Nissan Micra K10 1986
#1

Tervist,

Olen siin foorumis uus ning eelnevalt olnud ainult lugeja rollis, seega siin minu esimene projektipäevik.

Sain eelmise aastanumbri sees sellise väikese Jaapani pisiauto omanikuks nagu seda on Nissan Micra. Sai ta soetatud osalt ka tänu sellele, et jälgides ksf. DevilDeville väikeste Jaapani autode edenemist hakkasid ka ennast paeluma tõusva päikese maa autod. 

Tegu on esimese generatsiooni (K10) Micraga, aastast 1986, pärineb ta Rootsist. Oma vanuse kohta on suhteliselt heas korras, kuid töid leidub. 

Teen ka oma otsa lahti piltidega autost:

Auto ise, värv ja värviskeem on originaal. Värv on küll pisut kulunud ja peal on ka mitmel pool ajutisi värviparandusi.

   
   

Jõuallikaks on Nissani 1.0 liitrine bensiinimootor, koodiga MA10S,  mis arendab võimsust 37 kW. Mootor on küll pisut elu näinud ning olnud eelmiste omanike poolt hooldamata ja vajab pisut kohendamist, aga toimetab hästi.

   
   

Salong on autol korralik ja puhas, on plaan ka lisada ajastukohane autoraadio.

   

Murekohtadest on kere, mida on roosteuss pisut purenud ja mootor, mis on paremaid päevi näinud.

       

Tehtud tööd, mis olen ise teinud või lasknud teha:

*õlivahetus (õli+filter), sest vana õli oli sees olnud juba päris pikka aega
*summuti eesmise otsa ja summuti tagumise püti vahetus
*generaatori remont, vahetati ära pingeregulaator

   

*pisemad roostetõrjetööd ja väikesed värviparandused
*süüteküünalde, õhu- ja kütusefiltri vahetus, generaatoririhma vahetus
*paljud teised pisemad tööd




Tegu on minu esimese autoga ja ka projektiga, töid ja tegemisi jagub ning loodan, et sellest väikesest autost saab väga ilusa ja originaalilähedase sõiduki.
Vasta
#2

Tore näha,et Youngtimerid pole ainult odavad põllurallikad. Vaid leidub ka tõsisemaid entusiaste,meie seas.


Vasta
#3

Kena, et peale Läänemaa tarkade klubi veel keegi selliste naljakate võrridega tegeleda viitsib!
Minu viis kopikat: aegade jooksul on kogunenud kuhjake tissidega ja tissideta raadioid, kätte saab Viimsist aitäh eest.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#4

Miks ei ole masinaks Micra March1?
Vasta
#5

(14-04-2017, 21:39 PM)Marko Kirjutas:  Kena, et peale Läänemaa tarkade klubi veel keegi selliste naljakate võrridega tegeleda viitsib!
Minu viis kopikat: aegade jooksul on kogunenud kuhjake tissidega ja tissideta raadioid, kätte saab Viimsist aitäh eest.

Tänud heade sõnade eest, saatsin ka PM.
Vasta
#6

(14-04-2017, 21:45 PM)AsTroSS Kirjutas:  Miks ei ole masinaks Micra March1?
Hea küsimus, jään vastuse võlgu  Smile
Vasta
#7

Peab ka önne soovima
Sisu tundub töesti hästi säilinud olema, ja see on tähtis
Endale pole mikra miskipärast meeldinud, (pöhjused teadmata), aga tore ikka kui keegi ka möne neist edasisele elule venitab.

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#8

(14-04-2017, 21:58 PM)90Deville Kirjutas:  Peab ka önne soovima
Sisu tundub töesti hästi säilinud olema, ja see on tähtis
Endale pole mikra miskipärast meeldinud, (pöhjused teadmata), aga tore ikka kui keegi ka möne neist edasisele elule venitab.

Suurimad tänud,
Sisu on puhtana säilinud, pole isegi kunagi katte all olnud, mis peamine. Kummimatid on ka isegi säilinud ja igati ühes tükis. 
Micra on tegelikult igati sümpaatne väike sõiduriist, jääb küll nt. Suzuki Alto kõrval isegi suureks oma 3,8 meetrise pikkusega. Värviskeem on autol ka huvitav, oma musta-halli lahendusega, mida ilutseb mõlemal küljel üleminekukohtades puna-sinine triip.
Vasta
#9

Ma ei kahtle et temaga täitsa ok söita on, suuruselt jääb kuhugi charade ja sama aja swifti klassi, alto jah väiksem. 
Lihtsalt kuju meeldib mulle nende teiste täpselt samasuguste kandiliste kastide oma rohkemSmile, a pole sel mikral ka hullu viga midagi.
Hakkad uusi karpe ka keevitama?

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#10

(14-04-2017, 22:20 PM)90Deville Kirjutas:  Ma ei kahtle et temaga täitsa ok söita on, suuruselt jääb kuhugi charade ja sama aja swifti klassi, alto jah väiksem. 
Lihtsalt kuju meeldib mulle nende teiste täpselt samasuguste kandiliste kastide oma rohkemSmile, a pole sel mikral ka hullu viga midagi.
Hakkad uusi karpe ka keevitama?

Sellel autol on ka 5-käiguline käimakast, mis sellel aja väikestel mikroautodel võis olla päris harv nähtus. Kuju oli ka algselt tegelikult Fiat Uno´le mõeldud, aga Uno sai pisut teise välimuse.
Karpe tuleb küll keevitama hakata, aga endal on sellega praegu hapu seis, sest keevitust kohe võtta ei ole, sellega läheb veel pisut aega, niikaua ei jää mul muud üle kui rooste levikut lihtsamate meetoditega piirata. Eelmine omanik on karpe "leidlikult" täitnud pahtli ja ehitusvahuga, mida mina eriti ei salli.
Lisaks veel on vaja keevitada mõlemad tagumised tiivakaared, loodan ka kunagi lasta need korda seada.
Vasta
#11

Ehitusvahuga täidetud kohad tuleb avada võimalikult ruttu, see on hügroskoopne ja hävitab enda ümbert kogu terase vast 10x kiiremini kui muidu. Ma olen ühe auto, mis pealt oli super maha kandnud, kuna keegi oli ilmselt salongi imbuvat vett sellega takistada püüdnud. Põhja, esiklaasi, mootori ja salongi vahelises osas ei olnud peale vahu sisuliselt mitte midagi alles.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#12

Väike soovitus kah, kui pead keevitamisega veel ootama (ega piltide järgi tegelikult kaua enam ei kannata, kui legaalselt ülevaatust tahta läbida), siis osta parem need asjad juba valmis ära. Sest praegu veel pakkus ntx alvadi.ee mölemaid vabalt remondiplekina, kuid aeg lendab kiiresti, varsti ilutseb seal tühjus....

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#13

(14-04-2017, 22:40 PM)Marko Kirjutas:  Ehitusvahuga täidetud kohad tuleb avada võimalikult ruttu, see on hügroskoopne ja hävitab enda ümbert kogu terase vast 10x kiiremini kui muidu. Ma olen ühe auto, mis pealt oli super maha kandnud, kuna keegi oli ilmselt salongi imbuvat vett sellega takistada püüdnud. Põhja, esiklaasi, mootori ja salongi vahelises osas ei olnud peale vahu sisuliselt mitte midagi alles.
Ehitusvahuga kohad on õnneks vaid kahes kohas, mõlemad on tagumistes karpides ning kergesti kättesaadavad, ilmselt oleks mõistlik see kõik sealt välja nokkida.
Vasta
#14

(14-04-2017, 22:41 PM)90Deville Kirjutas:  Väike soovitus kah, kui pead keevitamisega veel ootama (ega piltide järgi tegelikult kaua enam ei kannata, kui legaalselt ülevaatust tahta läbida), siis osta parem need asjad juba valmis ära. Sest praegu veel pakkus ntx alvadi.ee mölemaid vabalt remondiplekina, kuid aeg lendab kiiresti, varsti ilutseb seal tühjus....
Tänan soovituse eest. Keevitamisega tuleks lähikuudel tõepoolest algust teha, niikaua saan ainult rooste levikut piirata. Alvadis ma uurinud neid kereplekke, eks tuleb need soetada ette valmis ära. 

Oskab keegi nõu anda, mis ma ette võiksin võtta nende mädade kohtadega seni, kuni keevitusele ligi ei pääse ?
Vasta
#15

Kui keevitamine tõesti poole aasta pärast juhtub, siis pole vaja midagi teha.
Kui pikem aeg kulub tööde alustamiseni , võib muidugi mõne kleepuva õliga üle pritsida ja läbi leotada ussipesad. 
Kõige rohkem tuleks end ette valmistada selleks, et ega asi paari koha lappimisega ei piirdu. Vaid et tuleb veerand keret üle teha.
Vasta
#16

(14-04-2017, 22:46 PM)march Kirjutas:  Ehitusvahuga kohad on õnneks vaid kahes kohas, mõlemad on tagumistes karpides ning kergesti kättesaadavad, ilmselt oleks mõistlik see kõik sealt välja nokkida.

Minu kogemus Makroflexiga selline.
Aastal kilp ja mõõk (umbes 20a tagasi) ma omastarust "taastasin" selle auto (reg. number = auto mark) :

[Pilt: pilt_full.php__5_.jpg]

Keevitust mul ei olnud, korralikke tööriistu ja mõistust samuti mitte. (2 esimest on nüüd olemas. vist. Kolmas on nagu on  Cool )
Tagakoopa ääred roostetasid selle plastikkatte all. Mõni auk oli ka sees. Ja lasin Makroflexi täis, lõikasin noaga tagasi  ning panin plastikudkülge tagasii. Kere sai väljast värvitud, uus sisu õmmeldud ja tehnika korralikult, oskuste piires, korda tehtud. (tagadifrisse jäigi mingi hääl sisse, muu sai kõik väga hea)

TÄNASEKS on need koopaääred täpselt samasugusused nagu nad siis olid, pole läinud ei edasi ega tagasi. (pärast makrot sai sisse mingit kerevaha ka peale lastud)
See  eest on tänaseks ära ussitanud karbid, osa põhja jne, kuhu makrot ei saanud.

Seega, ära pabista.
 Minuarust ta hoopis tõmbas niiskuse ära, poorid tal kah umbsed, et vett sees ei hoia ja pole hullu midagi. 
Kui edaspidi mingit põllu- või talverallikat vaja kiirelt lappida, teeks samamoodi.
Pikema perspektiiviga autol, muidugi vahetaks plekke.

..............

Ussipesadega, kui poole aasta jooksul midagi juhtuma hakkab, ei pea tõesti midagi tegema. Autot proovida kuivas kohas hoida.
Kui keevitus veel kaugemale nihkub siis välja Dinitroli ML ja sissepoole mingi kerevaha paneb selle seisma küll.


.
Vasta
#17

(15-04-2017, 12:27 PM)stihl Kirjutas:  
(14-04-2017, 22:46 PM)march Kirjutas:  (pärast makrot sai sisse mingit kerevaha ka peale lastud)

Vaha päästis. Enamus makrosid on lahtise pooriga, imavad vett vägevalt.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#18

(15-04-2017, 11:40 AM)TeeTL Kirjutas:  Kui keevitamine tõesti poole aasta pärast juhtub, siis pole vaja midagi teha.
Kui pikem aeg kulub tööde alustamiseni , võib muidugi mõne kleepuva õliga üle pritsida ja läbi leotada ussipesad. 
Kõige rohkem tuleks end ette valmistada selleks, et ega asi paari koha lappimisega ei piirdu. Vaid et tuleb veerand keret üle teha.
Keevitamiseni on tõesti veel pisut aega.
Vahepeal on plaan ikkagi selle roostega midagi ette võtta, kasvõi traatharjaga rooste maha, roostesurma, aga siis tekibki mul küsimus, et mis võiks lisaks peale kanda, kui roostesurm on juba peale kantud ? Mõistlik oleks ilmselt mõni korrosioonitõrjevahend või värv peale kanda, aga täpsemalt mis see olla võiks, kas see sama Dinitrol ML või vahepeal võiks veel midagi peale kanda ?
Sellega, et neid mädaseid pesasid ette tuleb, sellega ma olen arvestanud. Õnneks on kõige hullemad kohad just need tagumised karbid ja mõlemad tagumised tiivaääred, tänu plastkatetele, kuhu sodi on vahele kogunenud.
Vasta
#19

Sellel pole ju mingit mötet, kui tegelikult ka plaanid neid detaile vahetada. 
Seljuhul teeb öli pigem tööd ebameeldivamaks, läheb pölema jne keevitamisel

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#20

(15-04-2017, 12:27 PM)stihl Kirjutas:  
(14-04-2017, 22:46 PM)march Kirjutas:  Ehitusvahuga kohad on õnneks vaid kahes kohas, mõlemad on tagumistes karpides ning kergesti kättesaadavad, ilmselt oleks mõistlik see kõik sealt välja nokkida.

Minu kogemus Makroflexiga selline.
Aastal kilp ja mõõk (umbes 20a tagasi) ma omastarust "taastasin" selle auto (reg. number = auto mark) :

[Pilt: pilt_full.php__5_.jpg]

Keevitust mul ei olnud, korralikke tööriistu ja mõistust samuti mitte. (2 esimest on nüüd olemas. vist. Kolmas on nagu on  Cool )
Tagakoopa ääred roostetasid selle plastikkatte all. Mõni auk oli ka sees. Ja lasin Makroflexi täis, lõikasin noaga tagasi  ning panin plastikudkülge tagasii. Kere sai väljast värvitud, uus sisu õmmeldud ja tehnika korralikult, oskuste piires, korda tehtud. (tagadifrisse jäigi mingi hääl sisse, muu sai kõik väga hea)

TÄNASEKS on need koopaääred täpselt samasugusused nagu nad siis olid, pole läinud ei edasi ega tagasi. (pärast makrot sai sisse mingit kerevaha ka peale lastud)
See  eest on tänaseks ära ussitanud karbid, osa põhja jne, kuhu makrot ei saanud.

Seega, ära pabista.
 Minuarust ta hoopis tõmbas niiskuse ära, poorid tal kah umbsed, et vett sees ei hoia ja pole hullu midagi. 
Kui edaspidi mingit põllu- või talverallikat vaja kiirelt lappida, teeks samamoodi.
Pikema perspektiiviga autol, muidugi vahetaks plekke.

..............

Ussipesadega, kui poole aasta jooksul midagi juhtuma hakkab, ei pea tõesti midagi tegema. Autot proovida kuivas kohas hoida.
Kui keevitus veel kaugemale nihkub siis välja Dinitroli ML ja sissepoole mingi kerevaha paneb selle seisma küll.


.
Lähemal vaatlusel on minu autol sinna makroflexi lastud vägagi tagasihoidlikult ja "pallidena", mitte kogu karpi täis, selle saab isegi kergesti välja nokkida. Parema karbiga on pisut teine lugu, see on lisaks ehitusvahule kititud kinni rohelise pahtliga.
Teie masin on pildil küll igati eeskujulik, õige väheks jäänud neid, mis edasine saatus autol oli ? 

Auto on mul lageda taeva all, aga mitte päris aia nurgas rohu sees ja puu all. 
Uurin veel Dinitroli ja kerevaha kohta ka.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne