Täielik originaalsus?
#21

Kindlasti oleks kasulik, kui oleks olemas mingi Korduma kippuvad küsimused ja vastused. Aga arvatavasti võtaks kõik tekkivad kysimused ja vastused piisavalt palju ruumi, et võiks nendest kirjutada lausa terve raamatu. Ning kindlasti on sellised raamatud olemas. Kui see teooria on õige, siis võiks keegi avaldada mõne teose, mida tasub lugeda ja võibolla ka sinna musta numbri jutu juurde panna soovitatava kirjanduseSmile Siit ka kysimus, olemas on mitmed klubid, nagu www.unic.ee lehelt lugedes selgub. Tallinnas ntx Unic, Retrom, Unic-Moto. Kas on keegi siinsetest inimestest kursis, kas nendes klubides mingi reaalne tegevus ka toimub? Ntx on klubi kirjandusnurk, kus need raamatud olemas ning inimesed, kes alaga kokku puutunud. Või eksisteerivad klubid ainult nimeliselt ja aktiivne tegevus puudub?
Vasta
#22

dad Kirjutas:Ehk peaks siit need küsimused/vastused kokku korjama ja siis sinna musta numbri jutu juurde panema?

Võiks. Et igasuguseid juhuslike/ettejuhtuvate materjalide/võtetega üles ehitatud ning iga hinna eest sõitma aetud vehiiklid ei hakkaks musta numbri peale tormi jooksma.

Kasvõi sellised \"pisiasjad\", et vanasti olid kruvid sälkpeaga (kaasaajal reeglina liigub vaid ristpeaga), kinnitusvahendite kauplusest ostetud vedruseibid on tihti teise profiiliga, rääkimata lõdvikute kinnitusklambreist jms. Ning kui sõiduk pärineb Teise Ilmasõja eelsest asjast, siis on enamik keermesliiteid tihti tollmõõdus, mille lõikajaid/-puure liigub palju vähem kui meeterkeerme omi ja standardeid on mustmiljon. Kui ikka porilaua kinnituspoldil on aastakümned keermeniidid maha kulutanud, siis tekib kiusatus miski valmis meeter-asi asemele panna, selle asemel et hankida tollilõikajad ja mutter/polt metallitükist uus teha vana eeskuju ja mõõtmete järgi.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#23

Oleme ka mõelnud restaureerimise õpiku kirjutamise peale, paraku on jäänud see hirmude taha, et seal kirjapandut võetakse seadusena. Ometigi vajab iga firma ja aasta liiklusvahend erinevat lähenemist, palju sõltub ka säilivuse astmest, eelmistest omanikest ja miljonist muust asjast. Seega on peale jäänud seisukoht, et nii nagu ei saa maalikunsti õpiku järgi õppida, nii ei saa ka vanu asju restaureerida kindlate näpunäidete järgi.
Pealegi on olemas mitmed erikoolkonnad, alustades filigraansetest restaureerijatest lõpetades leitud kujul arhiveerijatega. Kõigil paraku on õigus. Vanatehnika liikumine on ennekõike Kultuuriministeeriumi haldusalas, mitte jäätmekäitluse või maanteede all.
Otstarbekas on pöörduda endale sobivaima klubi poole ja sealt leida keegi sõbralik sell, kellega neid asju arutada. Kuna tegemist on hobiklubidega, siis erilist kliendikesksust oodada ei tasu, küll aga on klubiline tegevus heaks võimaluseks aja sisustamisel. Pea kõik klubilised on nõus nimetatud teemadel jahuma ööpäeva ringselt, sest tegemist on ühiste huvidega.
Siinne foorum on just heaks kohaks esialgsete ja üldiste küsimuste ja vastuste jaoks, targana tunduvat juttu võiks ka arhiveerida. Tuletan ka veelkord meelde, et restaureerimist puudutavad küsimused on väga tark lahendada enne restaureerimist, siis jäävad ära kõik solvumised ja muud hingehädad.
Kord aastas korraldame ka seminare.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#24

Eesti Vanamootorrattaklubi \"Unic-Moto\" Tallinna piirkonna liikmed saavad kokku iga kuu esimesel teisipäeval kell 19.00 Pärnu mnt ja Süda tn ristmikul asuvas Balti Sepiku putkas, või selle ees. Muude piirkondade tegelased kogunevad vastavalt vajadusele, täpsemad kontaktid edastan soovi korral.
Kui minu ketas mind ei peta, siis Klubi Unic kogunes kuu teisel teisipäeval Nõmmel.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#25

Teemaks siis 1973 Lada 2101. Kas see on sama, mis meil klubi koosolekul kohal käis või mitte, vahet isegi pole. Üks käis ja esimese korraga kohe kindlasti läbi ei pääsenud. Loetlen üles(küll mälu järgi) asjad, mis originaalist erinesid:
*gaasipedaal, mis peab olema põrandal
* bensupaagi kork
* välispeegel
* istmetel katted peal ja polstrid pesemata. Ei saa autentsust kontrollida!!!
* esi- ja tagaklaasi kroomitud tihendiliist kole. Saab poest osta uue.
Mingit nipet-näpet oli veel, kuid sellest piisab, et Lada ei saaks \"musta numbrit\". Samas polnud inimesel midagi puuduste kõrvaldamise vastu ja tegelikult oleks ju sheff, kui roheline \"kopikas\" eheda musta numbriga ringi liigub.
Nii võetakse kõik autod suhteliselt peensusteni läbi, kui ikka TÄPSELT teatakse, kuidas originaalis oli. Vene autodega lihtne, neid mäletavad paljud. Lääne tehnikaga kindlasti ei saa me kunagi sama pädevaks, kuid eks me püüame.
Parim näide on ikkagi kõige esimese \"musta numbri\" objekti - Ikarus Lux\'i - hindamine. Kodanik Tõnis Pappel, teate ju küll nii tema Dixi\'t kui Dodge WC57\'t, käis ümber bussi ja nii mõnusalt mokaotsast kommenteeris Heino Jaanusele:\"Mitte ükski Ikarus ei tulnud tehasest ristpeadega plekikruvidega. Lisaks olid tavalise peaga kruvide keeramispilud KÕIK keeratud maaga horisontaali...\". Tegemist oli siis küljel olevate alumiiniumist liistude ja alumiste kastide hingedega. Vat selliseidki asju vaatavad pedandid-eksperdidWink Aga need muidugi ei pea saama takistuseks ja ei saa ka, vähemalt rasketehnika puhul.
EDIT: kirjavead ja seda, et iga kuu teine teisipäev on Klubi Unic kokkusaamine Nõmme-Kase 12. See kuu siis 11.05 kella 19.30 alates. Varem saime kell 19 kokku, kuid kuidagi on see aeg sujuvalt pool tunnikest hilisemaks läinud. Siis saab tavaliselt ka esimese ülevaatuse autole teha ja miks mitte ka lõpplikku. Kuid see peaks siis ette teada olema, et ikka kolm erinevast klubist eksperti kohal oleks.
Vasta
#26

PlyVal64 Kirjutas:Teemaks siis 1973 Lada 2101.
* esi- ja tagaklaasi kroomitud tihendiliist kole. Saab poest osta uue.

Kas tähendab see seda, et \"musta\" numbri võivad saada ainult restaureeritud ja mitte säilinud masinad. Et peab masin ilmtingimata uuena välja nägema, ega tohi autentselt pleekind olla?

loll on loll olla.
Vasta
#27

Tegelikult on niimoodi, et need eelnevad ja kuldaväärt Piiburi, Valdo, PlyVali jt. selle ala asjatundjate sõnavõtud ja soovitused peaks keegi automotofoorumi administraator või moderaator või supermoderaator eraldi \"tõstma\" ja ühte kohta ümberpakkima, siis on kunagi tulevikus näiteks hea restauraatori käsiraamatut üllitada. Lisaks ei pea automotofoorumi väga noored ja muidunoored liikmed teemade vahel ekslema, nädalaid samu teemasid üles tõstma ja niisama pimeduses kobama!

Lugupidamisega
Sm. Tasku
Vasta
#28

\"Must number\" antakse museaalset väärtust omavale sõidukile. Juhendis on ka aastati kirjas millal on originaalsuse protsent kõrgem, millal mitte. Ennesõjaaegse auto puhul pole pleekinud originaalvärv probleemiks (juhul kui see on ainus probleem), küll aga 25 aastat vana liikuri puhul alandab see originaalsuse protsenti. Tehasest ei väljunud auto pleekinud pinnakattega, nagu ka katkise klaasiga või suitseva mootoriga. Ajaloo huvides võib aga sellist autot ka just pleekinuna säilitada, nagu säilitatakse vahel kuulsate võidusõitjate poolt mõlgitud autosid. Kõik asjad ei pea olema korras ja restaureeritud ajaloo säilitamise huvides! TÜV nõuded on teise suunitlusega, need on suunatud turvalisusele, \"musta numbri\" nõuded on aga suunatud ajaloolist väärtust omavate liikurite säilitamisele ja vastuolude leevendamisele järjest karmistuvate tehniliste nõuetega. \"Valge numbriga\" autol võib olla ka pisut pleekinud aga terve pinnakate. Ka mul endal on just mõnele liikurile sel põhjusel \"must number\" saamata kuigi võiks ju tutvusi kasutada. Mina aga ootan aega kui tehnika vananeb ja originaalsuse protsentide lõtk suureneb, ei torma kohe üle värvima.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#29

siit siis kohe minupoolt loll küsimus... kumb on ikkagi originaalilähedasem, kas pleekinud tehasevärvkattega või uuesti ja täpselt algse moodi uuesti värvitud masin... ise kaldun küll sinna esimese variandi poole
Vasta
#30

Heee! Pleekinud, tehases paigaldatud värv ongi originaalvärv ja seega ajaloolises mõttes paeluvam ja tasub säilitamist, üle värvitu ei ole originaal, kuigi värvitoon ja materjal võivad olla originaalilähedased. Paraku ei kaitse pruugitud pinnakate piisavalt detaile igapäevases liikluskeerises ja ilmastikus. \"Must number\" on tarvitamiseks mõeldud uuniku registreerimismärk. Säilitamiseks pole vajalik uunikut üldse registreerida, mõne sõidu tegemiseks aastas pole ka tegelikult vahet millises registris sõiduk on, kas unikaalse tehnika registris või tavalises liiklusregistris. Tegelikult on \"musta numbri\" register hetkel rohkem prestiizi küsimus. Tulevikus peaks sellele kaasnema ka lisaõigusi või soodustusi, nagu on näiteks Soomes.
Originaalsuse hindamine taandub siiski protsentide summale, kui pleekinud värv on ainus puudus, siis selle protsent ei ole määrav kui puudusi on veel siis tuleb ka need liita kokku.

Segase selgituse kokkuvõtteks, originaalvärv, mis on kahjustatud, ei kaitse pikemas perspektiivis uunikut kui seda kasutatakse liikluses, seega \"musta numbrit\" sellele anda ei saaks. Kui omanik ei kavatsegi uunikut kasutada liikluses, ehk ta ei vajagi numbrit, siis tasub säilitada mingigi originaalvärv.
Muidugi jääb veel juhus, kus omanikku ei huvita, kas asi säilib või mitte, vaja ainult eputada.

Jällegi taandub asi erinevate maailmanägemiste juurde, kus pole õigeid ja valesid seisukohti.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#31

Tere,
Olen seniseid originaalsuse kommentaare lugenud suure huviga, sest endalgi on garaazis tehase värvi all olev 36 aastane Volga.(värv ise väga korralik, kuid pisi defekte aja jooksul tekib ju tahestahtmata ja värvitoon ikka veidi pleekub)
Enda arvates peaksin olema üsnagi kursis selle \"musta numbri\"värgiga - protsentide arvutamisega - originaalsus/restaureeritud(säilinud).
Paraku olen seni kogenud spetsialistide erinevaid seisukohti \"musta numbri\" omistamise suhtes

Piibur- kirjutad, et \"Must number\" on tarvitamiseks mõeldud uuniku registreerimismärk. ....... Tegelikult on \"musta numbri\" register hetkel rohkem prestiizi küsimus......, originaalvärv, mis on kahjustatud, ei kaitse pikemas perspektiivis uunikut kui seda kasutatakse liikluses, seega \"musta numbrit\" sellele anda ei saaks. Kui omanik ei kavatsegi uunikut kasutada -liikluses, ehk ta ei vajagi numbrit, siis tasub säilitada mingigi originaalvärv.

Minule jääb nüüd küll arusaamatuks-
- \"Must number\" on TARVITAMISEKS mõeldud uuniku registreerimismärk.
- samas aga originaalvärv, mis on kahjustatud, ei kaitse pikemas perspektiivis uunikut (õige loomulikult)kui seda kasutatakse liikluses, seega \"musta numbrit\" SELLELE ANDA EI SAAKS.????!!!!

Järeldus- tavaliselt olen oma originaalvärvis uunikumiga liikunud vaid suvistel üritustel, kuid selle jutu alusel \"must number\" nagu ei sobi autole. Kui aga värvin (korrektselt) auto ära (tehase värvkate kaob) siis sobiks \"must number\"!!!??

- kas \"must number\" on siis vaid sõidukitele mõeldud, mis LIIKLUSES EI OSALE ( ainult garaazides seisavad, näiteks),
Lõuna-Eesti uunikumi spetsialistega vestledes, et olen saanud aru, et selline nüüd \"musta numbri\" (unikaalse vanasõiduki) idee nüüd küll ei ole.

vabandust, et esmapilgul võib minu jutt tunduda norimisena, kuid tõepoolest ma tahan vaid endale seda \"musta numbri\" asja lõpuks selgeks saada

tervitades,
mel



Vasta
#32

IIIFFFAR Kirjutas:Kas tähendab see seda, et \"musta\" numbri võivad saada ainult restaureeritud ja mitte säilinud masinad. Et peab masin ilmtingimata uuena välja nägema, ega tohi autentselt pleekind olla?
Tegelikult küll. Teatud maani saab originaalset värvkatet lugeda originaaliks ja korralikuks \"asjaks\", kuid mingist hetkest alates ta enam protsendimäära sisse ei mahu, ehk peame ekspertidega kirjutama reale \"värv\" miinuse märkega \"värv puudub\". Säilinud värv on ikka see, mis peale poleerimist jälle kord särab ja kogu auto ühtlaselt katab. Pleekinud, pragunenud ja laiguti puuduv originaalvärv ei ole mingi asi. Pldiselt on nii, et kusagil maailmas ei loeta ülevärvitud autot mitte kuidagi täisoriginaalist erinevaks. Muidugi, mujal ilmas püütakse ikka ka värv õige leida, ehk näiteks Tshaika tuleks nitroga värvida, iga viie kihi tagant seda poleerides. Sama kehtib ka uute originaalrehvide, õlide, bensiini jne. kohta.
Parim näide tegelikult Märt Kiriki Ford A - oli ju igati originaal, kuid väljanägemine romu. Selline auto ei saa eales musta numbrit. Asi peab olema originaalne, hästi restotud ja ESTEETILINE, ilma selleta devalveeruks \"must number\" kiiresti ja mingit usaldusväärset kvaliteedimärki välisilma ees ei saakski tekkima.
Vasta
#33

Tegemist on minu lemmikteemaga ja lemmik on see teema sellepärast, et seda ei olegi võimalik selgeks vaielda, mis on originaalsem ja mis mitte.
Iga hinnatava liiklusvahendi värvkatet tuleb hinnata eraldi, mõne värv on rohkem kahjustatud ja mõnel vähem. Selles see hingevärina võlu ongi, et Su uunikumil on tehases paigaldatud värvkate, aga seda tuleb kuidagi säilitada. Teatud hetkest muutub selle säilitamine ohtlikuks alusplekile korrodeerumise näol, aga ometigi tahaks jätkata tehase värvi säilitamist. siin tulebki teha valikuid, kas jätta uunikum kuiva ruumi pukkidele seisma või alustada restaureerimist. Ei ole vale ka säilitada asju sellistena nagu nad mingist hetkest seisma jäid.
Registreerimismärk on vajalik selleks, et uunikut liikluses tarvitada, tarvitamiseks aga on vajalik TÜV nõuetele vastav värvkate. Paraku on minu poole ka pöördutud tehase värvis tsikliga, mille värvkatte kvaliteet ei võimalda üldse TÜV-i läbida ja seega otsitakse abi \"mustast numbrist\", ise ei saa valgetki. Ajaloo säilitamise seisukohast võiks aga sellist tsiklit ka mitte restaureerida ja paigaldada muuseumisse ilma numbrita. Mootorrattamuuseumiski on mitmed eksemplarid, mis ei ole restaureeritud, ega restaureeritagi kunagi, las säilivad selle vähesegi originaalvärvi ja kirjadega, ometigi ei saa neile anda \"musta numbrit\" sest nad ei ole liikluskõlbulikud.
Hästi säilinud originaalvärvkattega sõidukid on väga haruldased ja pigem tuleks panna rõhku just värvkatte taastamisele, mitte asendamisele uue samatoonilise värvkattega. Paljud noored tehnikud asuvad pisikese matisuse või väikeste roosteplekkide puhul kohe kogu käru üle värvima, et oleks ilus, selle asemel et teha originaalvärvis pisikesi parandusi, või panna peale kaitsvaid materjale.

Kokkuvõttes: hästi säilinud originaalvärv on \"musta numbri\" saamisel plussiks, halvasti säilinud originaalvärv on miinuseks. Samas ei ole kehvasti säilinud väikseimagi originaalvärvi tüki säilitamine tulevastele põlvedele miinuseks, kuid paraku ei saa seda kehvasti säilinud originaalvärvis uunikut kasutada liikluses. See ei läbi tehnilist ülevaatust ega \"musta numbri\" komisjoni, muuseumisse aga sobib väga hästi.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#34

Piibur Kirjutas:...tarvitamiseks aga on vajalik TÜV nõuetele vastav värvkate...
Veidi OT aga...
see on minu väikese aju jaoks eesti seadustes arusaamatu, et kuidas värv või selle puudumine sõiduki liikluskõlbulikust saab muuta.
Vasta
#35

Mine värvimata autoga TÜV-d tegema Wink
Tegelt on TÜV tingimustes palju asju millest ma aru ei saa ... aga nuh eks see ole minu probleem.

Dad.
Vasta
#36

minu mittearusaamine oligi suunatud TÜV \'ile...

kuigi kavatsen lähiajal ära proovida 100% halja plekiga masinaga ülevaatuselemineku (passis värvus \"hall) ja üleni pindroostes masinaga (passis \"pruun\".
Vasta
#37

Kummaline jah! Aafrikas pole see värv ja plekiseisukord küll oluline liiklemiseks. Mati Leivategija tegi selle suhtes oma seisukoha näitamiseks ka üleni roostes Sapaka. Kooris sirge plekiga Seebikarbilt värvi maha ja lasi ühtlaselt ära roostetada, siis lakkis üle ja tehnilisse passi kirjutati pruun. Oli päris huvitav LEIB.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#38

Tore aga leian, et pole mõtet siinkohal pikemalt peatuda
vanasõidukite originaalsuse ja sellega seonduval teemal.
Antud valdkond on tõepoolest äärmiselt spetsiifiline ning
ühist arvamust või seisukohta, millega nõustuksid kõik
vanatehnika huvililised, on võimatu saavutada.
Arvan, et kasulikum oleks huvilisel antud teemal mingi küsimuse
või probleemi tekkimisel otse pöörduda Eestis tegutsevate
vanatehnika klubide ja nende spetsialistide poole, et vahetult
vestelda ning täpsustada konkreetsed asjaolud.

Mis aga puutub ühes eelnevates kommentaarides mainitud
1930 Ford A (omanik M.Kirik), siis sellisel kujul säilinud isend
pakub minu silmale isiklikult rohkem rõõmu, kui too üledisainitud
Saku õlletehase värvides FORD T

Piiburile - 2002 Suverullil osalesid meie mõlema GAZ-id


tervitades,
mel


--------------------------------------------------------------------------------
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne