Elektriline mootori soojendus 12v
#1

Avastasin diisel Clio kapoti alt jahutusvedeliku soojendamiseks ette nähtud vidina. Ühe "junni" sisse on keeratud kolm diisli eelsüüteküünalt ja see junn asub soendusradika lõdviku vahel. Asi hakkas mind huvitama ja otsustasin natuke junni hingeelu uurida. Mitte füüsiliselt. Uurimine rohkem jälgimise meetodil. 
Soojenduse koguvõimsus on umbes 330w (kolm esitulepaari). Jälgimiseks ühendasin ühe küünla taha kontrollambi. Kahel küünlal on taga valge juhe ja ühel roheline. Kontrolllamp on valge juhtme küljes. Nii, et täppisnüansid on ikkagi veel teadmata. Need erinevad küünlad võivad lülituda erinevatel aegadel. Suures plaanis (suured koormused) on aga asi selge, mida kinnitab voltmeeter salongis.
30 sekundit peale käivitamist lülitatakse soendus taha ja välja lülitatakse mootori 90 kraadi saavutamisel. See on siis, kui mootor töötab kohapeal. 0 kraadise välistemperatuuri juures läheb väljalülitamiseks aega umbes 20 minutit. Samal ajal töötab ka soojendus esimese kiiruse peal, ma ei hakka ju külmas autos katseid tegema. Kui soojendus ei tööta (juhtus üks kord selline situatsioon), siis mootor soojaks ei lähegi. 30 sekundit viivist on ilmselgelt geneka koormuste mahavõtmiseks. Peale käivitamist anatakse ju ilge laks voolu akusse tagasi, mis väheneb poole minuti jooksul kardinaalselt.
Kui aga hakata kohe peale käivitamist sõitma, siis soojendus sisse ei lülita. Vahel see tuli vilkus, aga loogika jäi arusaamatuks. Nüüd pikema sõidu peal sain loogikast rohkem aru. Nagu kiirus läheb üle 30km/h, siis lülitatakse soojendus välja. Kui kiirus langeb alla 10km/h, siis jälle sisse. Nii ta siis vilgub seal vastavalt kiirusele, kuni saavutab max temperatuuri.
Miks ma seda uurin/kirjutan. Aga selle pärast, et juba ammu imestan, miks genekad läbi põlevad. Vene autol oli läbi põlemine väga haruldane juhus. Nüüd on genekad kvaliteetsemad/võimsamad ja ikka kärssavad maha. Põhjus on aga hoopis arutu geneka koormamine. Kui nüüd soojendusele juurde arvata veel esituled (hakkavad põlema automaatselt) ja muud asjad, mis autol on ( kaugtuled, udulambid, istme soojendused, tagaklaasi soojendused, peegli...) , siis võib koormus olla ligi 1kw. See aga on väga suur koormus.
Kindlasti on küünalde sisselülitamiseks kusagil relee. Kui keegi teab selle asukohta, siis võiks ka mulle seda ütelda. Tegemist 2003a Renault Clioga. 1,5L diisel.
Kui keegi arvab, et see soojendus on prantslaste kiiks, siis eksib. Ka diisel Golfil on selline peal. Golfi hingeelu on aga alles uurimata.
Just eelpool kirjeldatud põhjusel meeldib mulle päevatuledega auto. Nii on enamjaolt geneka koormus väiksem.
Vasta
#2

(16-03-2017, 11:58 AM)motamees Kirjutas:   et juba ammu imestan, miks genekad läbi põlevad. Vene autol oli läbi põlemine väga haruldane juhus. 


Ma samuti imestan, miks need genekad sul siis ikkagi maha põlevad.

Suurematel (diisel) Audidel ntx on peal  mitte 330W sooj. element vaid KOLM KORDA võimsam, ehk siis pea 1kW.
Sellised junnid:

[Pilt: audi_a6_c6_auxiliary_heater_element_matr...9011_1.jpg]

Samamoodi MB-del, Toyotadel jne jne. Tänapäevane diisel ju ei tooda väga sooja enam.
(see eelsüüteküünla taoline soojendi on pigem väikeauto teema)

Aga genekaprobleeme neil markidel küll ei esine. Sellest hoolimata, et koos tulede, istmesoojendusete, tagaklaasi jne staffiga on tarbimine oma 1,5-2kW.
Audi foorumis vaevlevad genekatega ainult lapsed, kes oma B3-del läbimädanenud juhtmeid õigesti tagasi ühendada ei oska....


.
Vasta
#3

(16-03-2017, 12:23 PM)stihl Kirjutas:  Ma samuti imestan, miks need genekad sul siis ikkagi maha põlevad.

Mul ei ole ühtegi maha põlenud. Räägin üldisest praktikast. Veel on nõrk koht genekatel see leevendi seal rihmaratta sees.
Vasta
#4

(16-03-2017, 12:29 PM)motamees Kirjutas:  Mul ei ole ühtegi maha põlenud. Räägin üldisest praktikast. Veel on nõrk koht genekatel see leevendi seal rihmaratta sees.

Noh, see PAARKÜMMEND euri nüüd ka kedagi maha ei löö.

Need tekkisid traktoritele siis, kui lamerihmadele üle mindi. Diisel jääb ju paugust seisma, kui süüde välja keerata ning genekas hakkas inertsist rihma lõhkuma.


.
Vasta
#5

Küsimus polegi mahalöömises ja paarikümnest eurost saab ikkagi sota täis, kui teele jääd ja vahetuse ka maksad.
Küsimus rohkem selles, et ma oskan nüüd vältida/jagada seda suuremat koormust. Mõni võib-olla veel oskab selle teadmisega midagi ette võtta.
Vasta
#6

Unus veel mainimata katse "koormus mootorile". 
Hoidsin soojenduse töötamise ajal pöördeid 1200 peal. Nagu soendus välja lülitus viskas pöörded hoobilt 1900 peale.
Vasta
#7

Tean tüüpi, kes sõitis vesinikugeneraatoriga ja rääkis märkimisväärsest kütusekulu vähenemisest
gene läbipõlemist see infovoog ei sisalda.
Kindlasti suurenenud voolutarbimine mõjutab generaatori eluiga.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#8

Päris autodel need küünlakesed lülitatakse samamoodi alles mingi teatud pardapingel järgi genekat üle koormamata. Geneka töö ongi voolu toota nii et kasvõi rihm suitseb. Kui Motamehel juhtus et genekas põles maha siis ju see pidigi nii juhtuma varem või hiljem.

Pendiks seibi sees leevendab tööd pidevalt mitte ainult seiskamisel, kinnijäänud seibiga hakkab kogu rihmamäng meeletult vibreerima ja rihm kägisema.

Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta
#9

(16-03-2017, 12:29 PM)motamees Kirjutas:  Mul ei ole ühtegi maha põlenud. Räägin üldisest praktikast. 

Laurts kirjutas: Kui Motamehel juhtus et genekas põles maha siis ju see pidigi nii juhtuma varem või hiljem.

Motamees kirjutab: Kordan veelkord, no ei ole maha põlenud mu mänguautol midagi.
Vasta
#10

C5 Audil, meenutan sõbra seletust siinkohal, lülitab tark arvutusmasin neid soojendusküünlaid sisse vastavalt välistemperatuurile, jahutusvedeliku temperatuurile, aku laetuse tasemele(kui on alla 60%, siis ei toimi) ja astmeliselt, et algul üks, siis kaks ja viimaks kõik kolm taga, kuni etteantud kraadid käes. Voltmeetri pealt on jõnksatused tõepoolest näha, kui hästi vaadata. Midagi oli ehk veel, aga ei meenu hetkel kohe.
Prantslased tahavad kõik asjad omamoodi teha ja nende loogika võib erineda tunduvalt tavaloogikast. hea muidugi, et seal üldse midagi on, muidu oleks seespool ka klaasipuhastajaid vaja, sest nende diislid ei taha kohe üldse soojaks minna.
Audi C6-l võetakse soojus otse väljalaskest, kuhu soojusvaheti vahele pistetud. Ennem mootor-salong soojaks, siis heitgaaside puhtus, vot sellised prioriteedid. Pidi kohe tuba ka soojendama hakkama, nii kui võtit näpid. Küla pealt kuuldud asi küll ja vastavust tegelikkusele ei oska hinnata, kuna seda mudelit kunagi ei soeta arvatavasti.
Vasta
#11

Selle soojusvaheti teine nimi on tõenäoliselt EGR cooler Smile

Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta
#12

See küünaldega soojendamine teab mis uus asi ei ole ja ka mitte jevroopa teema. Japsidel seda trikki nägin oma silmaga mingi seal 2000a kandis pajerol. Selle omanik katkestas ahela samal põhjusel, et koormab genekat ja võtab tohutu kütuse.
Aknad ei tahtnud eriti üles sulada peale seda ja ega see mootor kah teab mis kiirelt enam ei soojenenud, aga nina sinine peas ja kasukas seljas ronis autost välja, et "voh nüüd ei võta enam üldse kütust ja gene on ka igavene."
Minuteada on auto gened ehitatud mitte kunagi maha põlema. Nad piiravad ühelhetkel ise voolu ära ja kui sa neil vähegi tuult läbi lased joosta, ei põle nad ka maha. Kui põlevad igapäev gene, siis ikka kusagil mujal häda kui 330W küttekehas.
Mõjutada saab see kuigi pisut harjade osakonda, sest seal on pisut suuremad voolud kui ilma koormuseta. 1kW genekal oli seal peal täisvõimsusel 4,7A.
Samas kui võtame siia kõrvale start/stop süsteemi, siis peaks põlema kaks gene päevas, sest gene koormus ju suur.

Ma arvan, et selle asja pärast ei tasu muretseda ja naudi pisut kiiremini soojenevat masinat rahulikult edasi.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#13

(17-03-2017, 01:53 AM)karvik Kirjutas:  ...
Minuteada on auto gened ehitatud mitte kunagi maha põlema. Nad piiravad ühelhetkel ise voolu ära ja kui sa neil vähegi tuult läbi lased joosta, ei põle nad ka maha. Kui põlevad igapäev gene, siis ikka kusagil mujal häda kui 330W küttekehas.
...

Kui keegi konstruktor ehitaks sellise geneka, mis kunagi maha ei põleks, saaks ta vasta pead, nii raamatupidajalt, kui juhtkonnalt.
Põlevad need genekad, täpsemalt dioodsillad maha päris tihti, enamjaolt diislitel ja kasutaja harjumuste tõttu. Voolu piiramas pole seal midagi, peale geneka enda maks. võimsuse. Väljuva voolu tugevuse määrab ära tarbijate võimsus/vajadus. Kui tarbimine ületab tootlikkuse, tekkib pingelang ja see ongi põhjus, miks asjad suitsu välja lasevad. (4x4 -ja vintsiteemas, seletas keegi lihtsalt ja arusaadavalt alapinge mõjudest, kes viitsib, otsib)
Konkreetne näide avensise D4D, mida geneka remontija hinnangul päris tihti näeb.
Lühikesed sõidud, pidevalt näljas aku (millest ka juba akude laadimise teemas juttu oli), palju tarbijaid ja ongi mingil hetkel dioodid "plahvatanud". Genekal kirjas 90A, ehk siis napp 1kw, tarbijad võib ise kokku liita.


Vasta
#14

Diiselaudi 120A generaatori läbikärsanud dioodide asemele sai pressitud E 280 (24v) dioodiplokist hangitud. Näis, kas igavesed.
Vasta
#15

Ja esimese asjana pannakse peale käivitamist tuled põlema! Näen seda iga päev ja hoian peast kinni.
Vasta
#16

(17-03-2017, 14:01 PM)Romka Kirjutas:  Ja esimese asjana pannakse peale käivitamist tuled põlema! Näen seda iga päev ja hoian peast kinni.

10 A ees või taga, kui kogu töö- ja lisakaugete patareid korraga huugama ei lööda. Pigem võiks ventilaatorit alguses madalamas astmes hoida. Big Grin

Siiski jagan ka mina seisukohta, et korras genekas ei lase endale liiga teha ja peetis genekas tuleb lihtsalt korda teha. Ning siinjuures üle kontrollida ka kaabeldused ja kereühendused.
Vasta
#17

Sild on tavaline tükk "liiva" millel on antud eluiga ja maha põlemine on mingi aja tagant paratamatu.
Geneka enda tööpõhimõte on aga selline, et piirab oma voolu ja enam edasi ei juhtu suurt midagi, sest vool on piiratud. Suur vool dioodidel tõstab nende koormust ja eluiga lüheneb. 100A juures on dioodidel umbes 140W võimuse kadu.
Autoomanikega, kes starteri abil kohalt võtavad, gaaspõhjas kohe minema tallavad ja kilomeetri pärast kontoriees on. Seal on koguaeg genel max koormus peal ja sild on see kes kannatab. Kui lasta autol mõniminut kohapeal tiksuda, siis gene ei arenda piisavat võimsust, et silda kohe suure hooga kärsatama hakata, sest ei ole lihtsalt pöördeid, et arendada liiga suurt võimsust.
Kui mudapuuridest rääkida, siis seal on peale pideva väga suure koormuse ka palju paska, mis takistab jahutust, mis omakorda kiirendab liivatera otsa saamist. Ei kihuta nad ka just eriti kiiresti, et kapotialust tuulutada ja see on eri tingimus. Foori all seisev auto ei ole päris sama kui puurimisega tegelev auto.
Kui rääkida 1 kW genest millele lisatakse auto mootori madalatel pööretel 330W, siis me ei saa rääkida suurest koormusest võrreldes puurijatega, kus räägitakse koormusest 1kW ja edasi.
Kui nüüd auto tõstab oma mootori pöördeid näiteks 1200p/min peale külma mootoriga, siis ei saavuta ikka gene max võimu.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#18

Siia 1 paslik küsimus.  Nimelt 98a. 2,4D  VW caravellel  käivitades  genekas ei lae. Laadima hakkab alles 1500-2000 pöörde saavutamisel. Märku annab sellest põlev õlituli. Üks tark mees väitis, et see ongi nii geneka säästmiseks,  et kas tõsi jutt või tuleks kuskilt viga otsida.  
Genekas muidugi juba käis stendis kontrollis, kuna tester laadimist ei näidanud ja arvasin vigane olevat Smile
Vasta
#19

Olen kohanud sarnast viga ühel 8a. vanemal Passatil, aga arvan, et vast ikka midagi viga, sest teistel liigikaaslastel sama asja ei ole märganud. Muidugi ei ole autodega väga laialt kokku ka puutunud. Vahetati lõpuks gene kaasaegsema vastu ja mure kadus. Või noh peaaegu kohe kadus, sest gene rihma ei raatsitud ära pingutada ja ega ta siis ikka väga hästi ei laadinud. Seepärast ma sinna kapotialla ka jõudsin sellel masina.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#20

(17-03-2017, 15:39 PM)klemm Kirjutas:  ... Laadima hakkab alles 1500-2000 pöörde saavutamisel...

Ma ei tea, kas see on viga või omadus, aga olen selliseid isendeid rohkesti näinud. Masina margid ka erinevad. Masinad sõidavad nii aastaid ja midagi ei juhtu. Ju siis pole viga, mille pärast muretseda.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne