13-01-2012, 17:12 PM
Jutud läksid sujuvalt üle gurmaanlusele ja aednikuteemadele,seepärast torgin pisut militaarset poolt.
Kui olin karjapoiss,leidsime põlluservalt piraka suurtükimürsu(sõjast oli siis napilt 10 aastat möödas).Meie külapoistega koos käis oma lehmakondiga karjas sõjaveteran Jaan,kes 44.a.oli mobiliseeritud Saksa lennuväe abiteenistusse,kuid Siberitee jäi tal käimata,sest oli pommiplahvatuses kõvasti põrutada saanud ja hiljem idioodiks tunnistatud.Suure saladuskatte all rääkis ta meile,et on kodus ära peitnud terve kasti Saksa ründekranaate.Need on sellised konservipurgi moodi plekktopsikud,millel puukurikas sabaks taga.
Karjapoiste peakestes tekkis mõte üks kõvem kärakas teha(väiksem paugutamine käis iga päev,sest sõjamoona vedeles piisavalt igal pool).
Tassisime selle leitud mürsumüraka sõjatules mahapõlenud talu hoovi ja veeretasime kaevu,mis oli juba poolest saati rämpsu täis veetud.Lõhkema otsustasime selle panna Jaanilt saadud kranaadiga.Kranaat lõhkes küll,nii et puupilpad kaevust taeva alla lendasid,kuid suurt pauku ei järgnenud.Sel moel tegime kahjutuks kogu Jaani kranaadivaru,kuid lõhkemada mürsk lebab tänaseni kusagil maapõues,kus kunagi oli olnud talukaev.
Suure paugu me mõni aasta hiljem ikkagi tegime ja seda 50kg lennukipommi abil,aga see on juba teine jutt ja tuleb võibolla kunagi hiljem.
Kui olin karjapoiss,leidsime põlluservalt piraka suurtükimürsu(sõjast oli siis napilt 10 aastat möödas).Meie külapoistega koos käis oma lehmakondiga karjas sõjaveteran Jaan,kes 44.a.oli mobiliseeritud Saksa lennuväe abiteenistusse,kuid Siberitee jäi tal käimata,sest oli pommiplahvatuses kõvasti põrutada saanud ja hiljem idioodiks tunnistatud.Suure saladuskatte all rääkis ta meile,et on kodus ära peitnud terve kasti Saksa ründekranaate.Need on sellised konservipurgi moodi plekktopsikud,millel puukurikas sabaks taga.
Karjapoiste peakestes tekkis mõte üks kõvem kärakas teha(väiksem paugutamine käis iga päev,sest sõjamoona vedeles piisavalt igal pool).
Tassisime selle leitud mürsumüraka sõjatules mahapõlenud talu hoovi ja veeretasime kaevu,mis oli juba poolest saati rämpsu täis veetud.Lõhkema otsustasime selle panna Jaanilt saadud kranaadiga.Kranaat lõhkes küll,nii et puupilpad kaevust taeva alla lendasid,kuid suurt pauku ei järgnenud.Sel moel tegime kahjutuks kogu Jaani kranaadivaru,kuid lõhkemada mürsk lebab tänaseni kusagil maapõues,kus kunagi oli olnud talukaev.
Suure paugu me mõni aasta hiljem ikkagi tegime ja seda 50kg lennukipommi abil,aga see on juba teine jutt ja tuleb võibolla kunagi hiljem.