[pen.skar]

Magada sai nende kahe pärast rahulikult ja vast korra kuus juhtusidki meile väikest segadust organiseerima. Hullem oli see, et mu pilditegemiseks antud kuub läks temaga ja uue ja paraja pidi raketiväelaste juurest pihta panema. Ka pruudipidajaid oli autojuhtide seas üsna mitmeid. Meil oli autosid 60- 80 tk umbes, veerand sebisid komandeeringutes mööda oblasti. Eriti hea oli see, et meil töötas ka eraisikuid(palka saime võrdselt) ja autod kandsid tsiviil (s.o. kolmetähelist moskva obl juu- be- -aa)numbrit. See lihtsustas Vai ja GAI`ga toimetulemist. Kui õhtul loendusel mees puudu oli, öeldi- v armiju sabrali(sõjaväkke võetud) ja vahest aitaski. Vahel starsinaa pani paberilehe kirjaga "v samovolke..." padja alla. Kui hommikul mees tegi starsinaale imestunud näo- kus ma olin? Ikka kasarmus! Kästi padi üles tõsta, aga seal ...5 narjadi vne otseredi(viis hästi tülikat toimkonda väljaspool järjekorda). Oli üks starsinaa, veidi pime, hüüdnimega Slepoi, kuid absoluutse kuulmisega. Õhtuvaikuses võis 10 km pealt öelda- Kuula, Deduškini masin läheb Klini poole ja ei eksinud. Naistest- autopargi dispetserite hulgas oli tõeline nümfomaan Zoja ja tal oli erijook "Konski vozbuditel"- mõjusam kui Viagra. Tema käest poiss jõudis ehk tund enne äratust kasarmu, oigab ja muheleb ja tekk ikka veel telkis... Mis mis broom? Liikus vaid jutt, et suitsudes "Armeiski" on mingi lisand, mingi rohekas junn. Kui riietus ja varustus tasa teenitud(u poole aastaga, kui vähegi töömees olid. Mul küll kuupalk 120 rubla, mida ei loksutanud triipude arv pagunil ega autobaasi plaanitäitmine ) sai igasugu kroonu ersats noortele jäetud. Ja kui köögis oleks midagi solbertatud- no oleks see mees segumasinast läbi lastud ja vundamenti valatud