08-01-2012, 00:15 AM
Joogi peale asi pöördus, siis...
...muidugi, selliste lugude jaoks on küll üks teine foorum, aga ehk ei pahandata sealt teiselt, "milneti" poolt, et hoopis siia pajatan. Pealegi - eks mõni siinne kodanikki loeb paralleelselt mõlemat
.
'89.aasta talv, külm detsember.
Utšebka taas vanadest olijatest nii parasjagu tühjaks tõstetud ja uutel kursadel vanne andmata, et narjaadi neid veel panna ei tohi. Vähemalt polgu omasse mitte.
Nohh, pastojanka siis jalule aetud ja "traktoritel" ning "autodel" öine katlamaja soojashoidmine käsil. Jajahh, lugesite õigesti - katlamaja soojashoidmine, sest katlad on vanad rapped, torud lekivad ja pealegi on nad nii haledalt isoleeritud, et ohvede linnakusse jõuab vaid tilluke osa sellest soojusest, mis kateldest tegelikult väljub. Seda saab jälgida tagasivoolu liinil olevalt termomeetrilt, millel punasega tehtud märge min. lubatu kohale ehk +N*C juurde. Seier, kurinahk, püsib pingsalt allpool
.
Et detsembris on nii mõnelgi sellil sünnipäev, kes juhuse tõttu just ühisesse toimkonda sattunud (siinkirjutaja teiste hulgas) ja et emad-isad omi võsukesi mitte ära ei ole unustanud, siis saab avatud ka kodunt saadetud pakikesi, milledest muu hulgas ei puudu nii mõnigi pudel kosutavat kodumaist piparmündi likööri ja viinasid.
Aeg venib nagu tatt ja ei taha kuidagi hommikusse jõuda, aga avatud pakikeste najal hakkavad sündmused peagi vaata et helikiirusel arenema...
Katlaid ei tohi unarusse jätta, see on kõigile selge. Moodustatakse midagi ringi taolist ja siis hakatakse sealt ringist n.ö. "väljas käima". Ehk siis aeg-ajalt läheb keegi kütmiseruumi, avab järjest kõik neli ust ja tšekkab leegid üle.
Ega see tšekkamine teab-mis keeruline pole.
Uks lahti, vana šlakk välja, kümme kühvlitäit värsket kivisütt uuesti ahju, uks kinni ning järgmine! Neli korda sedasi ja siis saab tagasi ringi sisenetud, sest kurk kuivab ja seal on lõbusam kah...
Kõik on tore ja hommikuks oleks kah kõik tore, aga sellise tiirutamise ja tuuritamise peale kaob ajataju. Varsti ei tea enam keegi, kas "väljas" on keegi käinud ja millal seal enam keegi üldse viimati käis.
Lühidalt - kogu see soojamajandus läheb suures rohuvõtmise ja anekdootide mulamise käigus nii meelest maha, et ühel hetkel on trassi vee temperatuur omadega sealmaal!
...sealmaal, et KEEB NOHH!!!
Voi sa pühadevahe, kus siis läheb kiireks...
Teadjamad vennad avavad mingeid kraane, sulgevad teisi ja avavad taas.
Tükk aega jooksmist ja trügimist toruderägastikus, mis kõik kolisevad ja podisevad.
No loomulikult on kohe kohal ka mõned ohved, kelledel uni radikate toaseintel tantsimisest rikutud...
Ja hommikuks, kui narjaadi üleandmine - tee või tina, küta kuidas tahad, seier vaevalt-vaevalt selle punase +N*C triibu juures.
Kurat, ma oleksin selle intsidendi tõttu peaaegu aastavahetuse puhkusest ilma jäänud. Ainult tänu sellele, et залёт oli grupiviisiline ja et vzvoodi komandör oli inimene, jõudsin siiski 30. detsembri õhtuks Männimäele, tuttavas uulitsas asuva tuttava ukse taha. 10 pluss seitse päeva puhkust ootas ees. Ikkagi!
...muidugi, selliste lugude jaoks on küll üks teine foorum, aga ehk ei pahandata sealt teiselt, "milneti" poolt, et hoopis siia pajatan. Pealegi - eks mõni siinne kodanikki loeb paralleelselt mõlemat
. '89.aasta talv, külm detsember.
Utšebka taas vanadest olijatest nii parasjagu tühjaks tõstetud ja uutel kursadel vanne andmata, et narjaadi neid veel panna ei tohi. Vähemalt polgu omasse mitte.
Nohh, pastojanka siis jalule aetud ja "traktoritel" ning "autodel" öine katlamaja soojashoidmine käsil. Jajahh, lugesite õigesti - katlamaja soojashoidmine, sest katlad on vanad rapped, torud lekivad ja pealegi on nad nii haledalt isoleeritud, et ohvede linnakusse jõuab vaid tilluke osa sellest soojusest, mis kateldest tegelikult väljub. Seda saab jälgida tagasivoolu liinil olevalt termomeetrilt, millel punasega tehtud märge min. lubatu kohale ehk +N*C juurde. Seier, kurinahk, püsib pingsalt allpool
.Et detsembris on nii mõnelgi sellil sünnipäev, kes juhuse tõttu just ühisesse toimkonda sattunud (siinkirjutaja teiste hulgas) ja et emad-isad omi võsukesi mitte ära ei ole unustanud, siis saab avatud ka kodunt saadetud pakikesi, milledest muu hulgas ei puudu nii mõnigi pudel kosutavat kodumaist piparmündi likööri ja viinasid.
Aeg venib nagu tatt ja ei taha kuidagi hommikusse jõuda, aga avatud pakikeste najal hakkavad sündmused peagi vaata et helikiirusel arenema...
Katlaid ei tohi unarusse jätta, see on kõigile selge. Moodustatakse midagi ringi taolist ja siis hakatakse sealt ringist n.ö. "väljas käima". Ehk siis aeg-ajalt läheb keegi kütmiseruumi, avab järjest kõik neli ust ja tšekkab leegid üle.
Ega see tšekkamine teab-mis keeruline pole.
Uks lahti, vana šlakk välja, kümme kühvlitäit värsket kivisütt uuesti ahju, uks kinni ning järgmine! Neli korda sedasi ja siis saab tagasi ringi sisenetud, sest kurk kuivab ja seal on lõbusam kah...
Kõik on tore ja hommikuks oleks kah kõik tore, aga sellise tiirutamise ja tuuritamise peale kaob ajataju. Varsti ei tea enam keegi, kas "väljas" on keegi käinud ja millal seal enam keegi üldse viimati käis.
Lühidalt - kogu see soojamajandus läheb suures rohuvõtmise ja anekdootide mulamise käigus nii meelest maha, et ühel hetkel on trassi vee temperatuur omadega sealmaal!
...sealmaal, et KEEB NOHH!!!
Voi sa pühadevahe, kus siis läheb kiireks...
Teadjamad vennad avavad mingeid kraane, sulgevad teisi ja avavad taas.
Tükk aega jooksmist ja trügimist toruderägastikus, mis kõik kolisevad ja podisevad.
No loomulikult on kohe kohal ka mõned ohved, kelledel uni radikate toaseintel tantsimisest rikutud...
Ja hommikuks, kui narjaadi üleandmine - tee või tina, küta kuidas tahad, seier vaevalt-vaevalt selle punase +N*C triibu juures.
Kurat, ma oleksin selle intsidendi tõttu peaaegu aastavahetuse puhkusest ilma jäänud. Ainult tänu sellele, et залёт oli grupiviisiline ja et vzvoodi komandör oli inimene, jõudsin siiski 30. detsembri õhtuks Männimäele, tuttavas uulitsas asuva tuttava ukse taha. 10 pluss seitse päeva puhkust ootas ees. Ikkagi!