[Vana7]

Kasahstani jutu järg.
Järgmisel päeval sõidutati meid sovhoosi keskuse masinaplatsile kombainide järele.See oli üüratu,vast 10-l hektaril laiuv pinnaskattega ja aiaga ümbritsetud ala,kus hoiti kogu selle 36 000ha harimiseks vajalik tehnika.Kombaine oli vast 50 ringis,enamus CK-4-d,kuid leidus ka vanu CK-3.Töökoja juures monteeriti kokku äsjasaabunud Sibirjakke,milliseid nägime esmakorselt.
Päris pikk oli ka traktorite rivi - enamus DT-54-d,kuid ka sinist värvi altai mootoriga DT-75 "Kasahstan".T-74 ei hakanud ühtegi silma.Veel kümmekond K-700 ja umbes pool sellest platsist täis erinevat põllutehnikat.
Kulus terve pikk päev selleks,et kombainid pukkide otsast maha saada,käima ajada ja rihmad,ketid peale panna.Heedri asemele monteerisime ette 6m laiused lõikusmasinad.Sealmail käib asi nii,et kõigepealt niidetakse vili põllule vaaludesse,kus see siis kuivas kliimas paar nädalat kuivab.Seejärel sõidetakse põld uuesti üle kombainidega,millel ees kogurid(vene keeles podpostshik) ja masindatakse vili.Mingeid viljakuivateid ei ole.Terad veetakse lageda taeva all olevale laoplatsile,mida nimetati dokiks.Just viljadokis pidid hakkama tööle need meie delegatsiooni liikmed,kellele kombaine ei antud.Aga sinnamaani oli veel aega,sest viljapõllud olid alles täitsa rohelised.Olime saabunud liiga vara."Käsitöölised"jalutasid niisama ilma töö ja teenistuseta külavahel ringi,meid kombainidega saadeti heina niitma.Heinatöö oli oma olemuselt lihtne - kõigepealt niideti vaaludesse,seejärel nädal kuivamist ja vaalust korjati vanadest kombainidest ümberehitatud koguritega 45m3 traktorikärudesse.Täidetud kärud sõitsid Jumz traktorite haakes farmikompleksi juurde.
Sassi kombain andis saba juba esimesel tööpäeval - vesi karteris,Jussi omaga juhtus midagi tõsist(ei mäleta mida)teisel päeval,nii et Järva-Jaani Valeriga niitsime 500 ha põllu vaaludesse praktiliselt kahekesi.Minul masinaga vedas.Kuigi üle 10 aasta vana,oli see heas korras,sest kõik need aastad töötas sellel kohalik,kes nüüd uut Sibirjakki töökorda sättis.Need kombainid,millel iga aasta uus shefkombainer,olid seevastu üsna ära hooratud.
Uskumatult kiiresti muutusid rohelised viljaväljad kollaseks ja hakkasime nisu vaaludesse niitma.Töötasime Valeriga ikka paaris.Põllud olid 500 - 700 ha suurused,ühest servast teise mitu kilomeetrit.Kõigepealt tuli mõned ringid ümber põllu niita,seejärel aga põld 250 m laiusteks ribadeks ehk eeteks jutid sisse ajada.Vaalud pidid saama võimalikult sirged,seepärast tegime nii,et üks kombain sõitis teise põlluäärde,mõõtis sammudega selle 250 m ja jäi seisma.Teine sihtis seejärel võimalikult sirgjooneliselt esimese suunas niita.Ega niidumasina ette vaadata aega polnud,sest tuli kogu tähelepanu silmapiiril punkri otsas seisvale Valerile keskenduda.Järsku käis tugev mürtsatus,nii et pidin peaaegu üle rooli lõikusmasinasse lendama.Keset põldu oli väike surnuaed,millel kraav ümber kaevatud ja kus 5 puust püramiidi tähistasid hauakohti.Hiljem selgus,et sinna olid maetud mingitel segastel asjaoludel hukkunud uudismaa esmased üleskündjad.
Kui Eestimaal on kombaineri kõige suuremateks vaenlasteks kivid,siis Kasahstanis ühtegi kivi ei leia,seest aga olid põllud täis kõikvõimalikku rauda,kuna masinate remonditöid tehakse enamasti põllul ja vanad jupid jäetakse sinnasamasse maha.Näiteks õnnestus mul otsa sõita mingile käigukasti korpusele ja raudteerelsile,rääkimata trossijuppidest,adrasahkadest jne.
Võib olla,et järgneb...