[v6sa]

... miks peab väljalase olema väiksem, kui sisselase.

Sisse imetakse, välja pressitakse.
Tegelikult tuleks küsida vastupidi.

Korrektne on siiski öelda, et sisselaskerõhk on 0,5-0,7 bar (ehk kolvi tekitatud hõrendus, mille atmosfäärirõhk täidab) ja välja surutakse rõhul 5-30 bar, sõltuvalt väljalasketakistusest. Sellest rõhkude erinevusest ka klapidameetrite erinevus. Sama efekti on võimalik saavutada ka väljalasketrakti mõõtudega mängides, et mootori erinevate detailide arvu kahandada.

Mida algelisem mootor, seda suvalisemalt see on koostatud. Ma ei ole kursis antud paja sugupuuga, aga vaevalt see konstruktsioon oluliselt uuem on, kui radar.

Kas ja mille poolest kõnealusel pajal sisse- ja väljalaskeklappide koostis erineb, oskab mõni tsiklist ilmselt une pealt öelda. Kõrgema forsseeringuga mootoritel on tõesti nii, et VLklapid on kõrgemat temperatuuri taluvast materjalist, kuna neist käib elus tuli mööda kümneid kordi sekundis.

Suurem ei ole alati parem, kuna sõltuvalt põlemiskambri (sh kolvi põhja!) kujust ja klappide ülekattenurgast võib liiga palju värsket täidet läbipuhkefaasis sattuda väljalaskesse. Siin on oma optimum, mis rangelt võttes ei ole kahel mootoril identne, kuid praktilise rakenduse mõttes erineb tähtsusetul määral. Eriti nii algeliste padade puhul, nagu siin lõimes jutuks. Ning suvalistest juppidest kokku laotud raudvara koos paigast häälestusega omad suurusjärgu võrra enam mõju lõpptulemusele, kui sisse- ja väljalaskekanalite dimensioneerimisega mängimine.

Ehk maakeeli: pane pada õiges mõõdus ja kaalus juppidest kultuurselt kokku, sea pill täpselt häälde ning naudi.

Не мешаи машину работат!

Kui huvi sisepõlemismootori modifitseeirmise vastu on suur, siis tasuks enne läbi lugeda paar teost selle kohta. Paraku eestikeelseid ei tea olema, vene ja ingliskeelseid leiab hõlpsasti.