[supp]

lisaks miinidega mängimisega sai lapsepõlves sisustatud aega ka külmrelvadega, tavaline päev suvisel koolivaheajal nägi ette ööpimeduseni ja jauramist kohalikus nl piirvalvekordonis, teada oli et kell 21.00 algab vremja (päris vremja, mitte zorro oma) ning kui oli selle aeg siis kogu tegevkooseis pidi seda vaatama ja meil oli lõbu laialt. Tavaliselt läksime sõjaväe territoorijumile kell 21.05 ja algatuseks lõhkusime ära kõik silkaadist tehtud ehitised, milled ajateenijad olid päevajooksul püstitanud, ning seejärel hakkasime seal olevatel trenasööridel turnima ja kohlikust kaubandusvõrgus ostetud lauanugadega noaloopimis märklaudadele märki viskama. Erinevalt nõukogude sõduritest jäid meie lauanoad ka märklaudesse kinni, ühekorra aga juhtus see, et keegi noorsõdur oli vremja ajaks valvesse jäetud, see tuli kohe vaatma meie noa loopimisi, loomulikult olid meil kaasas ka kadaktest tehtud vibud, ning kui ühega nendest sai, sõduri juuresolekul, üks lendav kajakas alla tulistatud, siis sai vana eriti kurjaks. igaljuhul loopis ta oma täägi (selline millel on lopergune auk teras) märklauast mööda ja seda hiljem muru seest üles ei leidnud, mina muidugi järgmine päev peale kella 21.00 leidsin ja mul see siiani alles. Aga üldiselt oli kuressaare piirvalvekordonis suht mugav õhtuti laamendada 80nedate keskel, sest kedagi ei kottind