Postitused: 514
Teemad: 128
Liitus: Jun 2004
Maine:
15
Ei ole küll emakeelefoorum, aga on siiski kripeldanud juba kaua hingel. Mõnikord lausa lust lugeda sõnade väänamist ning mõistatada, mida keegi sellega mõelnud on. Teisalt jälle häirib, kui tehnikatermineid lausa valesti kasutatakse. Mina ka ei pretendeeri ülimale ja ainsale tõele, aga sõnu spilka, birka ja pirka Eesti Keele seletav sõnaraamat ei tunne. Google translate annab vene keelest vastused, бирка tähendab silti ning спилка tähendab lõhet või spagaati.
Mina arvan nii, et kui ikka võõrkeeli ei tunne, siis oleks mõistlik suhelda emakeeles.
Postitused: 4,208
Teemad: 249
Liitus: Apr 2010
Maine:
44
Spilka oli vist ikka tikkpolt.
T.
Postitused: 1,000
Teemad: 13
Liitus: Sep 2003
Maine:
8
19-05-2017, 13:36 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 19-05-2017, 13:39 PM ja muutjaks oli stretch.)
Tikkpolt on шпилька, mitte спилка. Mõlemal sõnal on muidugi lisaks siin loetletutele veel tähendusi. Aga päris naljakas on jah ikka aeg-ajalt lugeda, kuidas spilkadelt mingit infot otsitakse. Samas kuskil kunagi nägin nende sõnade ülimat hübriidi: SPIRKA
Postitused: 4,208
Teemad: 249
Liitus: Apr 2010
Maine:
44
(19-05-2017, 13:36 PM)stretch Kirjutas: Tikkpolt on шпилька,
Huvitav jah. Ometi kõrvaga kuuled koguaeg,et spilka ja spilka.
T.
Postitused: 616
Teemad: 20
Liitus: Dec 2007
Maine:
4
Probleem ilmselt selles, et vähenemas on see põlvkond, kes vene keelt mõistab. Paljud väljendid/terminid on ka tõlkimatud.
Olen märganud, et noorem põlvkond kasutab iseenesestmõistetavalt vene keelest laenatud liitsõnu, eriti neid, mis sisaldavad anatoomilisi termineid, ise teadmata nende sõnade juuri ja tähendust. Seda on aeg-ajalt ka avalikus meedias võimalik märgata.
Postitused: 1,000
Teemad: 13
Liitus: Sep 2003
Maine:
8
19-05-2017, 16:24 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 19-05-2017, 16:27 PM ja muutjaks oli stretch.)
Samas see vähenev põlvkond ja eriti nõukogude armees teeninud hindavad ise oma keeleoskust pahatihti filoloogi tasemele, ehkki aktsent on nii puine, et lausa valus kuulata. Sealt need "spilkad" tulevadki. Nooremal põlvkonnal kipub inglise keelega muidugi sama lugu olema.
Postitused: 4,208
Teemad: 41
Liitus: Jul 2012
Maine:
44
Andmesildile suupärast emakeelset lühendit pole ju, seega siis birka ja kõik (peaaegu) saavad kohe aru, millest jutt.
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Postitused: 842
Teemad: 5
Liitus: Jan 2011
Maine:
14
... спилка tähendab lõhet või spagaati. Minu arust nimetati spilkaks ka vanakooli stopperit/tihvti.Just seda mille jalad kahele poole kõveraks keerati - ju sealt siis ka nimetus(lõhe,spagaat).
Postitused: 4,208
Teemad: 41
Liitus: Jul 2012
Maine:
44
See vanakooli stoppertihvt on splint.
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Postitused: 1,806
Teemad: 75
Liitus: Jun 2009
Maine:
18
19-05-2017, 20:13 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 19-05-2017, 20:19 PM ja muutjaks oli h2rra.)
Autosõnastik
Heido Ots, Virgo Tiitsu ja HMV-Systems Baltic OÜ kingivad riigi 100. sünnipäevaks eesti-saksa-inglise-vene-soome autosõnastiku.
http://www.autosonastik.ee
info@autosonastik.ee
aga palun...toksige mis keeles tahate
ja raamatuna
https://www.apollo.ee/autosonastik.html
Tõde on valus lugeda... (glavliti kustutuskummile) EV.põhiseadus § 45
Postitused: 753
Teemad: 2
Liitus: Jan 2005
Maine:
6
19-05-2017, 20:38 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 19-05-2017, 20:40 PM ja muutjaks oli cesium.)
See spilka-birka-pirka on samast rubriigist sõnaga лонжерон, mida kohtab vägagi erinevas kirjapildis ja ka erineva tähendusega. Mõnel juhul poolraam, mõnel esimene rattakoobas, aga ka lihtsalt esitiib.
Kuid isegi maakeeles saab lugeda gardaane, sumbutajaid, jne.
Postitused: 526
Teemad: 10
Liitus: Feb 2007
Maine:
5
... või "bardatšokk" oma kõigi variatsioonidega ....
Postitused: 1,075
Teemad: 39
Liitus: Jul 2003
Maine:
7
Autosõnastik on päris tore ja asjalik. Isegi kui seal pole päris kõike või kui seal on sõnu, mida keegi tegelikult ei kasuta.
Pagasnikut seal justkui ei mainita, ja ilmselt ei ole ka päris eesti keeles ametlikult olemas, aga kõnekeeles väga laialdaselt käibel vähemalt 60 aastat või umbes nii.
Kõigetoredam on ikkagi see, et pirkast pole läbi spilka veel tselkat saanud
Postitused: 526
Teemad: 10
Liitus: Feb 2007
Maine:
5
19-05-2017, 21:32 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 19-05-2017, 21:34 PM ja muutjaks oli tcumen.)
(19-05-2017, 21:06 PM)TeeTL Kirjutas: Kõigetoredam on ikkagi see, et pirkast pole läbi spilka veel tselkat saanud 
Täna juba teist korda täna äratatakse mälus uinunud asju.
Kas te mäletate, mis tõugu bussi laes asuvale, ütleme siis niimoodi, detailile oli vormitud kirje "SELKA"?
Postitused: 22
Teemad: 0
Liitus: May 2013
Maine:
1
Katsuks siin foorumis kõigepealt nendest saagEdest üle saada. Siis asume keerulisemate sõnade juurde
Postitused: 1,047
Teemad: 119
Liitus: May 2007
Maine:
6
(19-05-2017, 20:45 PM)tcumen Kirjutas: ... või "bardatšokk" oma kõigi variatsioonidega ....
Bardatšokk on venelsaste enda släng. Sest kindalaekas on pidev bardak.
Postitused: 972
Teemad: 4
Liitus: Oct 2014
Maine:
11
(19-05-2017, 21:32 PM)tcumen Kirjutas: (19-05-2017, 21:06 PM)TeeTL Kirjutas: Kõigetoredam on ikkagi see, et pirkast pole läbi spilka veel tselkat saanud 
Täna juba teist korda täna äratatakse mälus uinunud asju.
Kas te mäletate, mis tõugu bussi laes asuvale, ütleme siis niimoodi, detailile oli vormitud kirje "SELKA"?
celka oli vanemal ajal enamuse naispioneeride, osade -komsomolkuste ja mõnede eriti ideeliste -parteilaste pehme ja karvase pealispinna alla peidetud indikaatornahariba, mis näitas kas sissesõit oli juba sooritatud, või mitte. parteitute bloki puhul oli otstarve ilmselt sama, kuigi nemad ei kandnud edasi suure V. I. Lenini surematud ideid, pigem mandofoskaid ja muud põnevat : )
Ärgem unustagem ka asjaolu, et paljud tehnilised sõnad on vene keelde lihtsalt mõnest teisest keeleruumist üle kandunud. Enamus tehnilist tarkust on sinna ikkagi algselt sisse toodud ja viljastavates oludes õitsele puhkenud, teadmata midagi siis tsarismist või bolshevismist või suveräänsest demokraatiast.
Postitused: 2,125
Teemad: 48
Liitus: Jan 2003
Maine:
18
20-05-2017, 10:07 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 20-05-2017, 10:08 AM ja muutjaks oli hulgus.
Muutmise põhjus: linkimine lonkab
)
Nii nagu eelmainit näited, on meie kõnekeelde juurdunud ka mõned muud väljendid, s.h. mittenormatiivsest sõnavarast.
Selliste väljendite puhul nagu "davai ja p(b)akaa", isegi ei mõelda, kust need pärit on. Kolmetäheliste sidesõnadega on asi lausa nii hull, et aeg-ajalt peab noorematele meelde tuletama, et avalikku ruumi need ei sobi.
Aga arvestades, mida "laename" teistest keeltest, siis on see varsti h---jaa...
Postitused: 1,217
Teemad: 14
Liitus: Feb 2010
Maine:
13
Aitab autodest. "Špilki" on veel naiste kõrge kontsaga kingad venemaal.
Aquila captas non muscas.
Postitused: 293
Teemad: 12
Liitus: Jul 2005
Maine:
2
Millega algab ja lõpeb auto? Kaitseraudadeks ei saa neid asjandusi juba paarkümmend aastat nimetada, sest selle materjaliga pole seal enam mingit pistmist. Vahepeal oli see vaste pamprid või bamperid kümnetes erinevates variatsioonides (pampersid veel puudusid!), väga sageli kasutatakse ka puhvreid ja stangesid (kas siis esi- või taga-), kuigi moeteadlikumad inimesed riputavad stangedele hoopis enda riideid. Kas keegi aitab?
|