Roostevaba sassiiga bussid
#21
(13-01-2017, 02:37 AM)Kris123 Kirjutas: mina vähemasti küll ei näe. Eeldades, et põrand on normaalkõrgusega, tundub see isend sobilik. Roostevaba ta ilmselt pole.

Selle LinoStari vahekäik on 15 cm madalam, kui pinkide alune põrand.
Vasta
#22
Manna kuulutuse 6. pildil näha kuidas vahekäigu põrand esimese kahe istmerea juures istmetealusega ühele tasapinnale kerkib. Kui ise peab tulevikus enda bussi remontima siis endale nii madalat bussi ei vaataks millel klapikambrikaantele õhumasinaga peale ei saa.
Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta
#23
Kui juba mu autode teemade jagamiseks läks, siis vaata juba ka see üle.
Mersu on tehtud Renu kogemusi kasutades. Iveco teema on liiga toores veel, aga jällegi edasiarendus. 
Mainisid, et osa asju teeksid kindlasti teistmoodi. Kui neid mõtteid lahata, siis saaksime mõlemad targemaks. Iga teo taga on mul mingi põhjendus. Esmapilgul võib tunduda mingi asi vale, aga kui kõiki aspekte kaaluda, siis ei jäägi muud üle, kui "vale" teha. Kindlasti on osade otsuste taga rahaline kokkuhoid ja osade taga ka lihtsalt "roheline" mõttelaad. Mitte et ma ennast roheliseks peaksin, aga käsi ei tõuse tervet (aga aegunud) asja ära viskama. Keegi on ikkagi vaeva näinud sellega.
Kindlasti on aga kõiki lahendusi mitmeti kaalutud, enne tegema asumist.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#24
(13-01-2017, 14:56 PM)Laurts Kirjutas: Manna kuulutuse 6. pildil näha kuidas vahekäigu põrand esimese kahe istmerea juures istmetealusega ühele tasapinnale kerkib.
Minu paha, tõuseb vist jah samasse tasapinda.
Huvitav palju seal sees käimiseks kõrgust on (katus on keskelt õnneks "punnis", mis vahekäigule ruumi juurde annab)?
Vasta
#25
Üks näide veel mitte matkakast aga ...
http://globuss.ee/galerii/

Tümakas pani püksid värisema ikka mehiselt.
Vasta
#26
(13-01-2017, 17:25 PM)MeelisV Kirjutas: Üks näide veel mitte matkakast aga ...
http://globuss.ee/galerii/

Tümakas pani püksid värisema ikka mehiselt.

laik ja rispekk ja 10p ja ...mida veel anda saab?
Teemaalgatajale on mõtlemist ja ideid omajagu.

teemasse. kui huvi tõsine, siis veelkord: otsi skandinaaviast-soomest, soovitavalt kohaliku tootja tehtud. Lõunaosariikides tehtud sama mudeli kvaliteet on kohati väga... erinev? Küll ei lähe tuba soojaks, kui väljas alla 0 c., siis külmuvad õhud, sest torud jooksevad pikalt ja paljalt kõhu all, el. ühendused on "alasti", koostekvaliteedist ei räägigi. VanHool, Setra, Jonckheer ja mõned veel on muidugi erandid.
Vasta
#27
(13-01-2017, 15:32 PM)motamees Kirjutas: Kui juba mu autode teemade jagamiseks läks, siis vaata juba ka see üle.
Mersu on tehtud Renu kogemusi kasutades. Iveco teema on liiga toores veel, aga jällegi edasiarendus. 
Mainisid, et osa asju teeksid kindlasti teistmoodi. Kui neid mõtteid lahata, siis saaksime mõlemad targemaks. Iga teo taga on mul mingi põhjendus. Esmapilgul võib tunduda mingi asi vale, aga kui kõiki aspekte kaaluda, siis ei jäägi muud üle, kui "vale" teha. Kindlasti on osade otsuste taga rahaline kokkuhoid ja osade taga ka lihtsalt "roheline" mõttelaad. Mitte et ma ennast roheliseks peaksin, aga käsi ei tõuse tervet (aga aegunud) asja ära viskama. Keegi on ikkagi vaeva näinud sellega.
Kindlasti on aga kõiki lahendusi mitmeti kaalutud, enne tegema asumist.

Väga huvitav. No see oli kiiruga sinu asja vaadates. Sul oli gaasitrass bussi aluspõranda ja sisemise põranda vahel veetud(soojustuse sees)? Big Grin Kas nad gaasi ka sul inspekteerisid? Mul tegi majaehituse juures inspektor krimpsus nägu, kui paar meetrit oli gaas veetud läbi pimeda pööningu (ühekordne maja, ma ei tahtnud üle terve katlaruumi vedada toru, sest näotu on, tööd ma ise ei teinud sest ise ei tohi teha gaasitööd maja juures, kui sul litsentsi pole), tahavad, et kõikjal oleks gaasitoru nähtaval. Kuskil vahelae sees või seina sees joosta ei tohi.  Teistpidi on loogiline ka. Ma oleks sinu asemel augu läbi põhja puurinud ja sealt vajalikkku kohta vedanud. Aga see selleks. 

Tahtsin sinu käest küsida, et paljud alumiinimplekist fuurasid ehitavad firmad ei kasuta enam kinnituseks neete ega keevitust, vaid liimivad kahepoolse teibiga pleki karkassi külge ja kõik, ei mingit muud kinnitust. Kas oled sellist kinnitusmeetodit kasutanud? 
http://solutions.3m.com/wps/portal/3M/en...717&rt=rud

Ma mõtlen ikka, et tõstaks katuse üles, ei meeldi mulle need linnaliini suslad. Keermelattidega annaks seda ehk teha, mingid ajutised kõrvad külge keevitada ja... No ja siis enamus ning võib olla kõik bussi küljeaknad minema, siis on vaja küljed katta. Üks võimalus oleks alumiinium, teine terasplekk (see on vastikult raske) ja kolmandaks fiiberkaasist selline rullis plaat. See viimane vist tahaks õhukesest vineerist alust saada, millele liimida, sest muidu hakkab lainetama. soojuspausumiskoefitsent on tal alumiiniumist väiksem ja enamus autosuvilaid sellise materjaliga ongi kaetud. Mõnusalt sile jääb sellega. Muidugi nad liimivad vaakumiga tehases, mida kodus ma kasutada ei saaks. 

https://www.youtube.com/watch?v=6_2dt5xOTUc

Videos on muidugi kõik koos kui imeväel, ma olen õuduslugusid kuulnud sellest ka. Osteti sea 1000 tugriku eest suuremale bussile ja järgmisel päeval rändas prügimäele Sad
Vasta
#28
(13-01-2017, 23:49 PM)Kris123 Kirjutas: ... Kas nad gaasi ka sul inspekteerisid? ...

...Tahtsin sinu käest küsida, et paljud alumiinimplekist fuurasid ehitavad firmad ei kasuta enam kinnituseks neete ega keevitust, vaid liimivad kahepoolse teibiga pleki karkassi külge ja kõik, ei mingit muud kinnitust...

...Ma mõtlen ikka, et tõstaks katuse üles, ei meeldi mulle need linnaliini suslad ... Üks võimalus oleks alumiinium, teine terasplekk (see on vastikult raske) ja kolmandaks fiiberkaasist selline rullis plaat... 

...Videos on muidugi kõik koos kui imeväel, ma olen õuduslugusid kuulnud sellest ka. Osteti sea 1000 tugriku eest suuremale bussile ja järgmisel päeval rändas prügimäele Sad

... Ei ole keegi gaasiseadmeid inspekteerinud ja pole tahetudki seda teha. Pole ka kellegile pakkuma läinud. Ekspertiisi seletuskirjas kirjutasin, et kõik on matkakäru küljest võetud ja sellega ka lepiti. Aknad ei vastanud ka päris sellele "gostile" mis oleks pidanud (ehitamise ajal), aga bussi aastanumbri järgi vastas ja nii ka sobis. Ütleme siis nii, et mingit standardit arvestades on see valesti tehtud. ...

...Ei ole kahepoolset teipi selleks otstarbeks kasutanud. Tagaseina alumiiniumtahvlid liimisin mingi tugevama liimiga (vist auto aknaliimiga ) lisaks kruvidele.
Ega sa ei tea ka kui vilunud need panijad seal videos olid ja mitu käru nad ennem pekki olid keeranud. ...

...Kaaluprobleemi ei tohiks ju tulla, kuna suurt alusvankrit kasutad ja vedama midagi ei plaani hakata. Seoses sellega ei pea sa mõtlema teras ja alumiiniumpleki kaaluvahele.
Võid ju lage tõsta ja igasugust muud "kinu" teha, aga vaata et sull villand ei saa. Kui liiga suurt tükki tahad ammustada, siis võib asi seisma jääda. Selleks näidiseks on minu Iveco. Vahepeal seisis 1,5 aastat. Töö läks nii suureks, et stiimul kadus ära. Tee parem esimene kergem projekt. Sealt saad kogemusi ja kasutamisel saad teada, kuidas parem on . Ja siis algad jälle ...

... Kui ma neid sinu antud videosid vaatasin, siis kõik on minu jaoks valesti tehtud. Sinu bussi täpset sihtotstarvet ma ei tea. Need mehed külmuvad pakase käes ära või kulutavd kütteks meeletu eelarve. Metallkarkass toob külma tuppa. Kui isegi metalli peale (sissepoole) panna peno+vineer ja siis kruvidega karkassi külge tõmmata, on kruvipead talvel jääs. Mina panin omale eesmärgiks elutoa kütteks kulutada mitte rohkem, kui 1kw. MB puhul see ka õnnestus. Ma pole nii külma käes olnudki, et kogu KW oleks pidevalt kütteks tarbimises olnud. Vaatame kuda Ivecoga saab.
Teine piir, mis ma endale seadsin oli kogutarbivus. 2kw peaks hakkama saama, lühiajaliselt 3kw. Lihtsalt pikendusjuhtmed seavad piirid ette. Vahel ka vooluvõtu koha üldvõimsus. Seoses sellega ostsin omale toidutegemiseks väiksemad riistad. Näiteks veekeetja on 700w. Võileiva grilli otsisin tüki aega. Lõpuks üks sugulane kinkis mulle. Ta teadis mu soovi ja oli kusagil näinud ühekohalist grilli. Süüa teen põhiliselt multifunktsionaalse potiga. Varuks on gaasipliit (just võimsuse pärast ei kasuta elektripliiti). Gaasipliitaga saan ka elektrist eemal süüa teha.
Kui vähegi külma kätte kavatsed reisima minna, siis mõtleks ikke kongiga versiooni peale. Bussil on ses mõttes mitmeid vigu.
Ma praegu ei leia, aga üks väga hää komplekt oli suure kongiga MB matkasuvila ehitamisest. Seal tehti küll terve kong ise, aga väga hää saab ka tavalisse kongi tehes. Äkki Korvimees aitab sel teemal. Tema andis ka tol korral selle lingi mulle. Kongi sisseronimine eitohiks nüüd nii suur probleem ka olla, et sellepärast kong ära jätta. Korteriinimesed käivad igapäevaselt palju rohkem trepiastmeid, kui kongi minekuks vaja on. Ka enamus eramajasid on kõrgema vundamendiga.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#29
Nad on selle lingi ära muutnud. Enne oli kena pildirida algusest kuni lõpuni. Mingi ülevaate saab SIIT



`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#30
(14-01-2017, 03:42 AM)korvimees Kirjutas: Nad on selle lingi ära muutnud. Enne oli kena pildirida algusest kuni lõpuni. Mingi ülevaate saab SIIT

Ma ei saa kahjuks saksa keelest aru. Slide-out ma unustaksin ära, mul on ruumi rohkem kui küll  Smile , see on rohkem selline ameeriklaste hullus, et suurt elutuba on tarvis teel olles, kümmet TV-d ja veel garaaži kah taha. Ma näen potentsiaalset vee lekkimkise kohta nendes ja mehhanismide purunemist. Samuti meeldib mulle motamehe bussi loodiajamise lahendus rohkem kui 5000 eurot maksev "self leveling super incredible" hüdrauliline süsteem. 

Aga motamehele: ma ei karda seda tööd niivõrd, kui ma kardan seda, et asi ei tule välja, ma ei oska seda teha ja sellepärast löön käega. See ei ole niisugune asi, et lähed auto- või ehituspoodi ja ostad materjali või jupi. Kui mul on katuse tõstmisest ettekujutus olemas ja aega kah, siis sellepärast ma vaevalt käega lööksin, et tööd on kõvasti. Aga väga huvitav on olnud su tegemisi lugeda  Cool
Vasta
#31
Spetsialist on alati teisest linnast Big GrinBig Grin

Seega siis: asjast mittemidagi teades tundub mulle, et katust peaks tõstma koos aknaraamidega. Vähemalt koos nendega, mis alles jäävad. hulk vertikaallõikeid tuleb küll juurde aga see-eest jääb ära aknaraamide hilisem kokkusobitamine. Lõiked on liinitöö, mõõt õige, paar punkti peale ja järgmine. Keermelatid on ka bullshit, ajutine puitkarkass mõne diagonaaliga ja mõned tungrauad vaja.
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#32
Lähme veelkord täpsema kasutustarbe juurde. Kõigepealt peab selle saama selgeks.
Teine asi ehitamine. Kus kavatsed teha? Aega läheb aastaid.
Väike meeldetuletus ka. Sõiduauto võib olla kuni 2,5m lai.
Kõrguse probleem kaob hoobilt, kui mõtled kongiga veoauto peale. Ja kõrgus on tähtis, väga tähtis. Kui pikemalt viibida kongis, siis ei piisa hästi ka sellest, et kenasti püsti olla saad. Peaks ikke käsi ka natuke tõsta saama, et voodilinu kokku panna ja tekikotti teki sisse raputada. Pea laes/kõeveras käimisest ei maksa rääkidagi.
Teeme "ümarlaua" ja vaidleme selgeks, miks just buss on parem, kui miskit muu. Pane ühte postitusse kokku kõik bussi eelised. Siis saab neid takka kiita või vastuargumente esitada. Ma olen oponent.
Lõpuks saad plusse ja miinuseid vaadates teha oma otsused.
https://www.gumtree.com/p/trucks/mercede...1201669353
Tegelikult ma otsisin pilte sellisest elamuveokast, millel oleks tagaluugitõstuk. Sõidu ajal varjab kinnipandud luuk terassiust ja aknaid. Alla lastuna saab kena terassi, kus peal hommikukohvi juua. Äkki Korvimees aitab jälle. Aga ka lingil olev leid oli minu arust hää.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#33
(14-01-2017, 13:12 PM)Marko Kirjutas: ...Seega siis: asjast mittemidagi teades tundub mulle, et katust peaks tõstma koos aknaraamidega...

Kas keegi teab, mis on bussi seina sees? Kus asuvad juhtmed, torud ja muu staff?
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#34
Miks ei või kohe õige kõrgusega bussi osta, pärast on vaja ümberehitus ju arvele ka saada?


Seina sees eriti midagi ei ole peale soojustuse (poroloon, makro). Torud-voolikud-kaablid jooksevad eest raami vahelt pakiruumi laest läbi taha raami vahele. Kliima, soojenduse torud jooksevad kuskilt aknapostist üles ja siis mööda laealust tuuletunnelit.
Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta
#35
(14-01-2017, 14:10 PM)Laurts Kirjutas: ...Miks ei või kohe õige kõrgusega bussi osta, pärast on vaja ümberehitus ju arvele ka saada?...
... Kliima, soojenduse torud jooksevad kuskilt aknapostist üles ja siis mööda laealust tuuletunnelit...

...Ümberehitus tuleb nagunii arvele saada. Bussi funktsioon ju muutub. Mõõtude muutumine ei ole selles karusellis mingi lisaprobleem... 

...Saimegi teada, mida tuleb katuse lõikamise juures karta. Lisaks tuleb arvestada nende torude pikendamisega...
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#36
Kuna ehitus võtab kardetavasti aega aasta(id), siis on mõistlik see buss võimalikult ruttu saada arvele M1 kategooria matkabussina. Nõudmised selleks ei ole väga suured. (küsi ARKi tehnoosakonnast nõu) Etteotsa jätad oma vajaliku arvu istekohti (näiteks 8) ja tahapoole installeerid vajalikud atribuudid (pesemine, söögitegemine, magamine jne) Kui nüüd buss juba arvel (M1 kategooria ja 8 istekohta), siis viskad need sissepandud narid ja ajutise kraanikausi välja ja saad juba rahulikult ja korralikult ehitama hakata.



`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#37
Ilmselt katusekonstruktsiooni kui kandevkere ringiehitamise seadustamist võib võrrelda suvalise sõiduauto kabrioletiks ehitamise seadustamisega. Kuidas lahendada akende probleem ilma et see asi pärast mingi väärakas välja ei näe?
Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta
#38
(14-01-2017, 15:06 PM)Laurts Kirjutas: Ilmselt katusekonstruktsiooni kui  kandevkere ringiehitamise seadustamist võib võrrelda suvalise sõiduauto kabrioletiks ehitamise seadustamisega...

Ma ei tea kabrioletiks tegemise seadusi. Kui Lada pooleks lõikasin ja kastikaks tegin, siis küll mingeid lisaprobleeme ei kaasnenud. Mõõtudega oli vapsee lohva, vaata ainult, et üle lubatud eesi seadustiku ei läheks. Küll pärast üle mõõdetakse.
Kui ekspertiisi alla minevat autot ehitama hakata, siis peaks kohe eksperdiga ühendust võtma. Nagunii tuleb kõigepealt ARKi avaldus teha ümberehituse kirjeldusega. Sealt saad lubava/mittelubava vastuse ja antakse ka ekspertide andmed, keda aktsepteeritakse.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#39
Miks otse minna kui ringiga saab...
Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta
#40
(14-01-2017, 15:32 PM)motamees Kirjutas:
(14-01-2017, 15:06 PM)Laurts Kirjutas: Ilmselt katusekonstruktsiooni kui  kandevkere ringiehitamise seadustamist võib võrrelda suvalise sõiduauto kabrioletiks ehitamise seadustamisega...
 Sealt saad lubava/mittelubava vastuse ja antakse ka ekspertide andmed, keda aktsepteeritakse.

Nende "ekspertide" valikul olge eittevaatlikud, ja küsige kohe, millal nad viimati sarnase töö on positiivselt lahendanud. Raha aga küsivad kõik ja ikka rohkem kui vaja. Pärast selgub, et pooli pabereid ja mõõtmisi ei ole vaja, kuid sina oled selle töö kinni plekkinud juba.   Fossiilsed autoinsenerid, sest noori ei ole peale tulemas.
Tõde on valus lugeda...    (glavliti kustutuskummile)  EV.põhiseadus § 45
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne