MTZ 82 Hüdrorool
#1

Tere

Olen siis kõrgkooli viimase aasta tudeng ja tuleb teha lõputöö, mõtlesin selle ühendada kasulikuga. Valmis teha hüdrorooli süsteem maal olevale metsaveo traktorile. See selleks, valmis tegemise jaoks on infot piisavalt.  Küll aga tuleb see süsteem mul ära tõestada nii tugevuse, kinemaatika, kui ka seadusandluse poolest.  Siinkohal oleksidki mõned küsimused vanematele kaladele siin.

82`le ju hüdrosilindriga süsteemi tehases ei paigaldatud, küll aga tehakse seda tänini 82.1´le?
82.1 ja 82 esisild peaks olema 100% sama? Va. kinnitus hüdrosilindri kronsale?




Feel free to help!  Smile
Vasta
#2

Esisild ei ole sama. Neid on läbi aegade kolme erinevat tüüpi. Vähemalt.

Your mama might be proud of you, but this ain't your mama's world.
Vasta
#3

(09-11-2016, 11:16 AM)hannest Kirjutas:  Esisild ei ole sama. Neid on läbi aegade kolme erinevat tüüpi. Vähemalt.
Läbi aega siis kas mudeli põhiselt muudeti neid (Nt 52,82 ja 82.1) või tootmise käigus.
Vasta
#4

Mina olen näinud kolme varianti. Üks käib keskelt kaheks osaks ja silindri kronsteini koht on ümar. Teine samasugune, aga silindri kronsteini koht on lame ja sile. Kolmas variant on näiteks 82.1 küljes, kus terve esisild käib kolmeks osaks lahti ehk diffri osa saab ka eraldi ära võtta. Vanematel jäi diffri korpus ühe poole külge.

Your mama might be proud of you, but this ain't your mama's world.
Vasta
#5

Kas kellelgi oleks mõni hea kirjatükk dosaatorpumpade kohta, netis on igasugu videoid kuidas need lahti käivad aga reaaalset animatsiooni, või seletust kuidas seda õli seal juhitakse, ei ole.

Ise olen vahepeal välja arvutanud, et ühe russi ratta keeramiseks sileda betooni peal on vaja rakendada u. 140kg jõudu rooliotsale, 2 ratast kokku 280kg. 
Meie 82 esitelje kaal koos laiade rataste ja lisaraskustega ees oli 1695kg. Suurusjärk teistele teadmiseks!
Vasta
#6

(07-12-2016, 12:08 PM)kelwin Kirjutas:  Kas kellelgi oleks mõni hea kirjatükk dosaatorpumpade kohta, netis on igasugu videoid kuidas need lahti käivad aga reaaalset animatsiooni, või seletust kuidas seda õli seal juhitakse, ei ole.

Ise olen vahepeal välja arvutanud, et ühe russi ratta keeramiseks sileda betooni peal on vaja rakendada u. 140kg jõudu rooliotsale, 2 ratast kokku 280kg. 
Meie 82 esitelje kaal koos laiade rataste ja lisaraskustega ees oli 1695kg. Suurusjärk teistele teadmiseks!

Mis see sulle annaks, kui sa teaks kuidas see seal mehhaaniliselt on lahendatud? Võta seda kui hüdrojagajat.
Valides pead silmas pidama seda, kui palju ühe rooli pöördega dosaator õli liigutab (suunab ühte või teise väljundisse). Näiteks 200ccm/p.

Teiseks pead vaatama mis parameetritega hüdrosilinder sul rooli liigutab (liigutama hakkab). Käigu pikkus, silindri sise diameeter. Oletame, et käigu pikkus on 400mm ning diam 50mm. Ruumala on 0,8liitrit. Kui varre diam 30mm, siis teistpidi ruumala ca 0,5l.

Antud juhul rooli ühest äärmusest teise keeramiseks oleks vaja rooli keerata 4 pööret. teistpidi rooli keerates on ~2,5 pööret (kuna silindri ruumala on varre võrra väiksem) ca 0,5 liitrit. Kui on kasutusel klassikaline hüdrosilinder.

See, kui palju silinder suruda jaksab oleneb pumba toodetavast survest ning hüdrosilindri sisediameetrist/ varre jämedusest. 50mm sise diam, 30mm varrega, 100bar juures lükkab ühtpidi 2000kg, teistpidi 1280kg. Dosaator ei mängi siin mingit rolli. Keerad rooli näpuga olenemata sellest kas seal on 10kg või 1000kg. 

silindri kalkulaator http://www.tss.trelleborg.com/global/en/...lator.html
Vasta
#7

Hea, et keegi kaasa mõtleb! Kalkulaator on väga asjalik!



Lõputöö raames pean valmis olema igasugu küsimustele vastama, ka. dosaatorpumba tööpõhimõte , sp tahangi teada, mitte, et ma seal midagi muutma hakkaks.

Kasutusele tuleb jah ühepoolne silinder, mistõttu tõesti ruumala ühele poole ja teisele poole keerates hakkab erinema, sellega olen kursis. Pumpa ei ole veel valinud, ei tea mis seal praegugi pealgi on. 

Jõud mis ma arvutasin, on selleks, et saada teada baas, mis on vaja rooli keeramiseks. Sealt edasi tuleb arvutada nt kännu otsa sõitmisel paraleelvardale kanduvad jõud jne. Varutegurid jne.
Vasta
#8

Youtube Orbitrol animation paned, siis paar kehva kvaliteediga videot ikka tuleb.
Vasta
#9

Mismoodi on õnnestunud tehnilise kõrghariduse omandamine nii, et üheski aines orbitrol ette pole tulnud? Või on õppekavade kaasjajastamine juba niikaugele jõudnud, et õpetatakse ainult neid sõlmi, mida siinmail toodetakse? Ehk suuresti mitte sittagi...

Kas plaanid oma lahendust tehasetoodanguga võrrelda ka oma töös?
Vasta
#10

(07-12-2016, 17:34 PM)v6sa Kirjutas:  Mismoodi on õnnestunud tehnilise kõrghariduse omandamine nii, et üheski aines orbitrol ette pole tulnud? Või on õppekavade kaasjajastamine juba niikaugele jõudnud, et õpetatakse ainult neid sõlmi, mida siinmail toodetakse? Ehk suuresti mitte sittagi...

Kas plaanid oma lahendust tehasetoodanguga võrrelda ka oma töös?

Võrdlus tehasetoodanguga pole praegu plaanis, küll orginaal roolivõimendiga seades mõned mõõdetavad väärtused lähevad võrdlusesse.
Sest iseenesest ma koostangi tehase lahendust, ainult et kõik liigutused saavad arvutustega põhjendatud.


Selle väljaõppega minu koolis  Tallinn Tehnikakõrgkoolis on küll lugu selline, et oleks ma teadnud, et see väljaõpe nii tagasihoidlik on siis oleks kutsekasse läinud. Selles on sul õigus- õpetatakse seda, mis siin toodetakse- suurt sittagi.
Vasta
#11

Ei muidugi ikka on kool süüdi
Vasta
#12

(07-12-2016, 18:29 PM)Laurts Kirjutas:  Ei muidugi ikka on kool süüdi

Kindlasti oleks ka omale rohkem külge jäänud kui oleks pingutanud. 

Näitena: meist peaks saama insenerid, kes on 3D projekteerimis tarkvara õppinud alla 10 akadeemilise tunni , antud teema on tänapäeval A ja OSmile. Rääkimata hüdraulikast ja pneumaatikast mida meil pm. ei olnudki. Samas filosoofia kus loeme mingeid Sokratese ja Popperi jms. tegelaste lugusid tedusest ja teadmisestja teadmatusest jne,  kestab terve semestri.
Vasta
#13

Kuna sa pead sellest dosaatorist mingi suure luuletuse kokku kirjutama, siis täpsutaks, et dosaatoris on tõesti ka nö pump olemas mis (läbi sinu lihaste) on võimeline iseseisvalt õli liigutama (seeläbi rooli keerama), kuid see on seal ohutustehnilistel põhjustel. Kui mingil põhjusel keset sõitu peaks hüdropump täiesti tagant ära kukkuma, siis saad masinat ikka suunata sinna kuhu vaja. Kohapeal seistes muidugi rattaid ei keeruta kui õigest pumast survet ei tule.
Vasta
#14

Jah, videote järgi tundub pump olevat ka seal otsas, aga vaevalt sellel hammasrattal seal ainult pumba funktsioon on,ikkagi õli liikumise suuamine/ piiramine ka?
Nendel aukudel peab olema mingi seaduspära seal ju. Sest rattad ju pööravad nii kaua kuni pöörleb ka dosaatori sisendvõll, kui see jääb seisma jäävad ka rattad.
Hüdrojagajaga on lihtsam, ON/ OFF, kas lastakse õli läbi või mitte.
Vasta
#15

