Sarvbelarussi velmamine
#21

ai kurja vaatasin valesti
mul on kasutusel tõmmits mis läheb võlli asemel sisesaale sisse ja siis sealt tõmbab mitte kuulide vahele.
kuigi jah ka sellisel puhul peab olema iga võllijämeduse jaoks oma tõmmits

selline siis http://www.kukko.com/en/catalog-series/5...extractors

töötab siis sellisena

http://forums.pelicanparts.com/boxster-c...moval.html
Vasta
#22

(14-12-2016, 13:19 PM)oltsberg Kirjutas:  Tõsisemalt rääkides: mind ausalt teeninud Kutaisil
on mitmeid puudusi, mida iseloomustab sõna väike:

a) kliirens
b) jooksulaius (rööbe)
c) mass (haardekaal)
d) kiirus

Võib ju küsida, et miks see viimane oluline on? Enamasti ei olegi. Aga kui on vaja käruga kusagil kaugemal käia, on kiirem lidumine igati abiks.

Pilt räägib ise, nagu isa ja poeg:
Terekest ka ja häid pühi!
  Natuke vaidleks, aga kuna ei ole MTZ- ga kokku puutunud, siis lihtsalt pildi järgi võin öelda, et pildil oleval Kutal on lihtsalt kasv kinni jäänud. Big Grin
  Minu Kutal all Luazi rehvid, mida saab vabalt 65cm peale seada, ja nendega on ka kiirus selline, et omadel jalgadel ma oma 85+kg järgi kaua ei lidu. Praegu on ihutreiali juures tegemisel uus vahetükk kõvasti tummisemale mootorile ( minu teise Kuta projekt, pildid mõne aja pärast) ja sellega tuleb kaalu korralikult juurde, samuti on suurtele ratastele võimalik panna originaal rattaraskused ja ka raudrattad ,mis on läbimõõdult natuke väiksemad ja alustavad oma poolset tööd alles siis kui rehvid on umbes mõned sentimeetrid maakera südamiku poole läinud. Neid väikeseid papusid kasutab Kuta ainult lisaraskustega ja freesi vedades ning pole veel probleeme olnud läbivusega.
Samas mäletan pildil oleva Kuta "taassünni lugu" ja olen kindel et ega noorem-suurem vend kehvem ei tule. Jõudu meisterdamisel.
Vasta
#23

Mina ka õgimismaratonidelt tagasi Big Grin

Jah, toredaid laagrieemaldamise riistu presenteeritud. Aga... Profi head riistad maksavad kinni kliendid, aga hobinokitseja peab ise oma hobile peale maksma. Nii et mina sain ka teisest portaalist paari kääru saiaga laagri kätte Smile

Aga keerame jutu teemalähedasemaks.

(24-12-2016, 21:39 PM)meli666 Kirjutas:  Seal lehel hinnad miljonites, valgevene rublades? Kui nii, siis samas hammasrataste hind väike.
Valged rublad neh Smile  Neil vist alles hiljuti see nullide killimise reform oli. Samas polegi leidnud sellist valuutakalkulaatorit, mis neid väheste nullidega uusi ruubleid tunnistaks. Et mitte ennast korrata, viitan ühele teise teema postitusele

Kui Brežnevi pakikesele kõmm otsa läheb, siis pole mikrobussi nimega riigist tellimine kah oluliselt kallim.

(24-12-2016, 21:39 PM)meli666 Kirjutas:  Mina vahetaks ainult kuulid ja käigulülituspulga. Viimasest pilti pole, aga kui suured süvendid kuulidest sinna on tekkinud?
Neid ikka kulub, enne kui asi hammasratasteni jõuab.
Pulk selline, ei silmaga vaadates ega küünega tõmmates ei tuvasta, et väga kehv oleks:
   
Teisalt on tal õõnesvõlli suhtes (mille sees ta pesitseb) pea 1mm lõtk ja kuuliava õõnesvõllis kah na suurevõitu:
   
Iseasi, kuivõrd pilti vaadates sellest aru saab.

Summaarne lõtk selline:
         
Ei oska midagi arvata, võibolla täitsa normaalne värk. Pole kuskilt leidnud mingit detailset remondijuhendit, kus tolerantsid kirjas. Tehasejuhend annab vaid difri reguleerimise juhiseid, muus osas on suu vett täis Sad

Mingi aeg mõtlesin minagi Kutat "suuremaks" teha (vastavas teemas ka juttu veeretatud). Aga tal ehitus ikkagi selline va õrnake, et otsustasin vähe tugevama tüki kasuks.
Vasta
#24

Need ongi normaalsed lõtkud sellel masinal,kui lõtkud eemaldad ei saa töötava mootoriga käike sisse.Idanaabril ütelus-ne mesai masine rabotat Toungue .Meie peres on see riist uuest saati tööd aidanud teha ja kasti pole veel asja olnud vaadata.Katuseall armastab seista muidu on kastis emulsioon sees peale vihma.Magneeto pool sai ka uuena korraliku kuivatuse ja uue lakikihi selga peale seda pole ka sinna kallale asja olnud.Aparaadi sünniaeg jääb seitsmekümnendate teise poole.Kolm põlvkonda on teda ruunanud nüüd jääb vist seisma kuna keeldub nutitelehvooniga koostööst ja ei käivitu käskluse peale.
Vasta
#25

Võibolla ma olengi liiga põdeja tüüp Sad  Tihtilugu on juhtunud, et lähen, detailid näpus, mõne elupõlise mehanni juurde ja küsin, kas see lõtk on normaalne. Tavotituukrid rehmavad käega ja ütlevad, et mis sa põed, see asi kestab veel 150 aastat Smile

Teisalt on mõnikord vanade sovhoosnikute pohhuism ihukarvad püsti tõstnud. Ja olen nende õpetusi/nõuandeid kuulates ka haledalt tillist tõmmata saanud Sad

Eks see käigumäng ongi tal vähe takerduv. Käsitsi sidurit kruttides andis oodata, millal käigud suvatsesid lülituda. Nagu eespool kirjas, töötava mootoriga eriti loomkatseid teha ei saanud (varras murdus ära). Nii et võibolla ei maksa jah mehhanismi rabotamist mešaitada. Samas "hoiatan", et jõudu hakkab tootma üsna isane mootor. Aga sellest siis, kui mootor käes, laskmata karu nahast pole mõtet rääkida.
(26-12-2016, 12:23 PM)ahtos Kirjutas:  Aparaadi sünniaeg jääb seitsmekümnendate teise poole.
See on huvitav ajalooline fakt!

Millal neid üldse tegema hakati? Tehase ajaloolehekülg
väidab, et seeriatootmine algas 1990. Ilmselt küsimus selles, kui suurt mahtu mõista seeria all. Kutaisi teemast üks netiavarustest leitud tsitaat Nõukogude sarvikute tootmismahtude kohta:

The 1987 production figures are:
MB-1—60,000; MK-1—10,000; MTZ-05—8,000; KMM-1— 6,800; and Super 610—1,300; a total of 96,000 units.

Kasutamiskogemust eesti keeles kajastab selles postituses viidatud artikkel
Kahjuks ei näe (enam) artiklist skännitud pilte Sad  Aga ksf! Sillu oli nii lahke, et soostus need mulle saatma.

Sääl artiklis mõned asjalikud tähelepanekud. Näiteks kurdetakse, et suretusnupp ohtlikult vale koha peal, pole kriitilises situatsioonis käsitsetav. Õige ta on, et nupp peaks sõna otseses mõttes sõrmenipsu kaugusel olema. Kutale tegin nii
Väga praktiline. Kord tagurdasin metsas, vaatasin üle õla, põkatsi rattaid ei jälginud. All raudrattad, üks veeres üle maaga tasa lõigatud kännu, teine oli pehmema koha peal. Enne, kui arugi sain, oli aparaat külili ja sarved käest kistud. Tänu käepärasele lülitile sai operatiivselt seisata.

Teiseks peaks nupp olema fiksasenditega. Koolil oli õppeotstarbeks käivitusmootoriga MTZ 80. Et kõigist ikka korralikud traktoristid saaks, lasti 3 korda järjest käivitada (uus traktor, kõik toimis kabiinist). Aga mõni lasi suretusnupu liiga vara lahti ja käivitusmootor prahvatas uuesti käima, võimalik, et ka tagurpidi. Ja ühel kenal päeval oli silinder lõhki Sad

Kaalumist väärib ka tugijalaga opereerimise võimalus "juhikohalt". Aga hetkel ei tea, kuidas originaalmootori tugijalg asendusmootoriga sobitub. Tekkis veel mõte, et jõuvõtu lülitushoova võiks kah piloodile lähemale tuua, pole nii pikki käsi nagu sotsialismiaegsel sööklatädil Big Grin

Sellised heietused siis vana aasta viimasel päeval... Praktilistest sammudest olen molekuleerimisega lõpusirgel. "Ohvrialtarile" sai pandud esimesed eurod, et kaasaegsed stopperseibid (mida saab vastavate tangidega lihtsalt käsitseda) osta. Originaalid tahavad liiga palju rammusaid matte Big Grin
Vasta
#26

Kui on vastavad võimalused olemas siis lase need kuulide pesad laiemaks freesida.
Selle liigutusega muutub käikude lülitamine palju lihtsamaks sest õlisiduriga nagunii kasti võllid kunagi seisma ei jää oota kaua tahad.
Laiema soonega on aga lülitamiseks aega rohkem selle nurga jagu mis sooned laiemaks on tehtud.
[Pilt: attachment.php?aid=60996]
Vasta
#27

Head uut aastat kõigile!

Mu ihutreialil on ka freespink olemas, saaks neid hammasrataste sälke suuremaks teha küll.

Aga kuidas täpsemalt? Võtta suurem raadius säilitades sügavust? Ja kas see on teoreetiline seisukoht või ka praktikas kontrollitud?

Üks küsimus 1. pildi detaili pos. 3 ja 2. pildi pos. 13 kohta.
       
Minul seda šaibat kohata ei õnnestunud, võibolla kaotasin suure rahmeldamise käigus ära Sad  Kataloog (vt pilt 2) väidab, et neid peaks olema lausa 2 tükki. Julgen natuke kahelda. Ka teise pildi fiksaatorkuule (pos 1) peaks 2 olema, aga milleks? Nii et mina olen kataloogi "tõemonopoli" suhtes skeptiline: vähemalt 3 polti ei leia üldse mainimist, kohati on positsiooninumbrid valed jne.

Kas keegi oskab tolle šaiba kohta miskit kosta, näiteks mõõtude osas? Ja mis materjal on stal 65G? Mingi päris kõva värk? Piirsoo/Hussari piibel on sinna joonistanud hoopis kuuli. Äkki oligi seal kuul, pole kuule kokku lugenud, sest need lähevad nagunii vahetusse. Ja kui mälu ei peta, siis punnvõrridel oli siduriajamis kah nii ja naa: vahel kuul, vahel seib. Nii et äkki ajab kuul ka asja ära?

Muide, veidi eespool lingitud Valgevene veebipoodi on tekkinud dollarihinnad. Meile vähe hoomatavam, USD ja EUR on hetkel pea 1:1.
Vasta
#28

65G on vedruteras.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#29

Neid kuulipesasid sügavamaks küll ei või teha sest siis jooksevad ju kuulid välja.
Ikka laiemaks kas pöördlaual või jagamispeas kus saab kõiki pesi sama nurga võrra laiendada.
Mis selle kasutegurisse puutub siis on austatud küsija kunagi IZ Planetaga sõitnud ja käiku vahetanud?
Seal nimelt on lülitusnukkide vahed sellised.
[Pilt: 1_1_24771127.jpg]
Ei lähe ju esimeselt teisele eriti hästi?
Nüüd ehk on austatud teemaalgataja sõitnud mõne tänapäevase rattaga?
Seal on vahed sellised ja seepärast lähevad käigud naks ja naks sisse.
[Pilt: %24_1.JPG]
Mis aga puutub siduri lahutamise pulgale vahele käivatesse asjadesse siis seda, kas sinna peab midagi panema või mitte ei tea enne koostamist ka selgeltnägija.
Kas on Koolja võlli treimisel laia laastu lasknud ja võll on lühem kui peaks siis pole sinna miskit vaja peale kuuli.
Kui aga Stjopa ei saanud siduriketaste vaheplaatide jaoks 1,3mm plekki ja leidis laost tahvli 1,5mm plekki ning täitis sellega sotsialistliku ülesande siis on sinna seda pikendust vaja.
Selgub see katsetades ja nii ongi.
Reeglid on aga, et üks kuul peab kindlasti olema kuskil vahel ja kahte kuuli kokku panna ei tohi.
Vasta
#30

Ei ole au olnud sõita kapitalistide tsikliga ega isegi mitte Planetaga, küll aga Planeta esivanema 49ga. Üliaeglase I käigu tõttu oli kange tahtmine startida teisega, aga II käik ütles mulle nagu köster Kiire ristjatsil: "Ei lähe mitte!" Ja minul polnud kuskilt Katariina Rosaliet appi hõigata Sad 

Tänan, 2715, pointile sain pihta küll. Antud kontekstis siiski väike nüanss: tsiklil käib haakumine hammasrataste külgpindadega. Sarvikul ei ole vist mõistlik sooni väga suureks ajada, kontaktpind võlliga jääb väikseks, mis võib põhjustada suuremat kulumist. Ja siis ei taha nood hammakad oma teiste võllide naabritega enam hästi läbi saada Sad  Aga mõistuse piires võib asjast ilmselt abi olla.

Siduri lahutusajam on jah terve spektaakel, eest taha: gribok, štok, val, podšipnik ja perehodnik. Vaid podšipniku (laagri) mõõtu võib usaldada, teised on tõesti nii, nagu purjus Vasjal või Koljal parasjagu välja kukkus. Lisaks toodi siduridetailid ilmselt teisest tehasest ja tsiklimeistritel oli poogen, kuidas traktorimeistrid nendega hakkama saavad. Kui satuvad kokku lühimad detailid, võib mäng üsna mitu mm lühem olla ja isegi 2 seibi vajalikuks osutuda. Aga see ei selgu tõesti enne kokkupanekut.

Torkas pähe, kus on minu seib: ilmselt tolle ratsionaliseerija käes, kes otsustas ühest sidurikettast loobuda. Kas ta selle lükke eest ka Lenini preemia sai, pole teada Sad

Palve emtezetnikutule: ehk keegi viitsib siduritrossi mõõta (pikkus, trossi ja kõri läbimõõt). Samuti huvitavad posti #28 1. pildi detaili pos 14 mõõtmed. Asi pole selles, et trossi saada ei oleks, aga usun, et ise teen soodsamalt ja kvaliteetsemalt asja valmis. Pealegi meeldib mulle onanistide vanasõna: ise tehtud, hästi tehtud! Big Grin
Vasta
#31

Vahepeal oli nii külm, et viisakalt öeldes, tahtis uriin peenise otsa ära külmuda Smile  Ja seeaeg sai veidi mõtisklemisega tegeldud.

Kõigepealt ajaloorubriik. Väidetavalt debüteeris MTZ 05 aastal 1978. Allikaviidet hetkel anda ei saa, see teises arvutis järjehoidjana.

Astusin ka sammukese lähemale oma aparaadi sünniaasta tuvastamisele. Jäi silma, et 315xx on toodetud 1988. Võtame aluseks 2 oletust:
1) Too aparaat on toodetud aasta lõpus või vähemalt teises pooles.
2) 1988 oli tootmismaht sama, mis 1987 so 8000. Seega võiks 1987 teises pooles või lõpus toodetud aparaadi nr olla 235xx. Klapib, sest 1987 on toodetud 209xx. Kui lahutame 235xx-st 1987 tootmismahu 8000, saame 155xx. See jääb siis oletuslikult 1986 aasta sisse. Seega võib minu valduses olev 15852 just sel aastal tehtud olla. Siinkohal olen muidugi igasuguste konkreetsete/täpsustavate näidete eest tänulik.

"Suure" mõttetöö tulemusena jõudsin järeldusele, et järgmise sammuna tuleks juppe tellida. Sihikul Läti
Kahjuks kõike, mida mul vaja, seal ei pakuta Sad  Mõnel asjal hind 0.00 kuid laoseis positiivne, mõnel jälle hind olemas, kuid laoseis 0. Sarvilise sünnimaal
samas need asjad olemas, mida lätlased ei paku. Hinnad kohati ahvatlevad, kohati lätlastega samas augus, kohati kallimadki. Aga jah - kuda see sealt tellimine ja maksmine käib ja mis maksud veel selga lajatatakse Sad  Äkki leidub keegi, kel idakeel vabalt suus ja/või näpus, ja ka isiklik huvi mängus. Selline kodanik võiks asja uurida.

Lätiga saan ise hakkama, sääl ju oluline info sulaselges maakeeles olemas. Point selles, et kui on veel huvilisi, saaks postikulusid ühitada. Läti lehe puudus see, et nii kahe- kui neljarattaliste väiketraktorite jupid läbisegi, mingist leheküljest kaovad ka pildid ära. Aitab koodipõhine otsing. Koodid saab näiteks sellest MTZ 09 kataloogist
Kui rattad ja mootor kõrvale jätta, siis olulisi erinevusi põhimõtteliselt pole. Netis olemas ka originaali tehasejuhend/kataloog, aga too on kehvemini käsitsetav (tabelid joonistega mitu lk nihkes).

NB! Läti lehe otsingusse koode sisestades on mõistlik kirillitsa tähed välja jätta või asendada nemetskite bukvadega. Pealtnäha pole nagu vahet kas А13.24.000 või A13.24000, aga esimest läti pood ei tunne, slaavi bukva.
Vasta
#32

(09-01-2017, 17:27 PM)oltsberg Kirjutas:  ... Sarvilise sünnimaal
samas need asjad olemas, mida lätlased ei paku. Hinnad kohati ahvatlevad, kohati lätlastega samas augus, kohati kallimadki. Aga jah - kuda see sealt tellimine ja maksmine käib ja mis maksud veel selga lajatatakse Sad ...
Batka Lukašenka kaotas ära viisanõude tervele Jevroopale ja veel poolele ilmale, nii et lennupiletid Minski ja turismireisile.
Vasta
#33

Mina lugesin kah seda uudist batka lahkusest, aga lennukiga juppide järel käia on kallis ja ekstreemne variant Sad  Ja polegi siiani väljamaa tellimuseni jõudnud, rahuldusin sellega, mida oli saada kodumaa pinna pial (Joosep Tootsi väljend). Ja üleüldse pole antud vallas mingit liikumist toimunud, kuni eelmisel nädalal hakkasid asjad nagu paisu tagant pääsema.

Kõigepealt ostsin Võrust poest komplektse siduri. Seisis sääl juba pikemat aega, kogus tolmu. Egas siis tõsised külamehed alla 4. rattaga Belarussiga ju ei tegele.
       
Siis sain kätte laagrid-tihendid:
   
O-rõngaid päris õiges mõõdus saada ei õnnestunudki, aga mõtleb/vaatab. Küll see maakera on ikka suur. Selliste tihendite kohaletoimetamine võttis tellimuse esitamisest peale 6 nädalat!
   

Sõber rääkis juba ammu, et tal on üks üleliigne Honda mootor. Telefonijutu järgi jäi mulje, et GX 390. Ja sinna juurde tsitaat Onu Bellalt: sellelt maalt, kus elab põder, tõi ta siia laev Smile  Olla teine eelmises elus survepesurit käitanud.

Kohapeal selgus, et tegemist on millegi hoopis põnevamaga. Saage tuttavaks: Honda G400.
             
Täpset tootmisaastat pole suutnud tuvastada, aga ta pärineb sarvikuga samast ajastust. Konkreetne tüüp peaks olema G400K1 QJ0. Välimuselt üsnagi sarnane originaalmootoriga, ka mõõtmed ja mass on lähedased. Strateegilistelt mõõtudelt vastab kaasaegsele L-tüübile

Kahjuks on jaapanlased praaki teinud (nagu ka pildilt näha): ühel pohmellisel esmaspäeval on külge kruvimata jäänud starter Sad  Nali, käivitamine käib võtmest keerates. Mugav ja edev, kuid eeldab permanentse akumulaatorpatarei olemasolu. Pole probleem, peale rahalise aspekti muud negatiivset ei ole. Teoorias peaks saama kasutada valgustust.

Aga kas ikka saab? Dioodiploki järel on 1,5A kaitse, mis annab max võimsuseks 18W. (Ilmselt jääks siis tuled-viled peamiselt aku toita.) Samas soovitab tehasejuhend 32 Ah akut. Minu külamehemõistus ei võta: kuidas nii nõrga vooluga säärast akut laetakse?

Üleüldse võib tekkida küsimus: kas säärast eksootilist vanatehnikat on mõistlik/jätkusuutlik ekspluateerida? Globaalses mastaabis on tegemist siiski levinud mootoriga, juppe liigub. Jääb loota, et keegi pole silindrit kolmandasse remonti puurinud. Täpsem tutvumine hingeeluga on seni veel tegemata. Natuke irooniline, aga ei õnnestunud leida (tasuta) remondijuhendit. G150/G200 juhend täiesti saadaval, samas ka pikk ja põhjalik õpetus Honda karbusside putitamisest. Aga lootustandev värk, vähemalt töötab Big Grin
Vasta
#34

Vaata ka dioodiploki ette, tuled ei vaja ju alalisvoolu. Äkki sääl võimu rohkem. Ja ega siis tulesid koguaja vaja pole, küll aku ka natuke saab. 
Vanasti oli Elektroni rolleril selline süsteem. Releed pole olnud, laadis pidevalt väikse vooluga. Suunad ja pidurituli olid aku pealt ja tavatuled vahelduvvoolult. Linnavahel pikalt sõites sai aku tühjaks, aga pikema otsaga laadis jälle veidi ära. Tuled olid jaotatud gruppideks ja gruppidel erinevad geneka mähised. Mähise võimsus vastavalt tarbimisele.
Ja tänapäeval on olemas LED tuled, mis saavad hakkama ka Honda mootoriga sarviku valgustamisega.
Vasta
#35

Vast on insinöörid ikka nii targad olnud, et aku laadimine on kindlustatud. Praegu ei teagi, mis sealt hooratta tagant vastu vaatab. Sellisele mootorile on pandud kokku 8t erinevat hooratast, elektristarteriga on 3 versiooni, sõltuvalt süütesüsteemist. Muide, valikusse kuulub ka kontaktsüüde.

Ühesõnaga: vajadused peaks rahuldama murutraktori aku 30Ah +/- veidi siia-sinna? Ja akukaabliteks on piisav 16mm2?

Küsin nõu ka korstnatoru kohta, on teine armetus seisus:
       
Seda kõike kattis edev kroomitud katteplekk, millest pole kah kuigi palju järel:
   
Originaalsummuti hankimine võib olla problemaatiline ja kallis, millega asendada? Mingi sama kubatuuri ja taktide arvuga asjanduse, näiteks ATV pealt? Nood paraku üsna hinnalised... Või siis Hiina väikemootori oma?

Või mingi auto universaalsummuti? Nood kipuvad jälle liiga pikad olema, originaal on ca 30 cm. Paaritamiseks sobivaid flantse ja torusid on, keegi on sellise vinge korstnatoru külge aretanud:
   

Tegelikult on asjad natuke naljakas järjekorras kulgenud, valmis sai edev käiguskeem
Ja vist juba kolmas kord palve: kas keegi saab p(b)irkast pilti teha või lausa skännerisse torgata? Vastutasuks saab endale tuttuue Smile  Ja veel huvitab pilt jõuvõtu lülituskleepsust.

Tänan tähelepanu eest!
Vasta
#36

Tuli mõte, et jätkusuutlikkuse huvides on mõistlik asendada originaalne süütelukk murutraktori omaga . Mõningane valik siin

Aga vot mõnele asjale ei saa pihta Sad  0-asendi ehk suretuse korral ühenduvad M(agneto) ja G (mass). B on aku ja S starter, mis starteri lülitamise asendis ühenduvad. Aga mis on L? Seotud valgustusega, aga kuidas? Ja miks on mõnel lukul 4 asendit ja lisaks veel peputäis klemme?


