Spilka ja birka

[indreksirk]

Ei ole küll emakeelefoorum, aga on siiski kripeldanud juba kaua hingel. Mõnikord lausa lust lugeda sõnade väänamist ning mõistatada, mida keegi sellega mõelnud on. Teisalt jälle häirib, kui tehnikatermineid lausa valesti kasutatakse. Mina ka ei pretendeeri ülimale ja ainsale tõele, aga sõnu spilka, birka ja pirka Eesti Keele seletav sõnaraamat ei tunne. Google translate annab vene keelest vastused, бирка tähendab silti ning спилка tähendab lõhet või spagaati. 

Mina arvan nii, et kui ikka võõrkeeli ei tunne, siis oleks mõistlik suhelda emakeeles.

[TALUPOEG TALUJA]

Spilka oli vist ikka tikkpolt.
T.

[stretch]

Tikkpolt on шпилька, mitte спилка. Mõlemal sõnal on muidugi lisaks siin loetletutele veel tähendusi. Aga päris naljakas on jah ikka aeg-ajalt lugeda, kuidas spilkadelt mingit infot otsitakse. Samas kuskil kunagi nägin nende sõnade ülimat hübriidi: SPIRKA

[TALUPOEG TALUJA]

(19-05-2017, 13:36 PM)stretch Kirjutas: Tikkpolt on шпилька,

Huvitav jah. Ometi kõrvaga kuuled koguaeg,et spilka ja spilka.

T.

[samodelkin]

Probleem ilmselt selles, et vähenemas on see põlvkond, kes vene keelt mõistab. Paljud väljendid/terminid on ka tõlkimatud.
Olen märganud, et noorem põlvkond kasutab iseenesestmõistetavalt vene keelest laenatud liitsõnu, eriti neid, mis sisaldavad anatoomilisi termineid, ise teadmata nende sõnade juuri ja tähendust. Seda on aeg-ajalt ka avalikus meedias võimalik märgata.

[stretch]

Samas see vähenev põlvkond ja eriti nõukogude armees teeninud hindavad ise oma keeleoskust pahatihti filoloogi tasemele, ehkki aktsent on nii puine, et lausa valus kuulata. Sealt need "spilkad" tulevadki. Nooremal põlvkonnal kipub inglise keelega muidugi sama lugu olema.

[Marko]

Andmesildile suupärast emakeelset lühendit pole ju, seega siis birka ja kõik (peaaegu) saavad kohe aru, millest jutt.

[krossifänn]

... спилка tähendab lõhet või spagaati. Minu arust nimetati spilkaks ka vanakooli stopperit/tihvti.Just seda mille jalad kahele poole kõveraks keerati - ju sealt siis ka nimetus(lõhe,spagaat).

[Marko]

See vanakooli stoppertihvt on splint.

[h2rra]

Autosõnastik

 

Heido Ots, Virgo Tiitsu ja HMV-Systems Baltic OÜ kingivad riigi 100. sünnipäevaks eesti-saksa-inglise-vene-soome autosõnastiku. 

http://www.autosonastik.ee 

info@autosonastik.ee

aga palun...toksige mis keeles tahate

ja raamatuna

https://www.apollo.ee/autosonastik.html

[cesium]

See spilka-birka-pirka on samast rubriigist sõnaga лонжерон, mida kohtab vägagi erinevas kirjapildis ja ka erineva tähendusega. Mõnel juhul poolraam, mõnel esimene rattakoobas, aga ka lihtsalt esitiib. 

Kuid isegi maakeeles saab lugeda gardaane, sumbutajaid, jne.

[tcumen]

... või "bardatšokk" oma kõigi variatsioonidega ....

[TeeTL]

Autosõnastik on päris tore ja asjalik. Isegi kui seal pole päris kõike või kui seal on sõnu, mida keegi tegelikult ei kasuta.

Pagasnikut seal justkui ei mainita, ja ilmselt ei ole ka päris eesti keeles ametlikult olemas, aga kõnekeeles väga laialdaselt käibel vähemalt 60 aastat või umbes nii.

Kõigetoredam on ikkagi see, et pirkast pole läbi spilka veel tselkat saanud

[tcumen]

(19-05-2017, 21:06 PM)TeeTL Kirjutas: Kõigetoredam on ikkagi see, et pirkast pole läbi spilka veel tselkat saanud

Täna juba teist korda täna äratatakse mälus uinunud asju.
Kas te mäletate, mis tõugu bussi laes asuvale, ütleme siis niimoodi, detailile oli vormitud kirje "SELKA"?

[zidmootor]

Katsuks siin foorumis kõigepealt nendest saagEdest üle saada. Siis asume keerulisemate sõnade juurde

[hobiautod]

(19-05-2017, 20:45 PM)tcumen Kirjutas: ... või "bardatšokk" oma kõigi variatsioonidega ....

Bardatšokk on venelsaste enda släng. Sest kindalaekas on pidev bardak.

[alfredo]

(19-05-2017, 21:32 PM)tcumen Kirjutas:

(19-05-2017, 21:06 PM)TeeTL Kirjutas: Kõigetoredam on ikkagi see, et pirkast pole läbi spilka veel tselkat saanud

Täna juba teist korda täna äratatakse mälus uinunud asju.
Kas te mäletate, mis tõugu bussi laes asuvale, ütleme siis niimoodi,  detailile oli vormitud kirje "SELKA"?

celka oli vanemal ajal enamuse naispioneeride, osade -komsomolkuste  ja mõnede eriti ideeliste -parteilaste  pehme ja karvase pealispinna alla peidetud indikaatornahariba, mis näitas kas sissesõit oli juba sooritatud, või mitte. parteitute bloki puhul oli otstarve ilmselt sama, kuigi nemad ei kandnud edasi suure V. I. Lenini surematud ideid, pigem mandofoskaid ja muud põnevat : )

Ärgem unustagem ka asjaolu, et paljud tehnilised sõnad on vene keelde lihtsalt mõnest teisest keeleruumist üle kandunud. Enamus tehnilist tarkust on sinna ikkagi algselt sisse toodud ja viljastavates oludes õitsele puhkenud, teadmata midagi siis tsarismist või bolshevismist või suveräänsest demokraatiast.

[hulgus]

Nii nagu eelmainit näited, on meie kõnekeelde juurdunud ka mõned muud väljendid, s.h. mittenormatiivsest sõnavarast.
Selliste väljendite puhul nagu "davai ja p(b)akaa", isegi ei mõelda, kust need pärit on. Kolmetäheliste sidesõnadega on asi lausa nii hull, et aeg-ajalt peab noorematele meelde tuletama, et avalikku ruumi need ei sobi.
Aga arvestades, mida "laename" teistest keeltest, siis on see varsti h---jaa...

[Daff]

Aitab autodest.  "Špilki" on veel naiste kõrge kontsaga kingad venemaal.

[kr8nik]

Millega algab ja lõpeb auto? Kaitseraudadeks ei saa neid asjandusi juba paarkümmend aastat nimetada, sest selle materjaliga pole seal enam mingit pistmist. Vahepeal oli see vaste pamprid või bamperid kümnetes erinevates variatsioonides (pampersid veel puudusid!), väga sageli kasutatakse ka puhvreid ja stangesid (kas siis esi- või taga-), kuigi moeteadlikumad inimesed riputavad stangedele hoopis enda riideid. Kas keegi aitab?