[41Degree]

Viimane post on minu tagasihoidliku keemia jaux liiga teaduslik.

Vabandust. Kahjuks ma ei oska reaalaladel ning käegakatsutavate asjade puhul teistmoodi õigust taga ajada kui "pilli lõhki ajamise" meetodil ehk "vaatame, millest karu kokku on pandud".

Esmalt käidi välja väide, et mingi imeviguriga sõideti bensu pealt 40 aastat tagasi umbes 2 liitrit sajale. Kuna see ei sobitunud minu maailmapilti, siis võtsin ma kütusekulu mõjutavad komponendid enda jaoks pulkadeks lootuses, et võib-olla keegi siis osutab nendest pulkadest tollele, mis vildakas on ning takistab asjast "õigesti" aru saamist. Selleks "pulgaks" osutati olevat bensiini energiatiheduse suur erinevus vedelast ning aurustunud peast. Kuna ka see ei taha minu maailmapilti hästi sobida, siis paraku oli tarvis omakorda bensiini enegiatihedus (vastavalt oma võimetele) pulkadeks võtta. Nüüd on need pulgad siin kõigi ees laokil ning tohib osutada sellele jupstükile, mis seekord kõverik on. Paraku on molekulaarfüüsikast järgmine aste osakeste füüsika, aga küll me hakkama saame, ma usun

Ja kui nüüd osakeste füüsika juures peaks selguma, et ma olen asjadest tõepoolest valesti aru saanud (mida on ikka elus ette tulnud), siis ma tulen parandusi tehes mööda sama rada tagasi: tunnistan, et bensiini siseenergia aurustunud peast on tunduvalt suurem kui vedelal kujul; et selle kütteväärtus on vedelast peast märksa väiksem kui aurude kujul ning lõpetuseks ka seda, et Ford Galaxie'ga oli võimalik omal ajal sõita kaks liitrit sajale.

Aga senikaua ei mätsi see üllitis ikka mitte kuidagi mu arusaamaga energia jäävusest ehk siis, ma ei karda seda veel kord välja öelda, see jutt passib minu hinnangul kenasti Kalevipoja, Punamütsikese ning Pipi kõrvale riiulisse panna