[url=http://oregon.ee/otsi?controller=search&orderby=position&orderway=desc&search_query=s%C3%BC%C3%BCtelukk&submit_search=][/url]
Vasta
#37

Sissejuhatuseks, meeleolu loomiseks ja tuju tõstmiseks

Mina ise Liivimaa pealinnas ei käinud, tuli ise koju kätte:
   
Kiire ja meeldiv: pühapäeval tellisin, teisipäeval saadeti arve, täna oli käes. Jutu järgi pidi saama küll otse läbi Swedbanki tasuda, aga tuli veateade: tehnikas problemas vms Smile  Veidi naljakas asi ka:
   
Ju siis kinnitus, et ikka kätte sain. Väike miinuspunkt lätlastele ka: ühe jubina hind oli 0.00, laoseis positiivne. Kirjutasin neile, et asja uurida, aga ei vastatud. Nüüd on asjale hind tekkinud, päris ilma ikka ei antud. Brežnevi pakikese sisu:
   
Rokutised, loded, paplaksned, atspered jne. Osa asju on küll tsinkimata, aga tsinkimas käima peab nagunii. Ja peamine:
   
Tellisin ka spetsseibid, nagu pildilt näha. Asjad sobivad nagu tädile:
   
Igal juhul viisakam, kui see Börsis pakutav lätlaste leiutis. Ei pea väntvõlli lühemaks lõikama, nagu siit foorumist läbi käis. Ja mis peamine: lisaks viisakusele on tehaselahendus lätlaste nikerdisest odavam ka.

Nagu koduinseneril ikka, tekkivad leiutamisel mõningad probleemid. Nägin seda tegelikult ette: pööratud sarvedega ei saa tankida Sad
   
Segavad ka käiguvardad (mida enne lõplikku viimistlemist ei presenteeri). Vaatab/mõtleb/leiutab, ka alternatiivne lahendus on välja mõeldud. Lisaks tekib pööratud sarvedega probleem ka aku paigutamisel. Algselt mõtlesin sinna, kus originaalis on bensiinipaak. Nüüd ei tea, kas mahub:
   
Ka siin on teise lahenduse peale mõeldud. Iseasi muidugi, kui palju pööratud sarvedega töötamist üleüldse ette tuleb, aga selleks on siiski mõistlik valmistuda.

[url=https://www.youtube.com/watch?v=i-ZcHlPFIqE][/url]
Vasta
#38

Vaevasin pead, kuidas lahendada eelmise postituse eelviimasel pildil olevat probleemi. Kõne all olid: originaalpaagi "nihestamine", Kutaisi või UD paagi kasutamine. Kõik need variandid olid nii tehniliselt kui ka esteetiliselt pooletoobised, lisaks ka töömahukad. Siis haudusin välja, et sarvi ei pea ju 180 kraadi pöörama, võib ka vähem. Piloot ei pea ilmtingimata masina pikiteljel tatsama, kuid saab seda teha ka siis, kui lenks on väiksema nurga all kui 180. Nii et jääb ikkagi originaalpaak.

Aku paigutamisega on rohkem juurdlemist. Kui eeldaks, et leksu ei pöörata, oleks väga lihtne:
   
Nagu näha, akut veel soetatud ei ole, seda markeerib karp (olen erinevate 28...30 Ah akude mõõdud läbi töötanud). Kui tahta pööratud sarvede puhul panna aku masina pikiteljele, siis juhtub nii:
   
Jääb silindrist ca 2cm kaugusele, mis ei ole vist mõistlik variant?
Et aku mistahes poosis sarve segama ei jääks, saab teda pikiteljelt väljapoole nihutada:
   
Sel puhul tekib järgmine probleem: minimaalse jooksulaiuse puhul jääb ratas akust 4...6 cm kaugusele.
   
Samas jälle suht väikese vaevaga teostatav. On veel üks variant:
   
ehk siis mootori kõrvale. Sel puhul hakkab aku kandekonstruktsioon olema üsna keeruline ja töömahukas. Samas kinnituskohti on.

Andestage sisemonoloog, ootan huviga sekkumist "välismonoloogide" näol Smile  Ehk milline variant oleks kõige mõistlikum?
Vasta
#39

(07-04-2017, 11:21 AM)oltsberg Kirjutas:  Tuli mõte, et jätkusuutlikkuse huvides on mõistlik asendada originaalne süütelukk murutraktori omaga . Mõningane valik siin

Aga vot mõnele asjale ei saa pihta Sad  0-asendi ehk suretuse korral ühenduvad M(agneto) ja G (mass). B on aku ja S starter, mis starteri lülitamise asendis ühenduvad. Aga mis on L? Seotud valgustusega, aga kuidas? Ja miks on mõnel lukul 4 asendit ja lisaks veel peputäis klemme?


[url=http://oregon.ee/otsi?controller=search&orderby=position&orderway=desc&search_query=s%C3%BC%C3%BCtelukk&submit_search=][/url]


Ma pigem soovitan kuskilt tööriista marketist või autopoest hankida elementaarne/universiaalne süütelukk. Hind kah parem .

Neid on parem " istutada " ja veidi robustsemalt ehitatud.  Ka võti vähe tummisem. Samuti võib traktori lukkudel olla ime mõõdus klemmi otsad ning väga lähestiku. Üldiselt traktoritel käib luku ühendamine juhtmetega läbi pistikuga . Sina aga pead ju ükshaaval otsad lükkama. 

Kuna murutraktori süütelukul on palju funktsioone olenevalt brändist ja mudelist siis peab ka klemme ning võtmeasendeid olema rohkem. Neljas asend on ma arvan, et siis kui tahad olukorda kus mootor ka tagurpidi niites jääks tööle. Niisama "süüte" asendis muidu sureb välja.

 Lisaks tuled ja ka võib olla mingit kaitselülitid/käivitusblokaatorid mistõttu ka klemme juurde vaja. 

Samuti on osadel murutraktori lukkudel see imapärane olemus, et suretus ehk mass võetakse süüteluku korpusest . Milleks asjata peavalu valmistada. 




Murutraktoritel üldiselt(kõik on suhteline) ka kütusesolenoid peab voolu peale saama- see võib olla L tähisega. Generaatori ergutust tavaliselt läbi luku ei veeta, see otse akuga ühenduses. Elektrilise terade lülitus siduri koha pealt ma pole kindel .
Magneto(sinu puhul siis M) all mõeldakse süütemoodulit , lühistatakse massi ära , et mootor välja suretada.   Nagu kõikidel tänapäevastel väikemootoritel(mõne pisikese erandiga). 

Soovitan sinu Honda skeemiga tutvuda. Tegemist on siukse moest ära läinud mootoriga ning peast ma ei julge öelda mis elektri skeem sellel on ja kuidas täpselt lahendatud tehase poolt.

www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed
Vasta
#40

Väga rõõmustav, et väikemootorite spetsialist on sõna võtnud!

Olen selle Honda mootori kohta varunud paraja posu kirjandust. Muuhulgas ka elektriskeemi sisaldava tehasejuhendi. Hea meelega näitaks skeemi teistele ka, aga ei saa: kole peenike kribu, pole loetav. Kui suurendada, muutub uduseks, ja pole jälle loetav Sad 

Süütelukku puudutav ei erine põhimõtteliselt kaasaegse Subaru omast. 4 klemmi, 3 asendit.

0 - suretus (süüte madalpinge on lühistatud massi)

1 - töötava mootori asend (ükski klemm pole omavahel ühendatud)

2 - starteri lülitamine (akust tulev ühendub tõmbereleega)

Klassikalisel auto vms süütelukul (kus süüteseade pole akust sõltumatu) toimub suretus süüteahela katkestamisega, mitte massi lülitamisega. Akust sõltumatu süütega väikemootori puhul pole kasutatav Sad  Sellepärast ma murumasinate lukkude kohta uurisingi. Muide, seal on ka üks kruviklemmidega variant. Praktiline, kui on vaja juhtmega edasi minna, näiteks võtta valgustuse jaoks vool süüteluku küljest (et ei peaks mitut juhet vedama).

Muidugi on võimalus kasutada "tavalist" süütelukku ja suretus teha eraldi nupuga.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne