Kas keegi oleks nõus eluga riskima...
#21
(06-02-2017, 14:56 PM)Alts Kirjutas: Herr Stihl, pealehakkamist ja võimalusi teil on, kuna tegemist ei ole mingi ülikeerulise seadmega, siis äkki ehitaksite selle valmis ja teeksite katsed? Või on foorumis kedagi teist, kel käed sügelevad mingi omapärase projekti järele? Vastav ehitusteema foorumis, ühes ehituskäigu ja tulemuste esitamisega oleks samamoodi väga huvitav.

Ma just lootsingi, et ehk on kedagi teist... Big Grin

Sest, tegelt eks ma ise olen ka pisut skeptiline selle asja suhtes. Et liitris bensiinis on mingi teatud energia, mida rohkem kohe kuidagi kätte ei saa jne, AGA...
TA RAISK SÕITIS SELLE MAA MAHA TÕESTI KAHE LIITRIGA ja pärast uuris pädev komisjon selle auto seest ja väljast üle, et salapaake jne ei oleks ja EI OLNUD.

Ja auto oli kaks tonni kaaluv üliebaökonoomne V8-ga ameeriklane. (see Ford Galaxie)
No ei ole see ju mingi ökoauto:

[Pilt: 4438980322_57f3332866_z.jpg?zz=1]
Vasta
#22
Eks tuleb muruniidukist alustada. Üks probleem saab olema meie kliimas bensiini piisavas aurustumises. Tõenäoliselt sel sellil Texases sellega probleeme ei olnud.
Otsin infot Brennabor väikemootorrataste kohta.
Vasta
#23
(06-02-2017, 19:37 PM)Walter Kirjutas: Tõenäoliselt sel sellil Texases sellega probleeme ei olnud.

Jeesus, jälle te ei oska originaalkeelt lugeda. 

Muidugi olid soojendusega probleemid. Isegi paagi alla tehti alul mingid lisasoojenduse elemendid.
Vasta
#24
(06-02-2017, 13:22 PM)mlsluik Kirjutas: Seda küll aga tänapäeval ei taha keegi millegipärast osta autot millel pole roolivõimu, kliimat, kõiki elektrilisasid ja muud sellist mudru...

 Noomaeitea Smile Vabandan juba ette teemavälise postituse pärast, aga kui juba jutuks tuli ... 
Roolivõim ja pidurivõim võivad ju olla aga ülejäänud mudru eemaldamise eest oleks nii mõnigi nõus pigem peale maksma. Kõik need kolmetähelised perverssused absespasc jnejne. Või siis tahad enne koduväravat turvavöö lahti lasta (nagu juba aastakümneid oled teinud) aga näe enam ei saa, auto karjub nagu lapsevanker. Ja õigupoolest neid müüaksegi tänapäeval nagu lapsevankreid. Kõik "tähtsad" andmed on kirjas a`la lamba eesnahast käigukanginupp jmt, aga tihtipeale on isegi selline "pisiasi" kas tegu on bensiini või diiselmootoriga jäetud mainimata. Kui piirangud lubaksid veel toota normaalseid autosid, oleks neil kindlasti oma klientuur olemas.



`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#25
(05-02-2017, 23:15 PM)stihl Kirjutas: Nendele, kes teemaga kursis pole: sisepõlemismootor pannakse käima mitte kütusega (bensiiniga) vaid kütuseaurudega ja seetõttu langeb kütusekulu umbes 7-10 korda.

.

Kui minule koolis õpetati, oli aurumootori kasutegur nii7% ringis ja veidi peale, bensumootoril 26% ringis ja diislitel 40% kanti. Sinu väites ainult aurumootorile saaks 7-10 korda kütusekulu vähendada ja jääks mõistagi ideaalist väheks puudu, siis 49-70%.
Bensu puhul 26*7-10 võrduks sellega, et mida kaugemale sõidad, seda rohkem benssu paaki tekib, sest kasutegur 260% oleks minu reaalsustajust väljas.
Ennemini usun soolapuhujaid kui seda 260%.
Vat sellest autost ma hakkan täna unenägusid nägema. Homme võibolla müügil juba.
Инвалид информационной воины.
Vasta
#26
Mingeid arenguid mootoriehituses ikka toimub ,vaadates Mazdat ,nii bensiini kui diisli surveaste on 14. 10 aastat tagasi  oleks üks mootor viiendal kilomeetril kolvid karteripõhja poetanud ja teine poleks käimagi läinud.
Vasta
#27
Siinkohal meenub pealtkuuldud arutlus teemal Kooseluseadus ja Homode register. Et jube peenelt on asi välja mõeldud. Teeme vastuolulise seaduse, rahvas protesteerib, poliitik on poolt, paneb isegi lilla lipsu ja erivärvi triibulised sokid jala otsa ja käib igavene sõu ja trall, loomulikult surutakse asi kuidagi rk-s läbi. Aja lehendus samas nagu toetab asja, jaa, miks mitte, las inimesed olla õnnelikud, muidugi võivad abielluda ja lapsi teha, mis sest et ei tule, see on ikkagi täiesti normaalne, kogu arenenud maailmas on selline praktika.
Eelneva tulemusena valgub julgust kogunud kahtlane element põhjatuist mudamülgastest ja süngest põlislaanest vastavasse riigiasutusse ja nõuab enda nime sinna registrisse lisamist ja sõbra oma ka loomulikult. Pärast, kui riigikord vahetub või uus aadu võimule astub, siis võta aga nimekiri ette ja ....misiganes. Pole enam tarvis mingit peent vihjet kuskil ajalehes, et arvatavasti ja äkki, kirjas on must-valgel, isik allkirja oma käega alla vehkinud.

Kas selle arutluse tulemusena siin mitte sama ei juhtu. Ühel sombusel sügisõhtul koputatakse uksele ja...misiganes.
Ärge mängige tulega, härrased : ))
Vasta
#28
Aga kuidas jääb siis gaasimootoritega, need peaks ju algusest peale auruga töötama? Ainult seda va ökonoomsust nagu pole.
Vasta
#29
(07-02-2017, 00:44 AM)v126 Kirjutas: Aga kuidas jääb siis gaasimootoritega, need peaks ju algusest peale auruga töötama? Ainult seda va ökonoomsust nagu pole.
See ju rehkendatud bensule, sellepärast ! See gaas annab efekti rahaliselt ja selle eesmärgi ta täidab. Kui mootor konstrueerida kohe ja ainult gaasi peale on ta oluliselt ökom.

Aga muidu nagu ikka ühed räägivad aiast ja teised ikka august. Kui küttesegu on lahja või väga lahja ta põleb väga hästi, aga teda on keeruline süüdata. Unustage mõneks ajaks need "kasutegurid" ja "energiahulgad" ära.
Triumph Spitfire MK2, Triumph GT6 MK1, Corvair Spyder  
Vasta
#30
(06-02-2017, 13:24 PM)stihl Kirjutas: Aga fakt on see, et Tom Ogle sõitis oma Ford Galaxie`ga 2,08L/100km peale.
Kas pead silmas mitmetest kohtadest pärinevat tsitaati, nt siit: "We did pretty good though. We made 205 miles on less than two gallons," he added. He said he maintained constant 55 to 60 mile per hour speeds."?

Hää küll, lööme selle asja elementaarfüüsikaks laiali siis.
Galaxie laius: jämmelt 2000mm (Wiki)
Galaxie kõrgus: sama jämmelt 1500mm (Saksa Wiki)
Lauppinna moodustav osa "laius x kõrgusest": 80% (suvaline number tagumikutunde järgi)
Lauppind seega 2*1,5*0,8=2,4 m^2 (arvutatud suurus)
Saapakarbikujulise asjanduse õhutakistustegur: no võtame 0,4 (tagumikutunne)
Liikumiskiirus: 55mph = 88,5kmh = 24,6 m/s (etteantud suurus).
Olgu õhu tihedus 1,2 kg/m^3
Seega õhutakistuse ületamisele kuluv võimsus on P(õhk)=(1,2*2,4*0,4*24,6^3)/2=8575 W (täiesti reaalne pigem optimistlikupoolne suurusjärk)
205 miili läbimiseks kulub kiirusel 55 mph kokku 3,73h ehk 13418 sekundit (kasutame SI-süsteemi põhiühikuid).
Selle aja jooksul õhutakistuse ületamiseks kuluv energia on järelikult 8575*13418~115 MJ.
Nii, nüüd siis veeretakistuse juurde.
Galaxie mass olgu 1600 kg (siit võetud)
Olgu sellele alla saadud rehvid veeretakistusteguriga 0,01 (jälle Wiki)
See teeb veeretakistusvõimsuseks P(veere)=0,01*1600*9,81*24,6=3861 W (tõenäolisest tegelikust hoopistükis ligi kaks korda väiksem number, aga las see olla).
Veeretakistuse ületamiseks kulunud energia on siis 965*13418~ 51 MJ
Kütuse energiatihedus on jämmelt 35 MJ liitri kohta (sorri, ei viitsi muid allikaid otsida, ikka Wiki)
Huvitav, kui palju selle mootori surveaste võis olla? 10? Seega on Otto tsükli teoreetiline maksimaalne kasutegur 60% (Wiki) ehk kütuseliitrist kättesaadavaks energiaks jääb paraku ainult 21MJ.

Natuke optimistliku õhutakistuse ja ülioptimistliku veeretakistuse ületamiseks kulutati 166 MJ energiat, mille kättesaamiseks tuleb põletada ideaalse Otto tsükli korral 166/21=7,9 liitrit kütust. See on aga juba rohkem kui lubatud kaks gallonit ehk 7,57 liitrit. Lisaks õhule ja rehvidele tahavad sõitvas autos soojaks minna mootoriõli (pumpamiskaod), käigukastiõli, tagasillaõli, rattalaagrid, genekalaager, nukk- ja väntvõll (hõõrdumise toimel) jne. Samuti jääks ma mõneti äraootavale seisukohale selles osas, kas ikka õnnestus antud rakenduses saavutada Otto tsükli matemaatiliselt võimalik kasutegur.

Oleks huvitav kuulda, milline osa minu arvutusest on "naftašeikide" kinni makstud. Neetud energia jäävuse seadus ja neetud Carnot ja neetud füüsika õpetaja, rsk...

Aga seni ütleme otse välja: "This is BS!"
Vasta
#31
(07-02-2017, 03:28 AM)41Degree Kirjutas:
(06-02-2017, 13:24 PM)stihl Kirjutas: Aga fakt on see, et Tom Ogle sõitis oma Ford Galaxie`ga 2,08L/100km peale.
Kas pead silmas mitmetest kohtadest pärinevat tsitaati, nt siit: "We did pretty good though. We made 205 miles on less than two gallons," he added. He said he maintained constant 55 to 60 mile per hour speeds."?

Hää küll, lööme selle asja elementaarfüüsikaks laiali siis.
... (pikk, põhjalik ja mitte "faktidel", vaid teadmistel põhinev arutlus)

Müts maha! Et keegi lõpuks vuuduu propageerijatele ka vastu viitsis hakata, on ülimalt kiiduväärt. (Mis sellest, et need teised ei kuula Toungue).
Vasta
#32
(07-02-2017, 03:28 AM)41Degree Kirjutas: Natuke optimistliku õhutakistuse ja ülioptimistliku veeretakistuse ületamiseks kulutati 166 MJ energiat, mille kättesaamiseks tuleb põletada ideaalse Otto tsükli korral 166/21=7,9 liitrit kütust. See on aga juba rohkem kui lubatud kaks gallonit ehk 7,57 liitrit. Lisaks õhule ja rehvidele tahavad sõitvas autos soojaks minna mootoriõli (pumpamiskaod), käigukastiõli, tagasillaõli, rattalaagrid, genekalaager, nukk- ja väntvõll (hõõrdumise toimel) jne. Samuti jääks ma mõneti äraootavale seisukohale selles osas, kas ikka õnnestus antud rakenduses saavutada Otto tsükli matemaatiliselt võimalik kasutegur.

Kõik õige, ca 10L/100km kohta suudab sellise sõidukiga igaüks toime tulla, minul on küsimus, miks tal nii vähe kulus? Või siis on tegemist ideaalse mustkunstitrikiga? See 2L/100km kohta on esitletud, kui fakti, mitte hüpoteetilist võimalust.


41Degree Kirjutas:Oleks huvitav kuulda, milline osa minu arvutusest on "naftašeikide" kinni makstud. Neetud energia jäävuse seadus ja neetud Carnot ja neetud füüsika õpetaja, rsk...

Füüsika õpetaja (ja ka teised õpetajad) unustasid sulle vist õpetada kahtlemist on teadmistes ja lahendustes ...

D.
P.S. Füüsika ja füüsikute juures on mind alati lummanud teooria ja valemite mitte paikapidavusel, uute valemite kasutusele võttu ja vana süümepiinadeta kõrvale jätmine.
Vasta
#33
(07-02-2017, 10:02 AM)olevtoom Kirjutas: Müts maha! Et keegi lõpuks vuuduu propageerijatele ka vastu viitsis hakata, on ülimalt kiiduväärt. (Mis sellest, et need teised ei kuula Toungue).

No sinult oleks eeldanud küll vähe asjalikumat lauset, kui SEE !!!

D.
Vasta
#34
(07-02-2017, 11:16 AM)dad Kirjutas: Füüsika õpetaja (ja ka teised õpetajad) unustasid sulle vist õpetada kahtlemist on teadmistes ja lahendustes ...

D.
P.S. Füüsika ja füüsikute juures on mind alati lummanud teooria ja valemite mitte paikapidavusel, uute valemite kasutusele võttu ja vana süümepiinadeta kõrvale jätmine.

Valemid jäetakse kõrvale, kui pakutakse välja uued ja paremad. Toungue  Millised valemid annaks alust õiges suurusjärgus lahendus kõrvale jätta?
Vasta
#35
(07-02-2017, 11:16 AM)dad Kirjutas: ... P.S. Füüsika ja füüsikute juures on mind alati lummanud teooria ja valemite mitte paikapidavusel, uute valemite kasutusele võttu ja vana süümepiinadeta kõrvale jätmine.
Palun mõnda sellekohast näidet. Kui jutt peaks tulema Einsteinist, siis see ei sobi näiteks, sest
a) "uute valemite kasutuselevõtmine" kestis üle 30 aasta, kuni uue teooria paikapidavuses üldiselt veenduti (paljude ja korratavate katsete, mitte ühekordsete "faktide" abil, muide), ja
b) "süümepiinadeta kõrvale" ei jäetud midagi --Newtoni mehaanika kirjeldab meie igapäevast maailma sama hästi kui enne 1905. aastat.

Teaduslik maailmavaade erineb vuuduu-maailmavaatest (jah, ma täiesti meelega kasutan seda sõna, sest olen vana, hommikul vara üles aetud ja tige) selle poolest, et mingi uue ja seninägematu nähtuse, mõõtmistulemuse vms. ilmnemisel püütakse seda kõigepealt seletada olemasolevate teadmiste raames. Kui uus nähtus on vastuolus seniste teadmistega, siis uuritakse, kas pole tegemist katseveaga. Selleks püütakse sama nähtust uuesti esile kutsuda ja jälgitakse, missugustel tingimustel see toimub. Ja alle siis, kui nähtuse olemasolus enam kahtlust ei ole, hakatakse uurima, missugused osad olemasolevast teadmisest sellega vastuollu lähevad ja mis nendes võib olla vigast või ka lihtsalt ebatäielikku (nagu Newtoni maailmapildis).

On muidugi kena öelda "kahtle kõiges", kuid sellele peab järgnema lause teine pool ", lähtudes senistest teadmistest". Ma saan aru, et paljude inimeste arvates on teadlased lollid, sest nad ei tea pooli asjugi. Kahtlemata ei tea. Selleks teadus muide olemas ongi, et teadmise hulka suurendada ja mitteteadmise hulka vähendada.

KUID selles protsessis me peame mingid teadmised aluseks võtma ja nendes raamides tegutsema nii kaua, kui see on võimalik. Sest kui meie postulaatideks on "me ei tea midagi" ja "kõik on võimalik", siis, nagu ütles Hea Doktor, saab igasugune mõistuspärane arutelu siinsamas paigas otsa. Edasises vestluses võib siis igaüks kaitsta oma maailmapilti kui ainuõiget ega ole teistel mingeid meetodeid selle toetamiseks või ümberlükkamiseks. Muuhulgas tekib siis võimalus väita, et "tegelikult on asjad nii", ainult et seda saab näha teatud isik ja teatud tingimustes. Ja taas refereerin Asimovit, kes toob näite: oletame, et ma ütlen, et Kaljumäestik koosneb tegelikult smaragdidest, ainult et asjassepühendamata vaatajatele paistavad need tavaliste hallide kividena. Mis väärtus sel väitel oleks?

Novot, ülaltoodu ehk aitab selgitada, miks ma pehmelt öeldes skeptiliselt suhtun perpetuum mobile leiutajatesse ja vandenõuteoreetikutesse. Kui need kaks kokku saavad, siis võib minugi kannatus teinekord otsa saada. Aga vabandust pean paluma selle eest, et ei viitsinud niisugust mõistlikku ja põhjendatud juttu kirjutada nagu ksf! 41Degree.

P.S. Näidet ootan ikkagi.
Vasta
#36
(07-02-2017, 11:17 AM)dad Kirjutas: No sinult oleks eeldanud küll vähe asjalikumat lauset, kui SEE !!!
D.
Vt. mu vastust postitusele #32 ehk postitust #35.
Vasta
#37
Mõned näevad (teemaalgataja väidet) 2L 200km kohta.
Teised loevad, et kirjas on: "We made 205 miles on less than two gallons".

Need ei ole võrdsed suurused.
Vasta
#38
(07-02-2017, 12:28 PM)virks Kirjutas: Mõned näevad (teemaalgataja väidet) 2L 200km kohta.
Teised loevad, et kirjas on: "We made 205 miles on less than two gallons".

Need ei ole võrdsed suurused.

Ei ole, kuid erinevus on umbes 15% ja seda isegi siis, kui "less than" tähendaks "exact".
Ksf! 41Degree arvutustes imeleiduri kasuks tehtud hinnangud on vähemalt samas suurusjärgus.
Vasta
#39
(07-02-2017, 12:07 PM)olevtoom Kirjutas: P.S. Näidet ootan ikkagi.

Ega siis onu emm-cee-ruut pole ainuke...
Maipõrnikas, kes ei tohiks lennata, seadust ei tea ja lendabki.
Papa Copernicus, kes oli ju wuuduu vana ja ei teadnud kui tähtis on Maa.
Vesinikupomm ja lollid venelased, kes "eksisid tagasihoidlikult 1000korda" <- kindel? Terve kari tarku päid ja keegi ei pannud tähele mingi tagasihoidlikku komakoha "nihkumist" 3 kohta??? Mingid küüditatud abikooli omad olid v??? Nad ikka vast ei teadnud millega tegemist oli, ainuke kes asjast ilmselt aru sai näitas kogu maailmale keelt. Muide, ujukoma veaga Pentium protsessorit ka veel polnud, et selles saaks süüdistada ...

Neid "ämbreid" on veel, tuhni ajaloos ja itsita.

Ma ei sea kahtluse alla vanaisa Newtoni seaduseid ja olen üpriski kindel et need kehtivad meie tagasihoidlikus ruumis ka täna, aga nähtud arvestusest ja teada olevast faktist lähtuvalt, kus kohast saadi puudu jääv kogus energiat? Woodoo jätan mängust välja, sellega tegelevad teised.

D.
Vasta
#40
(07-02-2017, 22:48 PM)dad Kirjutas:
(07-02-2017, 12:07 PM)olevtoom Kirjutas: P.S. Näidet ootan ikkagi.


Ma ei sea kahtluse alla vanaisa Newtoni seaduseid ja olen üpriski kindel et need kehtivad meie tagasihoidlikus ruumis ka täna, aga nähtud arvestusest ja teada olevast faktist lähtuvalt, kus kohast saadi puudu jääv kogus energiat? Woodoo jätan mängust välja, sellega tegelevad teised.

D.

Noh esimene pakkumine oleks aku. Genekas sai mootorina tööle panna. Hiljem olevat seda kasutanud mingid velotuuride võitjad oma kaherattalistel. Muidugi fakte pole aga kahtlus jääb. Mõni võiks nüüd ajarännaku ette võtta ja tagasitulles jutustada mida kaasaegsed mõõteseadmed tuvastasid.
Инвалид информационной воины.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne