peenikese puidu hakkimine
#21

samal ajal lätimaa avarustes.....
Vasta
#22

no sinna saab ju ka tavalise ketashakkuri otsa toppida.
Vasta
#23

(25-02-2017, 00:24 AM)alfredo Kirjutas:  ...lätimaa avarustes.....

Kõnekeele põhjal lietuvas dolbajobas specialistas.
Vasta
#24

(25-02-2017, 15:22 PM)Janka Kirjutas:  
(25-02-2017, 00:24 AM)alfredo Kirjutas:  ...lätimaa avarustes.....

Kõnekeele põhjal lietuvas dolbajobas specialistas.

oligi väikese vimkaga pandud, et kas keegi aivarasel ja aivarsil vahet teeb .
minu poolt lisaks virtuaalne viiner või präänik või midagi muud head - dolbajoobas spetsialistas määratluse eest . )
väga keeruline oleks sell isegi vastu vaielda.
Vasta
#25

Vaeva on nähtud, tööd ka tehtud, kuid tulemus on puudulik tänu asjade läbimõtlematusele. Auto veovõlli kasutamine on ok lahendus, kuid kõik muu seal küljes alla igasugu arvestust.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#26

ei saa tulemust ainult specialistaste kaela ka ajada, ega isegi mitte see loe, et puid tagurpidi sisse topiti või muu puudus.
kui tähelepanelikult jälgida, siis hetk enne incidenti poeb hakkemasina kangide taha mustanjuuksanen tütto, ilmselt kohalik elanik.
Vasta
#27

Vana tõde, naine roolis, auto kraavis Big Grin

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#28

       

Eeskuju on nakkav....
Vasta
#29

Kui juba eraldi teema olemas siis küsiks arvamust toodangu pikkuse kohta kui plaan nn lehtriga katlasse virutada. Vaatasin, et 2- ja 3 teralistel on toodangu pikkuse vahemikud 9-15cm ja 5-10cm. Kumb mugavam oleks toimetamiseks?
Vasta
#30

Kui keegi on leidnud mõne video kuidas neid klotse koldesse topitakse/ visatakse/teisaldatakse, siis oleksin linkimise eest väga tänulik.
Vasta
#31

(02-03-2017, 16:02 PM)Provoker23 Kirjutas:  Kui juba eraldi teema olemas siis küsiks arvamust toodangu pikkuse kohta kui plaan nn lehtriga katlasse virutada. Vaatasin, et 2- ja 3 teralistel on toodangu pikkuse vahemikud 9-15cm ja 5-10cm. Kumb mugavam oleks toimetamiseks?

Eks palju on see kinni konkreetses koldes ja selle suuruses. Ise pole veel põletamiseni jõudnud, aga mõtetes mõlgub mingi sahtliga süsteem aretada.
Umbes nii, et sahtli põhiasend on lahti, sinna laod vastava koguse sisse ja siis teed lükke koldesse. Kolde kohal sahtlil põhja all pole ja klotsid kukuvad mauhti alla. Siis tõmbad kohe sahtli uuesti välja ooteasendisse ja sinna saad siis juba järgmise täie valmis panna.
Sahtli tagasein on siis ühtlasi ka koldeuks.

Tehniline teostus/teostatavus on juba omaette teema, aga sihuke süsteem tundub mugav ja kiire.  Cool
Vasta
#32

Paar õhtud youtubes kolanud ning lõunanaabrite keelt õppinud. Otsimisega olen jõudnud selleni, et selliseid klotse kasutatakse enamasti pealtpõlemisega kateldes-laod korra üsna tihedalt täis ning tuli otsa. On olnud ka silmade ees viadrus mis samamoodi laoti suht ülemise luugi ääreni täis ning süüdati pealt. Kui kaua see seal põleb on muidugi iseasi. Samamoodi ka see kui palju ilma kütmiseks läheb. Peenike puru tõmbab ikka valusa leegi üles kui korralikult põlema läheb. 

Automaatset etteannet ning eraldi põleti kasutamist pole veel kahjuks silme ette sattunud. Kuna igasugused teod teevad süsteemi keeruliseks, siis mõtlesin, et põletisse võiks klotsid kukkuda ilma teo abita. See tähendaks muidugi seda, et sisselaske torusse peaks panema eraldi ventika õhku puhuma, muidu võib hakata korstnana toimima ning tuba suitsu täis. Põleti ise võiks olla selline suht standardse ehitusega v.a,  et lõpus peaks nagu rehapiid vms püsti olema mis taksitaks sissekukkuva klotsi liikumist põletist välja kui klotsil kukkumise hoog sees on.

See kuidas klots nüüd leiab tee punkrist sisselasketoruni, on vähe keerulisem materjali ebaühtlase kuju, suuruse jne tõttu. Kõige lihtsam tundub olema konveieri kasutamine. Kui palju sellise asjaga klotsid kinni jääks jm jama põhjustaks , on väga keeruline prognoosida ilma katsetuseta. Teine variant mis peas tiirles on nn tagurpidi archimedese kruvi. Idee järgi on lihtsam panna silindriline tünn materjaliga koos pöörlema, kui hakata materjali sisse midagi pöörlema panna, mis materjali siis üles veaks. Ma pole küll betoonimikseri sisse piilunud, aga võib arvata, et midagi sarnast seal toimub. Laadimine peaks nagunii igapäevaselt toimuma, seega peaks mahutama ainult päevajagu materjali.

Sellised mõtted siis.
Vasta
#33

Tere.
  Arvo Veski raamat  "Ahjud , pliidid , kaminad" seal on kauaküdevate ahjude ehituskirjeldus , kas sealt ei annaks midagi kopeerida ?
Vasta
#34

Siin on üks sahtlitega süsteem. Kui tahad rebaki toodangut ahju ajada, siis pakuks välja ehitada sahtlid veidi suuremad ja jätta lõtkud sisse, et miski ebavajalikku kohta kinni ei jääks.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne