[ЯQ(Jaku)]

Peab vist täpsustama,et teeb klotsideks,mitte ei haki.
Kas keegi on meite maal sellist aparaati töötamas?
Viide ,mille leidsin      https://www.youtube.com/watch?v=dbTaZQdrf-w
Päris jõudsalt toimetab,huvitav oleks sisse piiluda....

[viplala]

Päris jõudsalt toimetab,huvitav oleks sisse piiluda....

Aga palun...



Kirjuta Rębak walcowy  ja leiad kohe hulgi neid sealt.

[Marko]

Neid rebakke on siin kuskil üsna põhjalikult analüüsitud.

[Basilio]

Neid rebakke on siin kuskil üsna põhjalikult analüüsitud.

http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=51882
Alates teisest leheküljest liigub jutt põletilt hakkuritele.

[ЯQ(Jaku)]

Lugesin seda teemat nn rebakkide osas ja tekkis mõte,et kas sellisest jublakast saab aretada ühe võlliga hammustaja?
Oli keegi teinud ühe võlliga,ainult tasase plate kohal pöörleva tööorganiga.Pildistatud asjandus oli kas rohujahu või viljaterade edasilükkajaks minu mäletamist mööda.

[Daff]

Lugesin seda teemat nn rebakkide osas ja tekkis mõte,et kas sellisest jublakast saab aretada ühe võlliga hammustaja?
Oli keegi teinud ühe võlliga,ainult tasase plate kohal pöörleva tööorganiga.Pildistatud asjandus oli kas rohujahu või viljaterade edasilükkajaks minu mäletamist mööda.

See on rohujahu veski dosaator aga korpus vist malmist . Kas see purustajana vastu peab on ise küsimus.

[ЯQ(Jaku)]

See on rohujahu veski dosaator aga korpus vist malmist . Kas see purustajana vastu peab on ise küsimus.

Malmist korpus just,purustit ei mõelnud.Panna pöörlema mõistliku kiirusega, peenikese laasitud  lepa ülevalt sisse ja klotsid alt välja.Tööorgani teradega varint sisse.Peab proovima.

[Basilio]

Kui tasuta käes, siis võib ju proovida ikka, sest julge hundi rind on karvane ... või haavleid/malmikilde täis. Ise ma pöidlast jämedamat oksa sinna siiski ei topiks. Esialgu vähemalt. Ülekanne võiks sisaldada rihma juhuks, kui hoo pealt käuksti kinni tõmbab.
Parimal juhul on tulemuseks midagi taolist:

Ehk siis peaks mõtlema reguleeritava talla peale, muidu jätab peenemad oksad läbi hammustamata. Huvitav, kas kahe võlliga "rebjakilistel" on võllide-terade vahekaugus samuti reguleeritav?

[viplala]

Huvitav, kas kahe võlliga "rebjakilistel" on võllide-terade vahekaugus samuti reguleeritav?

Kahe võlliga rebakil on tera üles/alla liigutatav poltide vahel ja tegelikult ka ühe võlli asend teise suhtes (umbes agu bellarussi pumba regull), kuna see peab olema üsna täpselt paar mm nihkes, et tera tipud ei kattuks.

Ühe teraga saab edukalt sellisena valmistada

[alfredo]

Kui tahta lihtsat ja töökindlat ühe lõikeorganiga rebakki, siis ise katsetaks juba seda teoga varianti. Tõmbab vähemalt ise sisse ja ei pea seal käed pikal passima kogu aja. Keerulisem ehk meisterdada, aga kui teha, siis parem juba üks korralik.

[muska71]

tootlikus niru.

[alfredo]

Oleneb asjaoludest. Tuleb pöördeid peale kruttida või osta võimsam trakats või mõlemat. Sinna muidugi hõlmapidi kuhugi vahele jääda ei tahaks.

[Janka]

Kadrinas valmistati täpselt samasugust hakkurit .
Kolu mõranes ja teo tera tahtis aeg-ajalt keevitamist-teritamist.
Toore ümarpuiduga oli päris hea riist. Saematerjali ülejääkide läbiajamine seevastu lõhkus masinat usinasti.

[mihkelr]

Uuriks veel selle "rebaki" kohta, biomassi põleti teemas natuke lahatud seda värki, aga see teema pigem ikkagi katelde ja põletite jaoks. Kindlasti leidub keegi, kes selle soetanud või siis ise valmis nikerdanud.
Võrreldes Poola ja meie hindu vahe ikka märgatav, isegi nii märgatav, et Poolast saab traktori taha kohandatud apastraadi odavamalt kui meil ainult hakkemehhanismi. Allikas
Oleks hea kui keegi jagaks kogemusi, eelkõige huvitaks, kas antud süsteemi kannataks kasutada ka pliidi, sauna ja grillipuude tegemiseks. Enamus videosi, mis läbi vaadatud, näitavad, et toodanguks sellised peopesa laiused klotsid, samas enamustes videotes kolme või rohkema teraga rebakid ka. Kuna katelt ei oma, siis mida pikem toodang, seda parem.
Üks väheseid videosid, kus toodanguks pikemad kui 10 cm klotsid, tundub, et justkui oleks kahe teraga masin.


Üks uitmõte tekkis, et kui võtta nelja teraga mehhanism ja pliidipuude meisterdamiseks kaks tera välja võtta, peenema oksarisu käitlemiseks (kasvõi mugavamaks lõkketegemiseks või oksahunnikute vähendamiseks) paneks jälle need kaks tera sisse tagasi. Ma ei tea, kiitke/laitke.
Peenikest pliidipuu materjali maja ümber, metsas ja kraaviäärtes küllaga ja hetkel kõik, mis vähegi saega tükeldatav (umbes sarnane materjal nagu videos) pliidi alla ka jõuab, ainult, et see saega jupitamine on väga tüütu ja aeganõudev protsess.

[viplala]

Üks uitmõte tekkis, et kui võtta nelja teraga mehhanism ja pliidipuude meisterdamiseks kaks tera välja võtta, peenema oksarisu käitlemiseks (kasvõi mugavamaks lõkketegemiseks või oksahunnikute vähendamiseks) paneks jälle need kaks tera sisse tagasi. 

Ma just selles teises teemas kirjutasin, et poolakatel tuli välja uus mudel, R200, mis nelja teraga teeb 15-22 cm ja kolme teraga 20-24 cm jupid. Pliidi ja pisema ahju alla täitsa parajad. Ma usun, et kui neljast terast kaks eemaldada, saab vastava etteandega üsna pikki puid toota. Sööb see aparaat kuni 17cm jämedusi puid.
http://rebaki24.pl/produkt/mechanizm-r200/
Kodulehel veel ei ole täielikke komplekte, kuid eks nad ilmuvad sinna varsti. Niikaua aga, kui oskused ja võimalused olemas, saab ise plekid ümber meisterdada, seda enam, et paljas seade on kõvasti odavam ka.

[kolentin]

Oleks hea kui keegi jagaks kogemusi, eelkõige huvitaks, kas antud süsteemi kannataks kasutada ka pliidi, sauna ja grillipuude tegemiseks. Enamus videosi, mis läbi vaadatud, näitavad, et toodanguks sellised peopesa laiused klotsid, samas enamustes videotes kolme või rohkema teraga rebakid ka. Kuna katelt ei oma, siis mida pikem toodang, seda parem.
Üks väheseid videosid, kus toodanguks pikemad kui 10 cm klotsid, tundub, et justkui oleks kahe teraga masin.


Üks uitmõte tekkis, et kui võtta nelja teraga mehhanism ja pliidipuude meisterdamiseks kaks tera välja võtta, peenema oksarisu käitlemiseks (kasvõi mugavamaks lõkketegemiseks või oksahunnikute vähendamiseks) paneks jälle need kaks tera sisse tagasi. Ma ei tea, kiitke/laitke.
Peenikest pliidipuu materjali maja ümber, metsas ja kraaviäärtes küllaga ja hetkel kõik, mis vähegi saega tükeldatav (umbes sarnane materjal nagu videos) pliidi alla ka jõuab, ainult, et see saega jupitamine on väga tüütu ja aeganõudev protsess.

Rebakiga saab toodangu pikkust varieerida sundsissevedu ja aeglasemaid pöördeid kasutades. Videost ka kenasti näha, et onkel lükkab jõuga pulka masinasse ja pöörded on suht aeglased, terade arvu ei registreeri paraku. Kui ainult teradega ette veab, siis tulem lühike.

Enda 3-teralise masinaga olen sama loogikat kasutades ka 30+ cm tulemusi saanud, sõltub ka tooraine jämedusest üksjagu (jämmed lühemad, peened pikemad).
Oma masinat kasutan põhiliselt metsateol ülejääva oksarisu hakkimiseks, sest lõkketegemine ikka suht tülikas protsess, eriti väljaspool talvist aega on igasugu päästeameti jeekimid varmad kohe peale lendama, kui kuskilt suitsu paistab või mõni teatab.
Hake ise sobib suurepäraselt madalamate kohtade täiteks, ahju toppimiseks sobilikud suuremad tükid võib välja sorteerida vajadusel. Iseärnis mõnus on muidu nii tülikaid kuuseoksi läbi lasta - toodang on nii kena ja pehme, et topi või kohe padjatäiteks.. ; 
Ja võrreldes muidu kokkukorjatud oksahunnikuga on hakitud mandi maht ikka meeldivalt väike ja silmatorkamatu.

Masinast tulnud pulki on hea kasutada näiteks garaazi pursuika kütteks, aga võib muidugi ka mujale toppida.

[sndr81]

http://www.autonet.ee/uudised/kurioosumid/id/80643

[Marko]

Kõik väga ilus ja öige aga ma paneksin söötmise vertikaali ja piiraja vastavalt sellel, kas keskküttekatlasse või pliidi alla lähevad

[mihkelr]

Rebakiga saab toodangu pikkust varieerida sundsissevedu ja aeglasemaid pöördeid kasutades. Videost ka kenasti näha, et onkel lükkab jõuga pulka masinasse ja pöörded on suht aeglased, terade arvu ei registreeri paraku. Kui ainult teradega ette veab, siis tulem lühike.
Enda 3-teralise masinaga olen sama loogikat kasutades ka 30+ cm tulemusi saanud, sõltub ka tooraine jämedusest üksjagu (jämmed lühemad, peened pikemad).
Oma masinat kasutan põhiliselt metsateol ülejääva oksarisu hakkimiseks, sest lõkketegemine ikka suht tülikas protsess, eriti väljaspool talvist aega on igasugu päästeameti jeekimid varmad kohe peale lendama, kui kuskilt suitsu paistab või mõni teatab.
Hake ise sobib suurepäraselt madalamate kohtade täiteks, ahju toppimiseks sobilikud suuremad tükid võib välja sorteerida vajadusel. Iseärnis mõnus on muidu nii tülikaid kuuseoksi läbi lasta - toodang on nii kena ja pehme, et topi või kohe padjatäiteks.. ; 
Ja võrreldes muidu kokkukorjatud oksahunnikuga on hakitud mandi maht ikka meeldivalt väike ja silmatorkamatu.

Masinast tulnud pulki on hea kasutada näiteks garaazi pursuika kütteks, aga võib muidugi ka mujale toppida.

Vot sellist vastust umbes lootsingi, panin ise ka tähele, et kaikad surutakse masinasse. Kas on mingi vahe ka puuliikidel või tükeldab kõiki suht ühtmoodi, eelkõige huvitaks nt. toomingas, mis muidu sitke kui kurat, vedelema jätta ka ei saa, sunnik ajab igast otsast juured ka veel alla. Kuidas teradega lood on, vajavad tihti teritamist?
Tundub igatahes, et tasub plaani võtta, ehk järgmiseks talveks on aparaat olemas. 
Praegu silma jäänud sealt kodulehelt see R150 mehhanism, see R200 ilmselgelt natuke overkill. Kirjas küll, et see R150 tahab vähemalt vist 45hj, seega niisama T25 järgi vist ei topi, aga hooratta abil saab ehk need hobujõud natuke kompenseeritud, 13cm kaikaid niivõinaa läbi ei ajaks, sellised kõlbavad juba ahju alla.

http://www.autonet.ee/uudised/kurioosumid/id/80643

Mõtlesin ka selliste üle, kaigaste jaoks suht-koht ideaalne, aga oksarisu likvideerimisel kasutu. Samas, velgi mul omajagu, vajalikud tööriistad ka ehk, küll selle reduktori ka kuskilt leiab, proovimise ja enesearenduse tarvis võiks ju isegi valmis nikerdada.

[kolentin]

Vot sellist vastust umbes lootsingi, panin ise ka tähele, et kaikad surutakse masinasse. Kas on mingi vahe ka puuliikidel või tükeldab kõiki suht ühtmoodi, eelkõige huvitaks nt. toomingas, mis muidu sitke kui kurat, vedelema jätta ka ei saa, sunnik ajab igast otsast juured ka veel alla. Kuidas teradega lood on, vajavad tihti teritamist?

Toomingas läheb ludinal läbi, ta on sitke, aga mitte kõva (kui just kuivanud ei ole), sama jutt kehtib paju kohta. Kõige kõvem tundub olema vaher (isegi üsna väiksena) ja kask.
Pigem tekitab probleeme, kui oksad hirmus harali on kasvanud. Siis olen hullemad kiiniga väiksemaks lahutanud, vähem hullematele lükkan lihtsalt järgmise kaikaga tagant järgi.
Teradega pole probleeme olnud, masin alles sügisel soetatud. Samas ei tohiks erilist kulu olla, sest tera ei lõika, vaid surub läbi.
Jõuvajadus on väike - vana T-16m tiksub põhimõtteliselt tühikäigul ja kordagi pole tekkinud mootori pöörete langust, kardaani kaitsepoldi (M8) on paar korda läbi kaksanud, aga see tuleb pigem sellest rütmilisest lõikamisest.
Ise olen mõelnud, et hakkuril võiks sisendvõllil mingi vunkratas olla, et käiku ühtlustada. Kunagi ei tea, kuidas selline rütmiline kaksamine JVV hammasratastele võib mõjuda.