[Basilio]

TREV-1 päevilt meenus veel üks pisilugu. Ühes töökoja pooltühjas boksis remontis üks töötajatest oma mosset. Kas oli omanik laisk või remont mõne puuduva jupi taha jäänud, aga lõpuks jäi masin meestele ette. Oli raip just ukse alla poolpõigeti vedelema jäetud ja tarvis mingi muu auto väljast koerailma käest sisse putitada tuua.
Ega need vennad lükata viitsinud, kui muidu sai - vaadati et võtmed ees, paneme käima! Algul ei olla tahtnud väga minna. Sellest ei tehtud numbrit, vene masinal ju peaaegu tõutunnus! Siis olla käima läinud, aga imelikult. Ei mäleta, kas puterdas või kippus perutama, aga vajalikud paar-kolm meetrit olla hädaga liikunud küll. Siis tõsteti kapott uudishimust üles, et mis konel ka viga on. Avanes harjumatult lage pilt. Õhupuhastit ja karbussi netu! Ainult bensiinitoru ots vedeles parasjagu otsapidi sisselaskekollektori augus ja tilkus veel kurvalt...

Keegi teadis pajatada, et sarnases situatsioonis olevat ka meelega masinat korraks ilma karbussita tööle saadud. Võetud presendist töökinnas, kastetud bensiini sisse ja kollektori otsa.
Ei mina tea kui õige jutt see nüüd oli, aga ehk on mõni foorumlastest proovinud.

---

Sõjaväest ja joomise kõige kohutavamatest vormidest on juba juttu olnud. Tuletaks meelde veel ühe noorusaegse teema: kooliaegsed paraadil ja kolhoosis käimised. Õhupallid-loosungid ja hurraakarjumine ning kartulisõjad... Ja siis veel tsiviilkaitseõppused ehk üritus "Elevandid on mu sõbrad!"
Sellega võrreldes on praeguste koolijütside elu nii nüri, et jää või magama!