[Vana7]

Seekord tuleb lugu sellest,kuidas Kasahstanis viljakoristusel käisin.Aasta oli 1969 või 1970(kahjuks paljusid tollaseid asju ei mäleta enam) ja meie kursuse poistel suvine traktoristipraktika.Kuna 3.liigi traktoristi ja autojuhi paberid olid taskus,sai antud puhkust mitmetele põlistraktoristidele ning autojuhtidele.Eelseisvaks viljalõikuseks kaubeldi ka kombaineriks.Sain just päevinäinud CK-4 remonditud,kui kutsuti dekanaati,kus selgus,et praktika jätkub Kasahstanis.Osa poisse lippas kähku vabastavaid arstitõendeid sebima,kuid mina ja veel 10-15 kaasvõitlejat võtsime pakkumise vastu,sest see tundus olema uus ja huvitav kogemus.Ja tagantjärgi mõeldes oli ikka ka.
Juba mõne päeva pärast kogunesime reisikottidega Põlluministeeriumi saali.Lisaks EPA tudengitele olid kohal veel Järva-Jaani kutsekooli õpilased,nende hulgas ka mõned tüdrukud.Funksionärid pidasid meile mitmeid "sütitavaid kõnesid" ning põlluminister saatis meid teele.Jalgsi vantsisime Balti jaama,kus meid ootas Moskva rongi sappa haagitud erivagun ning sõit siberi poole algas.See oli puupinkidega platskaarttüüpi vagun,kuid ilma vagunisaatjata,aga madrats ja voodipesu oli kõikide jaoks olemas.Kogu seda vagunitäit noort ja vallatut seltskonda püüdis enmvähem ohjes hoida ministeeriumist kaasa antud "reisisaatja".
Kuni Moskvani läks kõik kiiresti,kuid edasi hakati meie vagunit haakima mitmete reisirongide ja vahel ka kaubarongi sappa.Mõnikord seisime pikki tunde mõnes jaamas,enne kui mõni rong meid jälle edasi viis.Sel moel kestis reis põhja-kasahstani pea nädala.Mingit organiseeritud toidlustamist ei olnud ning igaüks ise vaatas kuidas midagi sai.Paljudel oli kaasas kodunt võetud moonakott,sest seda meile vist enne väljasõitu soovitati.Igavuse peletamiseks tagusime mitu pakki kaarte räbalateks ja eks seda kärakat sai ka omajagu manustatud.Vähemalt minul oli see esimene reis väljapoole Eestit ning seepärast eriti huvitav vaadata vaguniaknast Kesk-Venemaa ääretuid viljaväljasid,suuri jõgesid,aga ka raudteeäärseid külasid.Üle Uraali mäestiku vedamiseks haagiti rongi ette 2 auruvedurit.Parasjagu otsustasid mõned sel ajal vaguni katusel sõita.Kui nad järgmises peatuses vagunisse tagasi ronisid,olid mustad kui moora kuradid.
Lõpuks ühel varahommikul kupatati meid Bulajevo raudteejaamas maha,kus ootasid meie tulevased "leivaisad".Meie punti kuulusid 3 EPA poissi,5 Järva-Jaani poissi ja 2 Järva-Jaani tüdrukut.Vastu oli meile tuldud logiseva GAZ-51-ga,millel käigud sees ei püsinud.1-se ja 3-da käigu jaoks oli armatuurlaua küljes traadist konks,2-se ja 4-da jaoks aga puupulk,mis armatuuri ja käigukangi vahele käis.Teekond viis 40-50 km kaugusele sovhoosi nimega "Uzungulski",kus 36 000 ha oli nisupõlde + rohumaad,sest sellel majandil olid ka karjalaudad.
Autosõit kestis päris mitu tundi,kuna eelmisel ööl oli tublisti vihma sadanud,mistõttu ilma katteta põllumullast kokkulükatud teetamm oli niivõrd libe,et palju kordi libises auto sellelt alla ning seda tuli tagant lükata nagu mõnes vene sõjafilmis.Aga elusalt me kohale jõudsime ning meid majutati sellistesse barakkelamutesse,nagu Tartu hiinalinnas kunagi olid.
Uzungulski sovhoosi kolmas osakond,mis kaheks kuuks meie asupaigaks sai,kujutas endast kahelt poolt ühesuguseid barakkmaju täis pikitud pikka porist külatänavat,kus paterdasid suured hanede ja partide karjad.Külgsuunas veidi eemal oli söökla,kauplus,saun ja väike masinate remonditöökoda.Umbes kilomeetri kaugusele oli ehitatud farmikompleks ning lagedal tühermaal kõrgus punastest tellistest suur eramaja,kus elas volgasakslasest osakonnajuhataja Hass.Esimene käik viis sööklasse,kus meid lobile võeti.Tõele au andes peab tunnistama,et kogu selle aja saime süüa piisavalt kolm korda päevas ning toidud olid maitsvad.Harva juhtus,et toit põllule toodi - enamasti viidi sellesama GAZ-51-ga meid lõunaks sööklasse sööma.
Järgmiseks korraldas Hass koosoleku,kus meie isikuandmed kirja pandi ja juhilubasid kontrolliti.Selgus,et kombainidele saavad EPA poisid ja üks Järva-Jaani oma,sest teistel olid ainult margiload või puudusid need üldse.Vandumist oli muidugi palju,et miks sellised üldse siia saadeti,meile aga lubati järgmisel päeval kombainid anda.
järgneb...