[Mister X]

Seda on südantkosutav lugeda, et vene veokatega ka kiiremaid ringe tehti. Raamatud näitavad GAZ 53 maksimaalkiiruseks küll 80 km tunnis, aga eks ta oli suuteline kiiremingi lippama. Muidugi tuleb spidomeetri ebatäpsuse tõttu midagi maha arvata, kuid 100 ringis tuli sealt kindlasti. Samas, GAZ 51 üle 70 ei olevat võtnud ja siis oli mootori kokkujooksmine üsna võimalik.

Hilisema sünni tõttu jäi minu "piimakate" imetlemise aeg 90. aastate algusesse. Kolhoose-sovhoose siis enam polnud, ent maal taludes oli lehmapidamine alles täies jõus. Hommikuti oli Tartu furgoon või kollane tsistern tavaline külaline - viimasel puhul pidi juht ise platvormile ronima ja hüva tooraine nõust paaki kallama. Laborant siis kaasa ei sõitnud. Fataalne hoop anti nõukogude päritolu piimaautode jaoks 90. lõpul, kui piimakombinaadid järjest pankrotistusid, loomapidajate rahad tuulde kanti ning masinad utiili saadeti... Aastast 98-99 mäletan nt Pärnumaal Aruvälja küla (endine kolhoos Kalevipoeg) töökoja hoovil seismas 5-6 GAZ 53 baasil piimatsisterni, mis kõik paremal juhul demonteeriti või enamasti utiliseeriti. Näiteks kaugemailt kohaletoodu kandis juhiuksel kirja "Rapla". Huvitav oli neis mängimas käia ja vaadata, kuidas iga sohver oli oma suksut isikupärasemaks muutnud - reeglina sinisel (vahel ka pruunil) kabiinil erivärvilised triibud, vimplid aknal ja kleepsud armatuurlaual. Kahjutundega peab nentima, et täna pole Eestimaal pinnal noorsoole vist enam ühtegi kunagi nii tavalist kollasepaagilist näidata. TA-piimafurgoonidega on sama nukker seis.

Teema jätkuna pisut nostalgilist videomaterjali Tartu Piimakombinaadist aastal 1993. "Kassid" ja kohalik toodang mitmel korral vaatamiseks kaadris...

http://filmi.arhiiv.ee/fis/index.php?act=search_detail&a_id=11619&isik=&autor=&esitaja=&string=&pealk=&mark=&mod=3&lang=et&nocache=1324386653