[nunu]

Üks ilus lugu Nõukogude armee kordusõppustest siis vahelduseks. Ei ole mitte kuidagi seotud Automotoga (isegi kartulite järgi sai kõrvalpõllult käidud ilma auto või mootorrattata), aga tuli meelde, kui nokitsemise alt elektrigrilli teemas keegi naeltega viinereid soojendada soovitas...
Niisiis ilm oli ilus, sügislilled õitsesid ja kordusõppustel, nagu ikka, oli viljastavalt igav. Kohe nii igav, et tekkis soov ...
näiteks Tarhunni (peale) rüübata. Joogid olid olemas, lihakonserve oli kah ja nagu kuskil ülalpool juba mainitud lähedal oli mingi kartulipõld, kust üks agaram sõdur nii ämbri jagu neid kartuleid ka ära tõi. Samal ajal seadsid teised vennad keeduriistad üles. Kuna lõkkega ei viitsinud keegi jändama hakata, siis võeti kaks metallvarrast (vist raudvoodi otsa küljest), neile puupulgad vahele ja juhtmed külge. See krempel otsapidi veeämbrisse ja juhtmete teine ots generaatori pistikusse. Geneka marki ei mäleta, aga niisike mõne kilovatine elukas oli. Nüüd raputati vette nii palju soola juurde, kuni geneka mootor tõsisemat häält tegema hakkas. Siis kartulid sisse ja nii umbes poole tunni pärast oli soe toit valmis.
Edasi läks kõik nii nagu tavaliselt, ainult üks kiisu hulkus seal ümbruses ja noris osa lihakonservidest omale.