Jeep ZJ 98
#61
(11-01-2017, 20:16 PM)cesium Kirjutas: Vaata mis ajast see ZJ pärit on.

98a. Oman ühte 94a. masinat (Tõsi, bensiini katlaga) mis samamoodi on iseõppiv.

Tsitaat:Dexter loeb nüüd ühe korra veel...
mis ma sellest ikka loen, ma tõin lihtsalt k.kasti näite samamoodi nagu sinul. Mis ei ole mootori õppimisest erinev.- Ökotades, samamoodi ei reageeri pedaalivajutusele nii kiiresti kui kellegi "ralliässa" oma.
Vasta
#62
Me oleme teema persessesse keeranud autot sõitma õpetades ja nii edasi, kas palume kustutada kohe või jätame teemaalgatajale voli otsustada?
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#63
(11-01-2017, 20:23 PM)Dexter Kirjutas: 98a. Oman ühte 94a. masinat (Tõsi, bensiini katlaga) mis samamoodi on iseõppiv.

Mõni viide ka on jagada et ZJ peal selliseid kaste kasutati (tõenäolisemalt küll miski kontrolleri/aju teema)?
Vasta
#64
(11-01-2017, 20:34 PM)cesium Kirjutas:
(11-01-2017, 20:23 PM)Dexter Kirjutas: 98a. Oman ühte 94a. masinat (Tõsi, bensiini katlaga) mis samamoodi on iseõppiv.

Mõni viide ka on jagada et ZJ peal selliseid kaste kasutati?

Vabandust, kaldusin nati teemast kõrvale. 94a. on nati teine mark - ford ja man. kastiga.

Jah, teema on juba nii segamini, et tuleks suuremosa prügimäele saata.
Vasta
#65
(11-01-2017, 20:39 PM)Dexter Kirjutas:
(11-01-2017, 20:34 PM)cesium Kirjutas:
(11-01-2017, 20:23 PM)Dexter Kirjutas: 98a. Oman ühte 94a. masinat (Tõsi, bensiini katlaga) mis samamoodi on iseõppiv.

Mõni viide ka on jagada et ZJ peal selliseid kaste kasutati?

Vabandust, kaldusin nati teemast kõrvale. 94a. on nati teine mark - ford ja man. kastiga.

Jah, teema on juba nii segamini, et tuleks suuremosa prügimäele saata.

Jeebi zj teemasse võib puhuda mida tahes ,lihtsalt 4x4 foorumis saaks paremat nõu ja aastatetagust infi (ja ka peapesu) Rolleyes
Vasta
#66
Rüüsleritel on 89 aastast kasutusel "Ultradrive" ja selle derivaadid, mis:
"The Ultradrive was a significant technological advancement in transmission operation, one of the first electronically controlled automatics. It pioneered many now-common features such as adaptive shifting, wherein the Electronic control unit optimizes shifting based on the driving style of the operator."
Vasta
#67
(11-01-2017, 20:28 PM)Marko Kirjutas: Me oleme teema persessesse keeranud autot sõitma õpetades ja nii edasi, kas palume kustutada kohe või jätame teemaalgatajale voli otsustada?

Las teema jääda alles. Aga kui liiga prügiks läheb, siis pole midagi, läheb prügilasse. Kui autod suudavad õppida, siis suudavad siin foorumis olevad inimesed ka sellest vaidlusest/arutelust midagi kaasa haarata.! Big Grin

Mina igatahes kavatsen enda loomaga edasi liikuda ja teemat üleval hoida.
Almost Again
Vasta
#68
(11-01-2017, 23:01 PM)Necro Kirjutas: ...
Mina igatahes kavatsen enda loomaga edasi liikuda ja teemat üleval hoida.

Nii hoida! Big Grin

Kulubki ära positiivne teadmine, et Seda Katelt saab tegelikult täitsa pruukida. Muidu ikka ainult köis  ümber ja pöhja, igatahes.

OT ka, et teema liiga asjalikuks ei läheks. Toungue

Igasuguste ökonoomitamistega on see mure, et ökonoomitaja ei ole maanteel üksi ja kuigi 77,983 km/h liikudes võib kütusekulu küll olla lokaalses miinimumis, siis tagakannatavate veoautojuhtide seedeproduktide temperatuuri tõus istelihase piirkonnas võib päädida palju klikke teenivate videotega liiklusidiootide sektoris... Enamasti kaasneb sellega ka teatavate kereparanduseks tarvilike toodete soetamise vajadus.
Ehk olge ise inimesed ja laske teistel ka elada. Cool
OT off.

Kas teemaksolevat isendit on juba sihtostarbeliselt ka pruugitud? Kui kaugelt traktori järele kõmpida tuli?
Vasta
#69
(12-01-2017, 08:16 AM)v6sa Kirjutas: ...Igasuguste ökonoomitamistega on see mure, et ökonoomitaja ei ole maanteel üksi ja kuigi 77,983 km/h liikudes võib kütusekulu küll olla lokaalses miinimumis, siis tagakannatavate veoautojuhtide seedeproduktide temperatuuri tõus istelihase piirkonnas võib päädida palju klikke teenivate videotega liiklusidiootide sektoris... Enamasti kaasneb sellega ka teatavate kereparanduseks tarvilike toodete soetamise vajadus...

See pole mitte ainult OT, vaid lisaks loll õelutsemine ka.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#70
(12-01-2017, 08:16 AM)v6sa Kirjutas:
(11-01-2017, 23:01 PM)Necro Kirjutas: ...

Igasuguste ökonoomitamistega on see mure, et ökonoomitaja ei ole maanteel üksi ja kuigi 77,983 km/h liikudes võib kütusekulu küll olla lokaalses miinimumis, siis tagakannatavate veoautojuhtide seedeproduktide temperatuuri tõus istelihase piirkonnas võib päädida palju klikke teenivate videotega liiklusidiootide sektoris... Enamasti kaasneb sellega ka teatavate kereparanduseks tarvilike toodete soetamise vajadus.
Ehk olge ise inimesed ja laske teistel ka elada. Cool
OT off.
kui ikka selline pidur ees vurab siis kõne poitseile ja tulevad kohe dresseerima.
Vasta
#71
V6sa küsis:
Kas teemaksolevat isendit on juba sihtostarbeliselt ka pruugitud? Kui kaugelt traktori järele kõmpida tuli?

Mida "kõvem mees ,auto" ,seda pikem tee trakatsini Big Grin
Vasta
#72
(12-01-2017, 08:16 AM)v6sa Kirjutas:
(11-01-2017, 23:01 PM)Necro Kirjutas: ...
Mina igatahes kavatsen enda loomaga edasi liikuda ja teemat üleval hoida.

Nii hoida! Big Grin

Kulubki ära positiivne teadmine, et Seda Katelt saab tegelikult täitsa pruukida. Muidu ikka ainult köis  ümber ja pöhja, igatahes.

OT ka, et teema liiga asjalikuks ei läheks. Toungue

Igasuguste ökonoomitamistega on see mure, et ökonoomitaja ei ole maanteel üksi ja kuigi 77,983 km/h liikudes võib kütusekulu küll olla lokaalses miinimumis, siis tagakannatavate veoautojuhtide seedeproduktide temperatuuri tõus istelihase piirkonnas võib päädida palju klikke teenivate videotega liiklusidiootide sektoris... Enamasti kaasneb sellega ka teatavate kereparanduseks tarvilike toodete soetamise vajadus.
Ehk olge ise inimesed ja laske teistel ka elada. Cool
OT off.

Kas teemaksolevat isendit on juba sihtostarbeliselt ka pruugitud? Kui kaugelt traktori järele kõmpida tuli?


Enne kui masina jõuülekanne pole tibens-tobens korras, siis väga ei taha sellega ronima minna. Ja hooldused teeks ka muidugi enne ära.  Ehk siis mõned tihendid ja asjad tahavad veel vahetamist.  Viimane asi, mis välja tuli, oli undamine tagasillast. Kui laagreid sai vahetatud, siis taldriku lõtk tundus kuidagi kahtlaselt suur olevat. Sümptomiteks on koormuse all undamine. Jalg gaasil või püsikaga kruiisides undab, jala gaasilt maha lased, ei unda. Õlivahetus ei aidanud, seega kahtlustan liialt suurt lõtku difris. Kuna sinna olevat eelmise omaniku poolt midagi teistsugust paigaldatud, siis peaks need lõtkud üle mõõtma. Võibolla on seal reguleeringuga veidi mööda pandud. Või siis on difri enda laagrid õhtal. Samas, õli seest metallipuru ei leidnud... Difri taldrikul ei pannud ka mingisugust ebaühtlast kulumisjälgi tähele. 



Aga siiamaani on kõige lähedam sellele siht-otstarbelisele kasutusele ühe suurema haagise tõmbamine porimülkast. Haagise lastiks oli JCB teleskoobi kopp, mis kaalub omajagu. Pluss veel haagis ise, mis pole ka just kõige kergem, miskine poolteist tonni ehk. Ja vesine maapind, täpselt keset kõige madalamat kohta. Aeglustiga ronis ilusti välja, ei teinud teist nägugi. Rööpad jäid küll, aga see pole midagi erilist. 
Mõned metsaskäigud on ka olnud ja siin seal pisemad mülkad. Ja muidugi, kui tuleb suurem loik teepeal, siis sealt peab ka raudselt läbi uhama, et pärast saaks autot pesta. Viimane suurem käik oli lätis. Tegime pika tiiru. Valga-Ziemelgauja-Gaujiena-Smiltene-Valmiera-Valga. No see trass ikka lägastas auto korralikult täis. Pesulast läbi käies oli korralikult Läti teematerjali pesula põrandal Big Grin
Kuid
Sellist korralikku ronimist pole veel olnud. Aga küll see päev ka kätte jõuab.
Almost Again
Vasta
#73
Seega oled oodatud Ulila jäärajale, meil siin Jeepe ees ootamas juba terve trobikond. Wink
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#74
Jäärajale pole jõudnud, aga töökotta küll. Mitte, et koguaeg remondiks. Siiani olen päris pikki otsi sõitnud. Siin mingid päevad sai vabsjee ühe tinnaga ~600 kiltsa maha tõmmatud, seega pole viga. Töökotta toovad üldiselt probleemid. Seekord oli esisilda tekkinud üks veider kolks. Naisolend käis jeebikuga sõitmas ja täheldas, et keerates või üle muhkude sõites käivad eest, vasakult hirmsad kolksud läbi. Sai siis peale tööd kohe rooli lennatud, et testima minna. Kaugele ei pidanud sõitma, kohe andis tunda. Kaesin siit, uurisin sealt. Aga tutkit. Esimese pauguga arvasin, et ehk mõni sarniir hakkab otsi andma või siis pooltelg... Või hoopis mõni kardaanirist. Aga kus sa sellega. Ega siis midagi, sai täna plaani võetud, et tulen ja vaatan üle, mis värk on. Panin auto sooja ja huvi pärast kõigutasin autot vasakust esimesest rattast. Ja asi oli selge. See kolks tuli stabika varda sarniirist. See on omadega täitsa küpse. Ja need hõrgutavad kolksud on arvatavasti sellest. Loks on päris emane ja kattekumm on ka poolnudud. Paremal poolel täheldasin esirattalaagri loksu. Ja päris korralikku. Aga mis seal ikka. Kõik on arusaadav, mis liigub, see kulub.  Nädal tagasi tiksus kellapeale 260 00 juba ette. Pole veel aastatki täis aga juba üle 11 tuhande sõidetud minu käes oleva ajaga. Eks uuel nädalal toob jubinad ja viskab tervele stabika süsteemile uued puksid und sarniirid, sest arvatavasti on praegused nii ehk naa originaalid. Rattalaagritega arvatavasti sama teema. Kobedam mõlemad juba siis ära vahetada. Aga eks näis. 
Munakast/sarniirist pilt ka
[Pilt: 01107510693447a.jpg]
Need asjad vaadatud, võtsin juhiukse ette. Alumise hinge sõrme puksid täiesti kulunud. Suurt midagi seal alles polnud. Ust lahti tehes vajus see mingi koha peal vabsjee 1,5 cm allapoole. Väike asi, aga siiani pole pihta saanud. Täna siis tegin ära.
Vana selline - 
[Pilt: 011075107180c5c.jpg]
Puksid missugused Big Grin
[Pilt: 01107510738bff3.jpg]

Uued puksid sees ja paigaldamiseks valmis
[Pilt: 011075107557508.jpg]
Uus küljes, und korras.
[Pilt: 0110751077b470d.jpg]
Käisin üle ka teised ukse hinged/rullikud. Neid ei vahetanud, aga aitasin määrdega veidi, et päris käest ära ei läheks. Ülejäänud on normaalses korras. Lõtkusi ei täheldanud. Igaks juhuks peaks paar sellist hingejooksu tagavaraks võtma. Leiba ei küsi...

Järmise asjana võtsin ette vasaku esitule vahetuse. Miskipärast oli seal ees väga veider kombinatsioon. Parempoolne H4 tüüpi pirniga ja vasakpoolne HB1 tüüpi pirniga. Aga näitavad erinevalt ja kohati segab ja ega ta õige ka pole. 
Saigi siis vasakule ka H4 tüüpi pirniga tuli soetatud. Kasutatud muidugi, aga täitsa viisakas korras. Ja viskasin külge, sai veidi timmitud ka. Uued pirnid ka sisse ja sai täitsa kena. Pirnideks läksid sisse Osram Nightbreaker Laserid. Kui hästi nad valgustavad, ei tea, aga eks näis, kui pimedas sõitma läheb. 
Üleval H4, küljes HB1 
[Pilt: 0110751079456c7.jpg]
Ja lõpuks töö tulemus. 
[Pilt: 011075108192e63.jpg]
Näeb täitsa kena välja. 
Mis nendesse valgetesse suundadesse puutub, siis peale ühte liiklusõnnetust sai lastud valged panna. Ja täitsa teist nägu kohe.
Almost Again
Vasta
#75
Kuldnokad juba lällavad linnupuurides, jeep ikka sõidab. 

Midagi erilist vahepeal toimunud ei ole, peale selle, et:

Ära sai vahetatud
Esimese stabika varda puksid ja kondid. 
Parempoolne rattalaager, koos veovõlliga. Oleks saanud ka ilma otsata hakkama, aga no kui juba, siis juba. 

Ja siis tulid lõbusad ajsad. Läksin kättpidi mootori kallale. Jahutussüsteemiga lödistasin miskine 4 tundi vist. Raadio 2 mängis taustal ja oli laupäevane ennelõuna. Onu veiko ja tädi horror ajasid iba ja tuju oli täitsa hea kohe. Võtsin kätte, lasin vana "kakao" mahla välja. See oli ikka paras porno, mis sealt voolas. Aga sellest ei piisanud. Mahlad väljas, ühendasin lahti salongisoojendusradika voolikud ja tegin töökojas olevatest hüdrostutsidest ja läbipaistvast voolikust vahejupid, et saaks süsteemi pestes näha, mis liiki ainurakseid ja amööbe sealt välja voolab. Voolikud ühendatud, kraan vaikselt lahti, täie auruga esialgu ei lasknud, sest trassist tulev surve on parajalt aukartust väärt. Esimesed 2 ämbritäit olid ikka sogased. Järgmised 7 enam mitte. Suruõhuga sai ka veidi susistatud, et ta selle kräpi sealt lahti lööks. 
Ja lõpuks tuli sealt täitsa puhast vett. Aega läks, aga asja sai. 
Järgmisena võtsin suure süsteemi ette. Lõdvikud lahti, radika alt kraan ära ja ei midagi. No ei tule radikast vedelikku. Mõni sekund läks mööda ja hakkas miskit pruuni soga voolama. Asi selge. Peale suure süsteemi loputamist sai asi täitsa kenaks. 
Veepumba tihend oli ära ussitanud. Uut polnud võtta, siis läks ajutiselt kasutusele miskine john deere hüdroõlifiltri tihend. Sobis täitsa täpselt. Lihtsalt laiem oli veidi. Termostaat sai ka ringi visatud. 
Radika korgid said ka uued o-rõngad. Vanad ei pidanud enam. 
Voolikud külge tagasi, kõik kokku, jahutusvedelik sisse ja tuld. Ja ennaäe imet. Kõik toimib. 
Üks nipp, mida väljamaises foorumis soovitati selle moto jahutussüsteemi õhutamisel on see, et tagaots üles tõsta. Miks? 
Mootor on kaldu peal ja et seda kallet ei tekiks, tuleb see taguotsa kergitamisega kompenseerida. Pidavat õhk mootori tahaotsa kinni jääma ja siis seal jama korraldama. Tegin nii ja mingisugust jama peale seda ei täheldanud. Toimib. 
Isegi salongiradikast hakkas korralikult kuumapoolset õhku tulema, rohkem kui enne. Kohapeal käies, vaata, et kütab saunaks. 
Nüüd on jahutusvedeliku tase koguaeg normis ja miski ei tilgu enam. 

Õlivahetus pidavat ka lihtsalt minema. Aga ei. 
Õlipunn nimelt sisekuuskant peaga. Ja nagu juhused ikka, siis seekord tõmbas ta võtme sees ringi. Ehh. 
Karteripõhi alt ära ja punnile keevitasin mutri peale, tuli lahti nagu naksti. Ja karteripõhi käib tal jube lihtsalt alt ära, pole mingit majandamist, et sild jääb ette või midagi taolist. Poldiring lahti ja kukub. Sain uue punni, põhjale uus kiht värvi peale ja külge tagasi. 
Panni põhjast avastasin miskised kahtlased metallilaastud. Süda läks rütmist välja juba. Aga siis tuli meelde, et suvel sai ju silindripead puuriga aidatud veidi. Eks mingi laast pääses ikka kuidagi alla ja nüüd vedeles seal. Paar laastukest olid isegi sõela küljes. 
Võtsin magneti ja kontrollisin ning külge ei võtnud. Värvi ja pehmuse poolest meenutas nagu alumiiniumi. Seega, eks ta see oli. 
Õlita ma sõitnud pole ja vaevalt, et see mootor iseseisvalt treipingiks hakkab. 
Uus õli ja filter sisse ning korras. 
Õli läheb 6,8 liitrit. Jahutusvedelikku pea 10 liitrit. 
Mingiaeg tahaks huvipärast jahutussüsteemi lekketestriga üle käia, et kas on mõni kaanetihend ära või mitte. Tööl tester olemas, peab proovima. 

Ära vahetasin ka õhufiltri, timmisin kojamehe hoovastikku, määrisin siit-sealt ja valmis ta oligi .

Ja viimane asi, mis hoolduse koha pealt tehtud sai oli küttefiltri vahetus. 
Plekk eest, kopsik lahti ja filter küljest. Pistikuid on seal kaks. 
Kopsiku sees selline vaatepilt. See spiraal peaks olema küttekeha. Soojendab masuuti. 
[Pilt: 01108448135ff27.jpg]
Ja käsitsi käitatav etteandepump on tal sellise koha peal.  Keerad kübara lahti ja hüppab plunšer välja ning kuku aga lötsutama. Nagu belaruss juba. See pronksikarva punn seal kõrval on õhutamiseks. 
Separaatori kopsikust tuli omajagu konnasid ja muud manti välja. 
[Pilt: 01108448197ca66.jpg]




Laagri vahetamisel on abiks 13mm 12.kant padrunvõti. Ja pikk saba. 
[Pilt: 0110782391ac008.jpg]
[Pilt: 0110782393b059a.jpg]

Uus kondivarras. Koos nipliga, et määrida. 
[Pilt: 011078239749561.jpg]
[Pilt: 0110782401daa98.jpg]
Vana kondivarras, ausõna peal hoidis veel munakat pesas. 
[Pilt: 01107824037bbd9.jpg]

Karteripõhja tegemine - Mutter otsa ja punn maha. Vana "modifitseeritud punni hoidsin igaks juhuks alles. 
[Pilt: 0110782407a96e1.jpg]
[Pilt: 0110782415e07c6.jpg]
Vasakul uued, paremal vanad. 
[Pilt: 01107824219ec3f.jpg]
[Pilt: 0110782425811d4.jpg]

Ära sai vahetatud ka tagumine, parempoolne ABS andur. Vana juhe oli katki ja sain 10 euriku eest kasutatud anduri, viskasin külge ja armatuuri üks tuli vähem. Muidu kipub pimestama. 
Üleval uus, all vana ABS andur. 
[Pilt: 011078242947b89.jpg]

Praeguseks on jälle kõik. Nüüdseks olen maha kärutanud miskine 2500km ringis ja kõik tundub ilusti toimivat. 
Viimane pikem sõit oli Lätimaale. Sai käidud Kusagil Gauja rahvuspargis. Seal olid miskised liivakalju moodi moodustised. Nagu taevaskojas. . Andis leida seda kohta, aga ilus oli küll. 

[Pilt: 01108448832caa8.jpg]
[Pilt: 0110844881d90b2.jpg]
[Pilt: 0110844821a0026.jpg]

Ja nüüd ehk aitab lobast. Sai isegi pikk lora.
Almost Again
Vasta
#76
(21-03-2017, 15:59 PM)Necro Kirjutas: Üks nipp, mida väljamaises foorumis soovitati selle moto jahutussüsteemi õhutamisel on see, et tagaots üles tõsta. Miks? 
Mootor on kaldu peal ja et seda kallet ei tekiks, tuleb see taguotsa kergitamisega kompenseerida. Pidavat õhk mootori tahaotsa kinni jääma ja siis seal jama korraldama. Tegin nii ja mingisugust jama peale seda ei täheldanud. Toimib. 

Huvitav, ma täheldan siin väikest loogikaviga. 
Kui õhk koguneb mootori tahaotsa, siis peaks ju vastupidi, nina üles tõstma. Õhk ronib vedelikuga täidetud süsteemides ikka kõige kõrgemasse kohta.

Neid masinaid, millel soovitatakse õhutamiseks nina püsti keerata, on ikka päris palju.
Vasta
#77
(21-03-2017, 17:05 PM)zazik Kirjutas:
(21-03-2017, 15:59 PM)Necro Kirjutas: Üks nipp, mida väljamaises foorumis soovitati selle moto jahutussüsteemi õhutamisel on see, et tagaots üles tõsta. Miks? 
Mootor on kaldu peal ja et seda kallet ei tekiks, tuleb see taguotsa kergitamisega kompenseerida. Pidavat õhk mootori tahaotsa kinni jääma ja siis seal jama korraldama. Tegin nii ja mingisugust jama peale seda ei täheldanud. Toimib. 

Huvitav, ma täheldan siin väikest loogikaviga. 
Kui õhk koguneb mootori tahaotsa, siis peaks ju vastupidi, nina üles tõstma. Õhk ronib vedelikuga täidetud süsteemides ikka kõige kõrgemasse kohta.

Neid masinaid, millel soovitatakse õhutamiseks nina püsti keerata, on ikka päris palju.
Vahi kurja. Selle peale ei tulnudki.
Almost Again
Vasta
#78
Reedel helistab kullerionu ja teatab, et miskine pakk ootab mind. Paar nädalat venis, aga lõpuks jõudis kohale roolivõimu pump, koos vajamineva vahelüliga. 
Kuna antud isendil oleva diisli kondipumba ülekanne on omamoodi, siis on see ka muidugi ribadeks. Vana pump olevat kinni jooksnud ja koos endaga põrgu kaasa võtnud võlli otsas oleva muhvi ja vahelüli. 
Originaalis maksab see ülekande süsteem miskine 180 euri uuest peast. 
Aga ebays nägin roolivõimendi pumpa, koos muhviga. 20 rutsi. Võtsin ära ja sain teise pumba ning korraliku vahemuhvi. Eile viskasin korra voolikud külge ja ajasin trelliga ringi, midagi isegi pumpab, aga täis auruga ei saanud lasta. Trelli aku oli omadega nii läbi, et vaevu vedas pumpa edasi. Aga tundub, et kohvi ei ole. Ega see test erilist midagi näita, aga mingit aimu ikka saab.  Eks võtab mingiaeg lahti, vaatab labad, tööpinnad, tihendid ja lagritsad üle ja viskab kokku tagasi. Kes seda süsteemi veel näinud pole, siis paar illustreerivat pilti ka. 
Vasakult paremale. Kondipump-Vahelüli süsteem-Roolivõimendi pump
Mootori küljes on see järjekord muidugi vastupidine. Kõigepealt roolivõimendi pump, siis vahelüli ja siis kondipump. 
[Pilt: 0110849603751e5.jpg]
[Pilt: 0110849605983e3.jpg]
Vahepeal tekkis mõte kondipumba kinnitus mõne V6/V8 jeebi mootorilt võtta ja pump rihma pealt käima õpetada. Aga tundub, et mootori esiotsase ruumiga kipub kitsaks jääma. Aga eks näis. Proovib selle lahenduse ära. Arvatavasti käin kondipumba ka üle, et see omadega peetis poleks.
Almost Again
Vasta
#79
Tundub, et neil kapotialuse inseneridel on olnud lemmiklugemikuks  "Raamat sellest, kuidas ehitada tavapäraseid asju veidral ja ebatavalisel viisil" Smile Miks mitte, kui huvi on.
Vasta
#80
(26-03-2017, 18:49 PM)TeeTL Kirjutas: Tundub, et neil kapotialuse inseneridel on olnud lemmiklugemikuks  "Raamat sellest, kuidas ehitada tavapäraseid asju veidral ja ebatavalisel viisil" Smile Miks mitte, kui huvi on.

Vabalt võis olla, et tehast külastasid suusareisil olles frantsuse liiklusvahenditehaste kuuenda osakonna ingenjöörid.
_______________________
KKK all the way...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne