[muuseumipapa]

Võis olla aasta 1976/1977 kui olin saanud just II liigi load ja võtnud vastu bussijuhi koha TA-6 peale tolleaegses Järva-Jaani kolhoosis. Need olid ajad, kui suhteliselt suures autopargis oli iga päev midagi vedada kõigil autodel. Ja nii saadeti mind bussiga ühte osakonda, kus asus sigala, söökla jaoks liha tooma ja anti kaasa laadijaks üks paras vigurivänt Villu. Sigalas juhtus väga kiire aeg olema ja nii anti meile terve siga tükeldamata kaasa. Majandikeskusest läbi sõites palus Villu mul korraks kontori juures peatuda, et raamatupidamisse sisse astuda. Enne bussist väljumist tõstis ta aga sea ilusasti istme peale istuma, pani oma sonimütsi talle pähe ja "Priima" suitsu ette. Mul oli hirmus häbi, aga teha polnud midagi, sest Villu vempude vastu ei saanud keegi. Tänaseni on meeles nende kontorinaiste näoilme, kes sellest vaatepildist osa said.