Jälle uus traktor MTZ05 baasil seekord
#41

Kas oled valmis, vähemalt Pärnust lõunapoole on lumi maas ja tuleb juurde Toungue

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#42

(07-03-2017, 19:02 PM)Erollu Kirjutas:  
(07-03-2017, 00:35 AM)veix__ Kirjutas:  Mitu hobest mootoris jookseb?

ainult 13 aga noh võimalust on lisada kuni 18 ni hp. Nii vähemalt MTZ tootja lubab

Aga mis moto seal peal on? Originaalis oli ju 4 hj UD-15, kuidas kast jm sellele 13 täkule vastu panevad?

Mul sai kunagi 5,5 hj briggs peale pandud, käivitamise vaevadest sai kohe vabaks aga kergeks muutus, lisaraskusi hakkas nõudma. Selle masina puhul muidugi seda muret pole Cool
Vasta
#43

(07-03-2017, 20:39 PM)honkomees Kirjutas:  Aga mis moto seal peal on? Originaalis oli ju 4 hj UD-15, kuidas kast jm sellele 13 täkule vastu panevad?
siledal maal vast ei juhtu miskit.ka dsiipidel pannakse suured papud alla ja pulgad lendavad ikkka sügavas mudas uputamisel.
Vasta
#44

(07-03-2017, 20:39 PM)honkomees Kirjutas:  
(07-03-2017, 19:02 PM)Erollu Kirjutas:  
(07-03-2017, 00:35 AM)veix__ Kirjutas:  Mitu hobest mootoris jookseb?

ainult 13 aga noh võimalust on lisada kuni 18 ni hp. Nii vähemalt MTZ tootja lubab

Aga mis moto seal peal on? Originaalis oli ju 4 hj UD-15, kuidas kast jm sellele 13 täkule vastu panevad?

Mul sai kunagi 5,5 hj briggs peale pandud, käivitamise vaevadest sai kohe vabaks aga kergeks muutus, lisaraskusi hakkas nõudma. Selle masina puhul muidugi seda muret pole Cool
Ma küsisin tehasest järele palju lubavad. 18 hp pole probleem kui on õiged rattad. Mul on isegi väiksemad kui originaal. Seega arenguruumi veel on.  Suurim häda mis meil on on, et sõidetakse suurte ratastega ,  ja ilma õlita või mingi õli taolise ollusega,käiguvõllide vahelt immitseb vihma sisse ja õlist saab emulsioon :Smile
Vasta
#45

(07-03-2017, 10:48 AM)v6sa Kirjutas:  Arvesta, et kuna Sul ei ole niiduki reduktori võll JSV sabaga paralleelne, siis hakkab selles liinis töötamisel pulki lendama.
Võsa juttu peab hoolega kuulama ja üldreeglina tuleb tema juhiseid vastuvaidlemata järgida.
Sellise nurga all kardaaniristid tekitavad kümnetes protsentides muutuva nurkkiiruse iga pöördega.
Loomulikult ei lagune asi homme, aga kümneid kordi kiiremini kui püsikiirusliigenditega. Poolteljeotsad on vabamüügis Smile

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#46

(09-03-2017, 22:16 PM)Marko Kirjutas:  
(07-03-2017, 10:48 AM)v6sa Kirjutas:  Arvesta, et kuna Sul ei ole niiduki reduktori võll JSV sabaga paralleelne, siis hakkab selles liinis töötamisel pulki lendama.
Võsa juttu peab hoolega kuulama ja üldreeglina tuleb tema juhiseid vastuvaidlemata järgida.
Sellise nurga all kardaaniristid tekitavad kümnetes protsentides muutuva nurkkiiruse iga pöördega.
Loomulikult ei lagune asi homme, aga kümneid kordi kiiremini kui püsikiirusliigenditega. Poolteljeotsad on vabamüügis Smile

Krt see on hea mõte. Ma olen Tallinnas ühe autoremondi töökojaga ühes majas. Olen nende "prügikasti" regulaarne kunde. Sealt saab need liigendid ja teen neist. Super !  Big Grin Big Grin Big Grin Big Grin Big Grin Big Grin Big Grin Big Grin
Vasta
#47

(09-03-2017, 22:16 PM)Marko Kirjutas:  Võsa juttu peab hoolega kuulama ja üldreeglina tuleb tema juhiseid vastuvaidlemata järgida.
...

See on kõige kindlam tee tupikusse Big Grin

Kõnealune ülekanne aga töötab sedapalju muutuva nurga all, et tagumine liigend võiks tõesti olla sõiduauto granaat. Neid peaks saama kilohinnaga, kuna auto all suremas olev liigend võiks niidukit veel kaua keerutada. Aga võib ka mitte - keegi ju ei tea. Ning suure lõtkuga granaat oskab ka vibrat tekitada....

Ideaalis peaks muidugi mõlemad otsad olema püsikiirusliigendid, kuna üks kardaanliigend tekitab perioodilised kiirendused-aeglustused sisse. Kui neid teine ei kompenseeri, on pulsatsioon sees. Kas häirival määral, näitab loomkatse.

Sakust on saadaval üks Škoda Felicia vileuus granaat. Kontaktid profiilis.

Samas võib ju piisavalt tugeva närvikava korral lihtviisliliselt jälgida ja on täiestivõimalik, et kõrge töökultuuri ja tagasihoidliku võimsuse koosmõjul ei pääse tekkiv vibratsioon mõjule.
Vasta
#48

[attachment=62225 Kirjutas:v6sa pid='417537' dateline='1489220305']
(09-03-2017, 22:16 PM)Marko Kirjutas:  Võsa juttu peab hoolega kuulama ja üldreeglina tuleb tema juhiseid vastuvaidlemata järgida.
...

See on kõige kindlam tee tupikusse Big Grin

Kõnealune ülekanne aga töötab sedapalju muutuva nurga all, et tagumine liigend võiks tõesti olla sõiduauto granaat. Neid peaks saama kilohinnaga, kuna auto all suremas olev liigend võiks niidukit veel kaua keerutada. Aga võib ka mitte - keegi ju ei tea. Ning suure lõtkuga granaat oskab ka vibrat tekitada....

Ideaalis peaks muidugi mõlemad otsad olema püsikiirusliigendid, kuna üks kardaanliigend tekitab perioodilised kiirendused-aeglustused sisse. Kui neid teine ei kompenseeri, on pulsatsioon sees. Kas häirival määral, näitab loomkatse.

Sakust on saadaval üks Škoda Felicia vileuus granaat. Kontaktid profiilis.

Samas võib ju piisavalt tugeva närvikava korral lihtviisliliselt jälgida ja on täiestivõimalik, et kõrge töökultuuri ja tagasihoidliku võimsuse koosmõjul ei pääse tekkiv vibratsioon mõjule.
No tegin ära. Natuke nagu väriseks vähem

         
Vasta
#49

(13-03-2017, 20:09 PM)Erollu Kirjutas:  No tegin ära.   

Krt, nii ei saa... Sad

Nüüd jäi neli nädalat kardaani vibratsiooni teooria nüansse närimata ja xsada postitust tegemata. Toungue
Vasta
#50

kuda moodi need granaadid kardaani ristidega ristasid?
Vasta
#51

(14-03-2017, 08:46 AM)muska71 Kirjutas:  kuda moodi need granaadid kardaani ristidega ristasid?

Mis ristidega?  Rolleyes

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#52

(13-03-2017, 20:15 PM)v6sa Kirjutas:  
(13-03-2017, 20:09 PM)Erollu Kirjutas:  No tegin ära.   

Krt, nii ei saa... Sad

Nüüd jäi neli nädalat kardaani vibratsiooni teooria nüansse närimata ja xsada postitust tegemata. Toungue

Heh, ma lugesin esimese lause läbi ja süda hakkas  puperdama, et mida kuradit ma siis nüüd valesti tegin... ja siis natuke hiljem jõudis nali pärale... ;Wink
Vasta
#53

(14-03-2017, 08:51 AM)mlsluik Kirjutas:  
(14-03-2017, 08:46 AM)muska71 Kirjutas:  kuda moodi need granaadid kardaani ristidega ristasid?

Mis ristidega?  Rolleyes

jah just mis ristidega?  need kuulliigendid seisavad ju iseenesest koos, sama liigendi teine ots käib autol edasi tagasi ( neid ma ei pannud) , seda asja teeb minul too teleskoop toru.
Vasta
#54

ma pooltelgesi küll vahetand ja näppind.pildil ju paistab jvv otsas ju nuutidega junn millel ilmselt kahvel maha lõigatud,granaadil ja seal nuutvõll.kahvel ja nuutvõll maha lõigutud ja ülejäänd osa kokku keevitatud?
Vasta
#55

Novat, üks mees on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii tubli, et teistele ei jõua kohalegi. Siis tekivadki küsimused, et mis ristid ja kuda ikke nii. Ka mina ehmatasin sellest liigendi vahetuse kiirusest. Oleks ju võinud ikkagist veel jahuda selle vibra teemal ja katsetused läbi teha.  Toungue
Ise ei kujuta enam ettegi, et nii kiiresti midagi teeks. Mu projekt on veninud juba mitme-mitme aastaseks. Eruollul oleks juba ammu neljas masin käsil. ...see oli nüüd teooria. Praktikat (konkreetsust) ka väheke ... TUBLI MEES.
Vasta
#56

Kas sellise kardaani kokkukeevitamisel peab ka jälgima liigendite kindlat suunda nagu ristidega kardaanil?
Vasta
#57

Ei.  Igatpidi ju sümeetriline ja pooltelje otsa paned ka ju kokku nii kuis jumal juhatab.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#58

noh aga jahume siis teehöövlite üle. Pakun välja ,et kas näiteks vanast vene hapnikuballoonist ikke saab hea saha Wink 

       
Vasta
#59

Kas see on lõplik höövli geomeetria? Mulle tundub, et tera peaks eespool või tagaratas tagapool olema. Tagarattaid peaks ilmselt kaks olema? Ballooni raadius ilmselt teehöövlil probleemiks ei kujune. Tera külgkallutus?
Siin on seisukohti vähemalt kahenädalaseks jahumiseks Big Grin

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#60

Ma ei ole veel kunagi ühtegi ise valmis ehitanud, aga oma põllutee hooldamiseks olen pidanud plaani kunagi valmis teha midagi sellist Mulle igatahes meeldib kuidas lihtne asi teeb üsna head tööd.


Põhjus selles, et nn klassikaline höövel on mul aastatega ~0,5m vallid lükanud teeperve ning vesi ei saa kuhugi poole liikuda peale imbumise. Kujutate ette mis sellel teel hetkel toimub kui maa veel alt külm. Pull on muidugi see veel, et antud teelõik peaks olema omavalitsuse hooldada, aga kuna see tee viib sisuliselt mu põllu ning ühe majani ainult, siis on suht vaeslapse rollis. Kraavilt võsa pole kunagi niidetud jne.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne