Ploki keevitamine
#1
Tere
Naabrimees käis kurtmas et TD-14 ei pea plokk vett. Viskasin pilgu peale ja loomulikult ei saa söelaga vett kanda.
Minu soovitus oli et mootor ja kaan maha, lapi koht korralikult puhastada, teha servadele korralik faas ja siis alles kinni keevitada; see talle ei meeldinud.
Pildid on nagu on, telefoniga tehtud aga lapp paistab. Enda keevitusoskust oskan ma hinnata ja sellise asja kallale ise ei roniks. Või on kellegil paremaid mõtteid?


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta
#2
(26-03-2017, 14:22 PM)Meelis2 Kirjutas: Naabrimees käis kurtmas et TD-14 ei pea plokk vett. Viskasin pilgu peale ja loomulikult ei saa söelaga vett kanda.
Minu soovitus oli et mootor ja kaan maha, lapi koht korralikult puhastada, teha servadele korralik faas ja siis alles kinni keevitada; see talle ei meeldinud.

Järelikult ta ei tahtnudki mingit konkreetset lahendust vaid lihtsalt tahtis kurta kellelegi oma muret.

Noh, kurtis ära ja kogumoos.  Big Grin Kõik on hästi.

Kusjuures mina olen saanud analoogilise prao lihtlabaselt Würthi keemilise metalliga ära parandatud. Enne muidugi faas sisse käiata.
Ma ei tea, kas see pragu seest ise roostetas täis või mis värk oli, aga pidama ta lõpuks jäi.

Et sellist plokki keevitada, no siis on vähemalt Pühajärve jaanilõkke suurust energiaallikat vaja, et teda pisutki ette soojendada.

.
Vasta
#3
Saab ka ettekuumutamata keevitada aga siis lühikeste õmblustega ja keevitamine tuleb katkestada kui juba üle 60c läheb keevituskoht.
Väga hea on keevitada vene vaskelektroodiga, mis jääb väga plastne ja annab järgi tekkivate pingete jagu.
Võimalus on ka tig keevitusega ja täiteks vaskjoodis.
Samuti õnnestub ka tavalise traatkeevitusega aegajalt malmasja keevitamine täiesti talutavalt.
Vasta
#4
(26-03-2017, 17:17 PM)2715 Kirjutas: Saab ka ettekuumutamata keevitada aga siis lühikeste õmblustega ja keevitamine tuleb katkestada kui juba üle 60c läheb keevituskoht.
Väga hea on keevitada vene vaskelektroodiga, mis jääb väga plastne ja annab järgi tekkivate pingete jagu.
Võimalus on ka tig keevitusega ja täiteks vaskjoodis.
Samuti õnnestub ka tavalise traatkeevitusega aegajalt malmasja keevitamine täiesti talutavalt.
Vene ajal plokke joodeti vasega. Ise olen traktoril äramurtud kollektoreid edukalt k0kku traageldanud täidistraadiga keevitades ...
Vasta
#5
Tänud
Annan soovitused edasi.
PS vene ajal nägin kuidas malmi keevitati ka elektroodiga millele oli vasktraat peale keritud. Proovisin ka ise kunagi kollektorit nii keevitada aga tulemuseks oli täielik ämber Big Grin
Vasta
#6
Tavalise traatkeevitusega lased kinni, jääb pidama kenasti.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne