16-12-2011, 15:01 PM
See lugu juhtus siis,kui olin Tartus tudeng.Ühel meie kursuse poistest oli M-72 - tänapäeval tõeline uunikumtsikkel.Enamusaega tuli selle remondiga tegeleda,kuid kui liikuma sai,oli linnavahel mõnus kimada.
Korra tulime vastavatud Kaunase kõrtsist - kõik kolmekesi kenasti viinased ja tsikliomanik kõige rohkem.Tassisime tema siis külgkorvi ja lenksud võttis pihku sõber,kes kunagi varem polnud külgkorviga rattaga sõitnud.Tol ajal oli Tartus üksainus valgusfoor Riia-Turu ristmikul ja foori all keset ristmikku umbes meetrise läbimõõduga betoonist ringikujuline alus kõrgusega kuskil 20-30cm.Sellel seisis vahel liiklust reguleeriv miilits,sest foor oli alatihti rikkis.Eks siis see kogenematu tsiklijuht sattus kurvi võttes pisut paanikasse ja põrutas täiega selle postamendi otsa.Kuna kiirus polnud suur,siis midagi katastroofilist ei juhtunud.Punnisime ratta posti otsast alla,kuid mootor keeldus käivitumast.Korvis pisut tukkunud tsikliomanik roomas nüüd ise sadulasse ja meie kahekesi üritasime ratast käima lükata.Samal ajal sõitis mööda miilitsa kong(GAZ-51 furgooniga,millesse korjati linnapealt joodikuid kainerisse viimiseks),peatus meie juures ja juht küsis,et kas abi pole vaja.Ütlesime,et aitähh,aga saame ise hakkama.Vaatamata sellele tulid mõlemad mendid meile appi tsiklit käima lükkama,mis mõnekümne meetri läbides ka õnnestus.
Jääb arusaamatuks,kuidas nad ei märganud,et me kõik kolmekesi olime täis nagu templielevandid ning halvemal juhul oleks asi meile võinud lõppeda platepeale viimisega ja koolist väljaviskamisega.
Korra tulime vastavatud Kaunase kõrtsist - kõik kolmekesi kenasti viinased ja tsikliomanik kõige rohkem.Tassisime tema siis külgkorvi ja lenksud võttis pihku sõber,kes kunagi varem polnud külgkorviga rattaga sõitnud.Tol ajal oli Tartus üksainus valgusfoor Riia-Turu ristmikul ja foori all keset ristmikku umbes meetrise läbimõõduga betoonist ringikujuline alus kõrgusega kuskil 20-30cm.Sellel seisis vahel liiklust reguleeriv miilits,sest foor oli alatihti rikkis.Eks siis see kogenematu tsiklijuht sattus kurvi võttes pisut paanikasse ja põrutas täiega selle postamendi otsa.Kuna kiirus polnud suur,siis midagi katastroofilist ei juhtunud.Punnisime ratta posti otsast alla,kuid mootor keeldus käivitumast.Korvis pisut tukkunud tsikliomanik roomas nüüd ise sadulasse ja meie kahekesi üritasime ratast käima lükata.Samal ajal sõitis mööda miilitsa kong(GAZ-51 furgooniga,millesse korjati linnapealt joodikuid kainerisse viimiseks),peatus meie juures ja juht küsis,et kas abi pole vaja.Ütlesime,et aitähh,aga saame ise hakkama.Vaatamata sellele tulid mõlemad mendid meile appi tsiklit käima lükkama,mis mõnekümne meetri läbides ka õnnestus.
Jääb arusaamatuks,kuidas nad ei märganud,et me kõik kolmekesi olime täis nagu templielevandid ning halvemal juhul oleks asi meile võinud lõppeda platepeale viimisega ja koolist väljaviskamisega.