Nn.Elukool annab küll vist parema hariTuse.Paberit paraku mitte. Sad
Vasta
#16

Seal on selline sisteem, et see pump mis on kõige otsas on ühenduses kahe silindrisse mineva toruga.
Nüüd kui rooli keerata võtab ta ühest silindri poolest õli ja surub selle teise.
Nüüd, kui mootor käib ja keerates on vaja võimendust tõuseb ühes silindripooles rõhk ja pump hakkab raskemalt käima.
Pumba võllil on aga sees spiraalsed sooned, millega hambub jaoturi siiber, mille teises otsas on sirged nuudid ja sinna kannab jõu üle roolivõll.
Ehk kui me roolivõlli keerame, keerab see jaoturi siibrit mis omakorda keerab spiraalnuutidega dosaatori pumpa.
Kui see pump kohtab takistust rataste raske pööramise näol libiseb siiber spiraalnuutidel näiteks üles ja sellega avab siiber roolivõimu pumbast tulevale õlile tee hüdrosilindrisse ja algab võimendamine.
Kui me lõpetame rooli keeramise, kaob dosaatori pumbale vastupanu õlisurve poolt sest siiber on avatud ja selle tulemusel nihkub siiber tagasi neutraalasendisse ning silinder jääb paigale.
Seega satub silindrisse alati ainult niipalju õli, kui on dosaatori töömaht ja roolivõimendi pumba poolt antav õlihulk ei muuda seda, mitu pööret on rool äärest ääreni.
Roolivõimendi pumba tootlikkus määrab ainult selle, kui kiiresti me saame rooli keerata sest keerates kiiremini pumba tootlikusest toimub keeramine ilma võimenduseta.
Mainiks veel ära, et Belarusi dosaatori näol on tegu kiviaegse tootega, millel on rida puudusi.
Näiteks keerates väljasurnud mootoriga rooli sinnapoole kus kolvivars läheb silindrisse toimub keeramine probleemideta sest õli jääb üle kolvivarre mahu võrra.
Keerates aga kolvivart silindrist välja tuleb see õli puudu sest see on tagasivoolu kaudu paaki surutud.
Seega keerab ta rooli olenevalt õlitorustiku mahust suurusjärgus ühe roolipöörde ja edasi jääb rool tühjalt käima.
Muu maailma dosaatorites on selle vältimiseks täiteklapid dosaatori pumba sees.
Lisaks on välismaa dosaatoril siibri neutraalasendis hoidmiseks väiksed hüdrosilindrid mitte vedrud nagu Belarusi dosaatoril.
See annab selle, et rooli keerates on tagasiside roolil kui raske on rattaid keerata ja rool pole koguaeg üheraskune nagu Belarusi dosaatoriga.
Lisaks on Ameerikas teeliikluses lubatud dosaatoril veel üks väiksema mahuga hüdromootor, mis on ühenduses roolivõlliga ja kui rattad tahavad otseks tulla siis rooli lahti lastes nad saavad rooli otsesõiduasendisse keerata ja sõit on nagu autosõit ikka mitte lehmalüpsmine nagu Belarusiga sõites.

Kunagi mul oli USA kastikas, mida oli tõstetud ja kus oli selline täiuslik dosaatorrool peal.
Sellega sõites ei olnud küll võimalik aru saada et rataste ja rooli vahel pole mehaanilist sidet.
Vasta
#17

Väga hea vastus, võtan nüüd pildi ette ja hakkan näpuga su jutu kõrvale järge ajama!
 Praegu ainult juttu lugedes tundub küll keeruline, aga katsume läbi närida end sellest.
Vasta
#18

Meenub kunagi kuuldud lugu:see vend kes dosaatori välja mõtles olla peast soodaks pööranud.
Üks väga asjalik inimene kellelt paljud abi küsivad ütles kord et see dosaatori teema on päris ajuvaba,vaatad skeemi ja ei mõista kuidas saab selline asi töötada Smile
Vasta
#19
Photo 

Neid dosaatoreid on maailmas rohkem variante kui paar.
Teine levinuim konstruktsioon on odavatel variantidel sellise jaoturi ehitusega:
[Pilt: b5a9.gif]
Välimine hülss on siin ühenduses roolirattaga ja sisemine siiber dosaatori pumbaga.
Kui rooli keerata, siis pump avaldab takistust sisemise siibri pöörlemisele ja kuna sisemine ja välimine osa on ühendatud läbi ava pistetud lehtvedruga, surutakse see vedru kokku ja välimine hülss pöördub sisemise siibri suhtes ning tulemuseks on joonisel nähtav olukord.
Tegelikult on tegu väga lihtsa ehitusega seadmega.
USA kastikal oli keerulisem ehitus.
Seal oli üle 150 detaili sees.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne