[Vana7]

Andke andeks, aga kas need sitajutud otsa ei lõppegi? Teema on NL aegsed lood mitte memuaarid väljaheidetest...

ksf.denzu pahameelele vaatamata kibelen ühe sitajutu ikkagi veel ära rääkima.
Kui kolhoosiesimees Volli,kellel oli kindlalt kolm klassi külakooli haridust + Kehtna parteikool,partei rajoonikomitee instruktoriks edutati,sai uueks esimeheks Heldur,kellel oli juba loomakasvatusalane kõrgharidus.Oma vaimusilmas nägi ta kolhoosikorra õitsengut loomakasvatuse taseme järsus tõstmises.Sel eesmärgil ehitati endise mõisatalli kõrvale,mis nüüd täitis masinate remonditöökoja ülesandeid,suur ja moodne sigala.Piraka hoone ühes otsas oli kahekorruseline karjaköök,teises otsas aga paari meetri sügavune pealt lahtine betoonbassein,kuhu kõik see paks ja vedel kraam,mis sigudikudest läbi käinud mööda sulgudealused renne välja voolas.Palava suvepäikese käes moodustus sellele basseinile peale koorik,mis isegi inimest kandis,kooriku all aga paari meetri jagu teadigi mis ollust.
Ühel lõunatunnil,kui töökojamehed suure tammepuu varjus igapäevast kohustuslikku õllekasti tühjendasid,kostus sigala poolt meeleheitlikke appikarjeid.Pilt,mis appiruttajatele avanes oli halvas mõttes vapustav - pasahoidlat kattev koorik purunenud ning püdela massi seest paistsid kaks pead - kuldi,kes kiledalt kiunus ja esimees Helduri,kes kisendas,et tõmmake välja.Nikolai veel küsis "Kumba?",mispeale esimees röökis "Mind,lollpea!".Kuna muid abivahendeid käepärast polnud,visati uppujatele roostetanud terastrossi jupp,mida mööda esimees mägironija osavusega kaldale ronis,kuid kult ja esimehe kaabu uppusidki.
Pole teada,mis päästetud esimehest sai,kuid uppunud kult tiriti kopa PE-08 abiga välja,loputati tuletõrjevoolikuga puhtaks ja viidi lihakombinaati kui hädatapu loom.