Kas keegi oleks nõus eluga riskima...
(13-02-2017, 14:40 PM)karlarnold Kirjutas: Nende reaalsete rekordite puhul võeti arvesse kõiki pisiasju sõidustiili ja tehnilise seisukorra juures, mitte ei muudetud ainult ühte faktorit:
https://en.wikipedia.org/wiki/Pac-car_II
https://en.wikipedia.org/wiki/Shell_Eco-marathon
http://newatlas.com/honda-civic-tourer-f...ord/38340/
http://www.worldrecordacademy.com/transp...15392.html
http://www.autoblog.com/2016/12/15/kia-n...l-mileage/

Vaatasin neist seda viimast, Kia Niro kohta.
Väidetavalt said nad 76,6 miles per gallon, mis teeb 0,31L/100km. Ok. Kõik ilus.

Aga miks TÄNA Kia esindus ( http://www.kia.ee/models/show/Kia-Niro/ ) müüb seda autot tehasekuluga 4.4L/100-le..????
Lollakad on nad või, kui sellist lisaboonust oma müügi juures ära ei kasuta..?
Ja tehasekulu teatavasti tähendab alati, et mäest alla, tagantuulega jne ...reaalne on u. 2x rohkem ehk 6 - 8L/100le, mis pole 1,6 mootorile mingi üllatus.

Ehk siis ma seaks kahtluse alla selle "testi"

.
Vasta
(13-02-2017, 14:54 PM)stihl Kirjutas: Vaatasin neist seda viimast, Kia Niro kohta.
Väidetavalt said nad 76,6 miles per gallon, mis teeb 0,31L/100km...

Äkki läks komakoht valesti?
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
(13-02-2017, 15:02 PM)motamees Kirjutas: Äkki läks komakoht valesti?

Doubletsekkisin. Läks jah, krt.

Converterid (http://www.calculateme.com/cGasMileage/M...r100km.htm) annavad 76 miles per galloni vastuseks 3,09 ja 76,6 vasteks 0,31... Toungue
Siis võis kuidagi isegi ära venitada, kui rehvides 10 atti sees ja kliimaolud (tagantuul) soodsad.

Mis tähendab seda, et Toyota pealt mahatehtud ja omahind olematuks viidud hübriidid astuvad juba Ogle`le kanna peale...Smile


.
Vasta
Ma sain oma arvutustes 3,07. Aga see vahe pole enam oluline.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
(13-02-2017, 15:08 PM)motamees Kirjutas: Ma sain oma arvutustes 3,07. 

Mis mul viis omakorda mõtteni, et nad seal Kia`s on oma 1,6 kubatuuriga geneka pannud käima bensuaurude pealt.  Big Grin Big Grin Big Grin

Ühtki patenti ju kasutama ei pea, kõik on uus asi. Bensakas toodab voolu ja trollimootor veab rattaid, see on hoopis uus lähenemine....

Aga kooliskäivad inimesed saavad kohe välja arvutada, kas olemasoleva bensuenergia kasuteguri juures on võimalik nii palju elektrit toota, et 100km läbi sõita....
Ilmselt mitte.


.
Vasta
Päris huvitav pealkiri oli sellel Kia ökosõidu-rekordipüstituse artiklil:

Kia Niro sets arbitrary Guinness World Record for fuel mileage and nobody cares,

väga vabatõlkes siis: Kia püstitas Ginnessi ökosõidu rekordi ja mitte kedagi ei koti.

Aga vaadates rekordi tulemusi siis tuleb välja, et hybriidi (kia), võtab rohkem kui puhas bensukas. (Honda või Golf).
Triumph Spitfire MK2, Triumph GT6 MK1, Corvair Spyder  
Vasta
(10-02-2017, 09:42 AM)41Degree Kirjutas:
(10-02-2017, 03:15 AM)viplala Kirjutas: Kas sa viitsiksid korra süveneda mu puugaasi arvutustesse?
Jees, see oli niikuinii plaanis, proovin hiljemalt nv lõpuks sellele otsa ja sisse vaadata Smile
Läks mõni päev kauem, vast ei ole hullu Smile

Vaatame mingit konkreetset olukorda, näituseks seda, et sõiduk liigub ühtlase kiirusega 100 kmh tund aega. Olgu selliseks tegevuseks vajalik võimsus näituseks 15kW, mis on laest võetud, aga suurusjärguna enam-vähem loogiline number. See tähendab seda, et energiakulu selliseks tegevuseks on 15 kWh ehk 54 MJ.
Nüüd on meil teiselt poolt puit kui energiaallikas. Sõltuvalt tabelist, kust vaadata, pakutakse puidu kütteväärtuseks 13...16 MJ/kg, võtame kuldse keskmise ehk 14,5 MJ/kg. Kui katlast aetakse läbi 30 kg puitu, siis mingil kujul topitakse sisteemi sisse 435 MJ energiat.
Kui me nüüd eelnevad kaks arvu omavahel läbi jagame, saame kogu krempli ehk gaasitekitaja + ottomootori summaarseks kasuteguriks 12,5%. Olgu ottomootori kasutegur nt 30%, siis puugaasi genereerimise kasuteguriks tuleb u 40%.

Sellised kasutegurid tähendavad seda, et kahe "mehhanismi" vahel ehk gaasilisel kujul peaks olema hinnanguliselt 180 MJ energiat. Kui lähtuda toodud energiatihedusest 5,7 MJ/kg kohta, siis saame, et ära peaks tarvitatama mingi 31 kg gaasi. Kui uskuda seda lehte, siis sisaldab puugaas lisaks "kasulikele" asjadele nagu vesinik ning metaan ka paratamatuid ühendeid ehk vingugaasi, süsihappegaasi ning kuni poole mahu ulatuses parasiiti nimega lämmastik. Molaarmasside järgi saab välja rehkendada, kui suure osa mingi ühend kogu massist moodustab, aga juba peale vaadates on selge, et suurem osa sellest lämmastikust tuleb gaasigeneraatorisse sisenenud õhust. Nii et 31 kg gaasi = 30 kg puitu + N kg õhku - korstnast väljunud osa - tuhaks põlenud osa.

See on koht, kus minu ja Viplala arvutuses tulevadki käärid sisse ning põhjus on see, et 0,7 kg gaasi 1 kg puidu kohta on õige, aga see on "kontsentraadi" mass, mitte tarvitatava puugaasi mass. Sellele saab kinnituse siis, kui sellel lehel toodud puidu lagunemise valem ajada tasakaalu mitte ainult süsinikuaatomite suhtes, vaid ka hapniku osakaalu arvesse võttes. Sorri, seda läbi entalpiate kontrollida küll ei viitsi, aga ma olen päris kindel, et kütteväärtus 5,7 MJ/kg kohta on antud puugaasi "kontsentraadi" ja lämmastiku segu kütteväärtusena, mitte "kontsentraadi" kütteväärtusena. Ehk siis ära tarvitatakse mitte 30*0,7=21 kg gaasi, vaid eespool toodud suurusjärguna 30 kg eespool toodud põhjustel.

Nii et kokkuvõttes jõuan jällegi järeldusele, et energia jäävuse seadus tahab kehtida ka puugaasi kulgemiseks tarvitamise korral ning energiakulu jääb ikka teema püstitamisel välja reklaamitust mõnevõrra teise kohta.

Vot selline traktaat sai siis Smile Vastuväited ning kontrakalkulatsioonid on teretulnud, nagu ikka!
Vasta
(12-02-2017, 17:45 PM)motamees Kirjutas: Defineerin siis teistpidi. Üle 400kraadised gaasid tuleb lasta eraldi lõõri.
Kui sul juba vana töötav asi, siis ümber nagunii tegema ei pea. 
Uued ja projektiga/vastuvõtmisega renoveeritavad asjad on juba uue seadusega.

Kui see vastus nüüd mulle pidi olema, siis ma olen vist ikka päris lammas ja ikka aru ei saa.
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
(15-02-2017, 14:47 PM)41Degree Kirjutas: Sellised kasutegurid tähendavad seda, et kahe "mehhanismi" vahel ehk gaasilisel kujul peaks olema hinnanguliselt 180 MJ energiat. Kui lähtuda toodud energiatihedusest 5,7 MJ/kg kohta, siis saame, et ära peaks tarvitatama mingi 31 kg gaasi. Kui uskuda seda lehte, siis sisaldab puugaas lisaks "kasulikele" asjadele nagu vesinik ning metaan ka paratamatuid ühendeid ehk vingugaasi, süsihappegaasi ning kuni poole mahu ulatuses parasiiti nimega lämmastik. Molaarmasside järgi saab välja rehkendada, kui suure osa mingi ühend kogu massist moodustab, aga juba peale vaadates on selge, et suurem osa sellest lämmastikust tuleb gaasigeneraatorisse sisenenud õhust. Nii et 31 kg gaasi = 30 kg puitu + N kg õhku - korstnast väljunud osa - tuhaks põlenud osa.

See on koht, kus minu ja Viplala arvutuses tulevadki käärid sisse ning põhjus on see, et 0,7 kg gaasi 1 kg puidu kohta on õige, aga see on "kontsentraadi" mass, mitte tarvitatava puugaasi mass. Sellele saab kinnituse siis, kui sellel lehel toodud puidu lagunemise valem ajada tasakaalu mitte ainult süsinikuaatomite suhtes, vaid ka hapniku osakaalu arvesse võttes. Sorri, seda läbi entalpiate kontrollida küll ei viitsi, aga ma olen päris kindel, et kütteväärtus 5,7 MJ/kg kohta on antud puugaasi "kontsentraadi" ja lämmastiku segu kütteväärtusena, mitte "kontsentraadi" kütteväärtusena. Ehk siis ära tarvitatakse mitte 30*0,7=21 kg gaasi, vaid eespool toodud suurusjärguna 30 kg eespool toodud põhjustel.

Ma arvan, lihtsalt arvan (kuna ma ei tea), et 50% lämmastikku tuleb puidust mitte sisenenud õhust. Tegelt arvan ka seda, et gaasitamise jaoks kulub osa sellest 30kg puidust kuhugile mujale, kuumutamisega kuidagid seotud ehk? Tegelikult mu mõistuse piirid ongi siin kus need on, siit edasi ma ei oska argumenteerida ega vaielda Sad
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
(11-02-2017, 12:14 PM)v6sa Kirjutas: Kuhu ma katsealuse toon?

Nonii, ksf! v6sa tõi katsealuse kohale ja selline ta on.
Täpselt, nagu vaja, Briggsi mootoriga ja toimib ideaalselt. Putkast läheb käima, alul tossab, siis on heitgaasid puhtad, kõik nagu olema peab. 
Kere on sipsa väsinud, mis pole antud projekti puhul üldse oluline... Big Grin

[Pilt: IMGP0742.JPG]

[Pilt: IMGP0746.JPG]

Viimane pilt on tehtud töötamise ajal, aga kuna vana Pentaxi digikas videot ei oska teha, siis on vaid pilt.

Õli peaks vahetama bemmiõili vastu (10W-60 täissünt)  ja pesema peaks natuke. 
Et oleks näha, millega töö käib. 


.
Vasta
(16-02-2017, 04:16 AM)viplala Kirjutas: Ma arvan, lihtsalt arvan (kuna ma ei tea), et 50% lämmastikku tuleb puidust mitte sisenenud õhust. Tegelt arvan ka seda, et gaasitamise jaoks kulub osa sellest 30kg puidust kuhugile mujale, kuumutamisega kuidagid seotud ehk? Tegelikult mu mõistuse piirid ongi siin kus need on, siit edasi ma ei oska argumenteerida ega vaielda Sad
Reaalalad on sellised toredad ja käega katsutavad asjad: guugliga ja arvamisega jõuab tavaliselt natuke kaugemale kui palja arvamisega Smile
Otsingusõnad "wood chemical composition" näitavad seda, et vastavalt allikale on puidu lämmastikusisaldus null-koma-natuke kuni 1 protsent massist ning seetõttu on seda keeruline ka puugaasi sisse oluliselt rohkem saada. Õhu keemilise koostise ning meid huvitava lämmastikusisalduse saame leida sarnselt eelnevale.
Eelnevat kahte aluseks võttes võtsin ma üldse midagi arvata selle lämmastiku päritolu kohta. Aga ega ma ka kindalt ei tea...

Teise teemasse ka: rõõm näha, et katseeksemplar on jõudnud sobivasse kohta, jääme põnevusega tulemusi ootama!
Ma leian, et on objektiivselt õiglane, kui ma ütlen välja arvamuse katsemetoodika kohta enne seda, kui katsetulemused selguvad, sest muidu võib tekkida kahtlus kallutatuses. Arvestades seda, kui lihtne on vähe rohkemate silindritega asja mingilgi moel käima saada suhteliselt suvalise seguga ning suvalise süütega, siis ma leian, et täie tõe saamiseks tuleks korraldada ka mootori sarnane proovikoormamine, mitte lihtsalt lasta sel tühikäigul löriseda. Ülipeenel juhul on see Viplala poolt välja käidud genekas-tera-asemel-idee, aga täitsa eduliselt kõlbab ka sarnastes tingimustes niitmine. Neljakordne kütusesääst peaks ju kuidagi ikka avalduma. Kahjuks pole veel mõnd aega niidukõlbulikku muru kuskilt võtta, nii et jääme siis laborikatsete ootele Smile
Vasta
(17-02-2017, 16:25 PM)41Degree Kirjutas: ... Kahjuks pole veel mõnd aega niidukõlbulikku muru kuskilt võtta, nii et jääme siis laborikatsete ootele Smile

Seda muru koos pea kümnest aastat kogunenud kütusekulukogemusega on mõne kuu pärast  piisavalt, et dieedilepandud murunärilisega välikatseid teha. Cool

Eelusel, et see elegantse pauguga juba esimestel käivitustel prikksandstrattonite Valhallasse ei siirdu, eksole. Big Grin
Vasta
(16-02-2017, 04:16 AM)viplala Kirjutas: Ma arvan, lihtsalt arvan (kuna ma ei tea), et 50% lämmastikku tuleb puidust mitte sisenenud õhust.

Tsitaat:78% lämmastikku, 21% hapnikku, 1% muid gaase
Selline on õhu koostis ilma suitsu, bensiiniaurude ja heitgaasideta. Seda 78% tuleb silindris soojendada ja see 78% ei tee tööd. Lihtsamalt öeldes ballast, kasuteguri vähendaja ja üldse kasutu lisand mootoris.
Инвалид информационной воины.
Vasta
(16-02-2017, 14:38 PM)stihl Kirjutas: Nonii, ksf! v6sa tõi katsealuse kohale ja selline ta on.
Täpselt, nagu vaja, Briggsi mootoriga ja toimib ideaalselt. Putkast läheb käima, alul tossab, siis on heitgaasid puhtad, kõik nagu olema peab. 
Kere on sipsa väsinud, mis pole antud projekti puhul üldse oluline... Big Grin
Muruniitjad plärisevad juba mõnd aega igal pool, kas on võimalik ka gaasitamise töövõitudest kuulda-lugeda?
Vasta
(12-06-2017, 20:25 PM)41Degree Kirjutas:
(16-02-2017, 14:38 PM)stihl Kirjutas: Nonii, ksf! v6sa tõi katsealuse kohale ja selline ta on.
Täpselt, nagu vaja, Briggsi mootoriga ja toimib ideaalselt. Putkast läheb käima, alul tossab, siis on heitgaasid puhtad, kõik nagu olema peab. 
Kere on sipsa väsinud, mis pole antud projekti puhul üldse oluline... Big Grin
Muruniitjad plärisevad juba mõnd aega igal pool, kas on võimalik ka gaasitamise töövõitudest kuulda-lugeda?

Tundub, et raffas on häbelikult nurgas vait või ei ole veel edusammudest toibunud (loe: patendimiljonid on veel laiaks löömata). Irw.
Tegelt tahtsin piiksuda sel teemal, et minu juhmi aju tehtud analüüsi ja elu jooksul allaneelatud info põhjal käitub (peen)dispergeeritud vedelik sootumaks teistmoodi kui seesama ollus teoreetilise gaasi või lihtsalt vedelikuna. Pinnaefekt, pindpinevus jms võlusõnad... Vaata kasvõi seda iseäranis vastikut veetilka kuumal pannil, mis kogu oma sisu sulle näkku paiskab tunduvalt kõrgema algtemperatuuriga kui 100 celsiuse järgi, seda tavalisel 760 mmHg. Nüüd konkreetse case juurde.
Pean sellesama mõtte alusel teoreetiliselt võimalikuks, et dispergeeritud kütuse, nii nagu seda serveerivad karburaatorid ja sissepritsijad, ja täielikult aurustunud kütuse reaktsioon atmosfääris eksisteerivate gaasidega samas massivahekorras on totaalselt erinev. Järelikult on võimalik, et erineb ka eralduv energiahulk. Samas - teoreetiliselt peaks ideaalselt aurustunud ja ideaalselt oksüdeeriva keskkonnaga elik õhuga segunenud süsivesikud mitte põlema vaid detoneeruma. IMHO on sellele üles ehitatud kogu termobaariliste pommikeste pesakond. Kuidas siis suhtuda sellisesse sodisse isikliku auto silindris?
Mitte et ma ei teaks mis on detonatsioon mootoris...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne