmiseks, et tegemist on mudel 52-ga Big Grin
Vasta
#4
Royal-Enfieldi esinduse lugu on päris kirju. Praegu on reklaamide põhjal teada selline rida:

1923 AS Konzentra
1923 Inglise Vabrikute Ühisus Becos
1924-26 ja 1929 AS Karl Schoeme
1927 Karl Tammann
1928-29 Lehmkuhl & Patrik -> O. Patrik
1931 A. Hilgendorff
1932 Vold. Laanberg
1934 Lier & Rossbaum
1935-39 ETK; 1935 ka Raadio-Kooperatiiv (ilmselt ETK edasimüüjana)

Konzentra ja Karl Schoeme reklaamisid aeg-ajalt ka kui lihtsalt "Enfield".
Ja pole päris kindel, kes need kõik on ka ise esindajad ehk importijad olnud. Võib-olla oli mõni ainult edasimüüja.
Vasta
#5
Tänud kassile ja manicule eelneva info eest. Samuti tänud onumeelisele, kellelt sain sobivamad pedaalid. Praeguseks on Enfield jõudnud Pärnu Uue Kunsti muuseumisse kollektsioonide näitusele koos ksf! Nõmmekad ratastega ja kõigile asjast huvitatutele vabalt vaadeldav Big Grin

   
Vasta
#6
Teadupärast on looduses juba nii, et tühja auku ei sallita. Kuna ühe käepideme ots on rattal purunenud/puudu, siis tuli see millegiga täita. Mõeldud tehtud ja näpp sai sisse torgatud. Kui tavaliselt on toru ehitus selline, et pikk auk on ümbritsetud metallkestaga, siis seekord lenks päris tühi ei olnud. Urgitsemist oli omajagu ja sisu sai ka seejuures natuke kannatada aga kätte ma ta sain.

Nimelt oli lenksu sees ajalehest välja rebitud tükk! Olen ka varasemalt kuulnud, et lenksuõõnsust panipaigana kasutatakse aga reaalne leid oli esmakordne. Kuna selline peen ja kena ratas nagu R-E mõjus 30ndate alguses daamidele ilmselt nagu praegu 7ne bemar, siis on ka ajalehe sisu vastav ja omanikule vägagi hädatarvilik. Esiteks reklaamitakse Estonia teatri külaskäigu etendust "Sularaha" 1933 aasta juunis ja sealsamas kõrval on kohe Fanny Katz-i kuulutus, nimelt oli tema naha ja suguhaiguste arst. Seos välipreester Otto Katziga on muidugi teadmata aga kui juba lenksude seest asju pudeneb, siis kõik võib olla. Lisan pildid ka ja eks igaüks saab ise otsustada kas sularahala ja suguhaigustel on mingi seos või mitte...

Zoomi võimalus on ka kui minna esilagses postituses olevasse galeriisse. Lisaks otsin R-E-le 20ndate lõpu numbrimärki, mis võiks kinnituda esiratta mutri alla.

[Pilt: oPgVQFSdPYPrz3p3mHqvXflQw6tPuMc7uOiIHEq5...32-h589-no]
[Pilt: Hb5Ox8Jnoe1pCQaiWxG5HhiVMJujrQvT9HlAPumw...32-h589-no]
Vasta
#7
Tsitaat: Kuna ühe käepideme ots on rattal purunenud/puudu, siis tuli see millegiga täita.
Aga pane šampusekorgid lenksu otstesse, 60-ndatel oli väga pop Turisti lenksu panna.
Инвалид информационной воины.
Vasta
#8
(05-04-2017, 22:48 PM)aavu Kirjutas:
Tsitaat: Kuna ühe käepideme ots on rattal purunenud/puudu, siis tuli see millegiga täita.
Aga pane šampusekorgid lenksu otstesse, 60-ndatel oli väga pop Turisti lenksu panna.

Mis mulje see teistele jätaks, kohe oleks silt küljes et alkohoolik. Niigi juba vanal hainina bemaril on valuvelje keskkapslid plekist õllepurkidest tehtud, pärast ei jõua külapeal seda jama ära kuulata. Palju diskreetsem on tärpentiinipudeli kork mustaks värvida ja sellega asja lappida.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne