01-02-2012, 09:35 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 01-02-2012, 10:34 AM ja muutjaks oli Mister X.)
Kui austatud kaasfoorumlased ei pahanda, jätkaks veidi aega tagasi kustunud teema elustamist. Minu seekordne postitus kõneleb ikka sohvrist vanaonu biograafiast, omades peale sõnade ka veidi illustratiivset materjali.
Viimane jutujärg katkes vist seal, kus vanaonu läks elama Pärnust Tartusse. Kokku ei kestnud see periood eriti kaua. Vastne naisemees sattus sinnakanti 1953. aastal (algul elati Sangaste läheduses ühes talus, kuna korteriolud olid tollases Emajõe Ateenas nagu liidule tavaks kitsad). Mingil ajal saadi linnas siiski õigus ühe toa kasutamiseks. Ent juba 1957, mil Tartus püstitati esimest telemasti, tõi vere kutse vanaonu Pärnusse tagasi – sealt oli Varbla-sünnikodu kiviga visata. Tööandjana figureeris endiselt ETKVL Ehitusvalitsus. Ehkki aeg liikus ja elu edenes, ei kadunud elamispinna defitsiit kusagile. Järgneval aastakümnel elati peamiselt Ülejõe piirkonnas. Esimesel toal Rõugu tänaval oli veel isegi muldpõrand. Veidi paremad tingimused avanesid Angerja tänava korteris, kuigi puumajas kippus talvel vesi kausis külmuma. Tingimused sooritasid suure hüppe paremuse poole aastal 1971, kui vanaonu töökoha kaudu eraldati abielupaarile korralik 2toaline korter vastvalminud majja Kooli tänaval.
Antud postituse lõpetuseks mõned pildid ning kommentaarid vanaonu veokatest.
1) Kaks esimest pilti räägivad sellest, kuidas vist 1959. aastal käidi ekskursioonil Pärnu-Leningrad. Madel ZIS 150 baasile ehitati üsna primitiivne furgoon inimeste veoks. Mugavustest (nagu näha, puuduvad konkul isegi osad aknad) ja ohutusest (furgooni ees vasakul küljel on küll inimestest teavitav kolmnurk) ei olnud juttugi. Ometi oldi noored ja parema puudumisel rõõmsad, tulles elusalt-tervelt tagasi. Auto ninal poseerib vanaonu naine. Siiski hakkasid inimeste veod krusadega (eriti pikematel otstel) 60. aastatel kaduma.
2) Kolmandal fotol esindatud ZIL 164 ja kaks meest selle kõrval (pikem siinkirjutaja vanaisa, teine vanaonu) jäädvustati ilmselt aastal 1964. Päris soliidset tuuningut saanud ZILiga (isegi antenn katusel) veeti nn pikka tüve – auto taha haagiti vastava tiisliga üheteljeline käru. Ilmselt sama masinaga tegi vanaonu kusagil 60. aastatel ka tõsisema avarii, kui öösel Paidest välja sõites jäid teele ette kaks purjus mootorratturit. Klemmid tegid uljaid trikke, sõitsid vahepeal keset telgjoont ning hoidsid kätest kinni. Lõpuks tõmbuti oma sõiduritta tagasi. Vanaonu hakkas ohtlikest tegelastest mööduma, ent üks ratturitest kaotas juhitavuse ja keeras end motikaga otse pikatüve-haagise alla. Surmasõidu lõpp oli fataalne. Kiivrite kandmise nõuet sellal ei tuntud. Käru ratas muljus mehe lihtsalt surnuks ja lõpuks kohalejõudnud kiirabil jäi resümeerida vaid kabelimatsu. Vanaonu ZIL koos kahe mootorrattaga viidi Paide miilitsamaja õuele. Vanaonu ja ellujäänud motohunt kirjutasid aga öö läbi seletuskirja, magades viimase osa ööst peaga vastu arvelauda otsekui padjal. Ekspertiis tunnistas ZILi pidurid tehniliselt funktsioneerivateks ja vanaonu mõisteti juurdluse käigus õigeks.
3) Neljandal pildil on ZIS 150 sadulversioon 60. aastatest. Auto kapotil nende ridade kirjutaja ema lapsena.
4) Viiendal ja kuuendal pildil on vanaonu sadul ZIL 130 70. aastate algupoolelt. Tollal igati tegija "rekka". Kuuendal fotol, nagu näha, degusteerivad mehed piimanõust koduõlut.
6) Kuuendale pildile on püütud vanaonu varalahkunud noorem vend (1926-1982) ETKVLi Ehitustrusti GAZ 51ga. Foto ilmselt 50. aastatest.
Viimane jutujärg katkes vist seal, kus vanaonu läks elama Pärnust Tartusse. Kokku ei kestnud see periood eriti kaua. Vastne naisemees sattus sinnakanti 1953. aastal (algul elati Sangaste läheduses ühes talus, kuna korteriolud olid tollases Emajõe Ateenas nagu liidule tavaks kitsad). Mingil ajal saadi linnas siiski õigus ühe toa kasutamiseks. Ent juba 1957, mil Tartus püstitati esimest telemasti, tõi vere kutse vanaonu Pärnusse tagasi – sealt oli Varbla-sünnikodu kiviga visata. Tööandjana figureeris endiselt ETKVL Ehitusvalitsus. Ehkki aeg liikus ja elu edenes, ei kadunud elamispinna defitsiit kusagile. Järgneval aastakümnel elati peamiselt Ülejõe piirkonnas. Esimesel toal Rõugu tänaval oli veel isegi muldpõrand. Veidi paremad tingimused avanesid Angerja tänava korteris, kuigi puumajas kippus talvel vesi kausis külmuma. Tingimused sooritasid suure hüppe paremuse poole aastal 1971, kui vanaonu töökoha kaudu eraldati abielupaarile korralik 2toaline korter vastvalminud majja Kooli tänaval.
Antud postituse lõpetuseks mõned pildid ning kommentaarid vanaonu veokatest.
1) Kaks esimest pilti räägivad sellest, kuidas vist 1959. aastal käidi ekskursioonil Pärnu-Leningrad. Madel ZIS 150 baasile ehitati üsna primitiivne furgoon inimeste veoks. Mugavustest (nagu näha, puuduvad konkul isegi osad aknad) ja ohutusest (furgooni ees vasakul küljel on küll inimestest teavitav kolmnurk) ei olnud juttugi. Ometi oldi noored ja parema puudumisel rõõmsad, tulles elusalt-tervelt tagasi. Auto ninal poseerib vanaonu naine. Siiski hakkasid inimeste veod krusadega (eriti pikematel otstel) 60. aastatel kaduma.
2) Kolmandal fotol esindatud ZIL 164 ja kaks meest selle kõrval (pikem siinkirjutaja vanaisa, teine vanaonu) jäädvustati ilmselt aastal 1964. Päris soliidset tuuningut saanud ZILiga (isegi antenn katusel) veeti nn pikka tüve – auto taha haagiti vastava tiisliga üheteljeline käru. Ilmselt sama masinaga tegi vanaonu kusagil 60. aastatel ka tõsisema avarii, kui öösel Paidest välja sõites jäid teele ette kaks purjus mootorratturit. Klemmid tegid uljaid trikke, sõitsid vahepeal keset telgjoont ning hoidsid kätest kinni. Lõpuks tõmbuti oma sõiduritta tagasi. Vanaonu hakkas ohtlikest tegelastest mööduma, ent üks ratturitest kaotas juhitavuse ja keeras end motikaga otse pikatüve-haagise alla. Surmasõidu lõpp oli fataalne. Kiivrite kandmise nõuet sellal ei tuntud. Käru ratas muljus mehe lihtsalt surnuks ja lõpuks kohalejõudnud kiirabil jäi resümeerida vaid kabelimatsu. Vanaonu ZIL koos kahe mootorrattaga viidi Paide miilitsamaja õuele. Vanaonu ja ellujäänud motohunt kirjutasid aga öö läbi seletuskirja, magades viimase osa ööst peaga vastu arvelauda otsekui padjal. Ekspertiis tunnistas ZILi pidurid tehniliselt funktsioneerivateks ja vanaonu mõisteti juurdluse käigus õigeks.
3) Neljandal pildil on ZIS 150 sadulversioon 60. aastatest. Auto kapotil nende ridade kirjutaja ema lapsena.
4) Viiendal ja kuuendal pildil on vanaonu sadul ZIL 130 70. aastate algupoolelt. Tollal igati tegija "rekka". Kuuendal fotol, nagu näha, degusteerivad mehed piimanõust koduõlut.
6) Kuuendale pildile on püütud vanaonu varalahkunud noorem vend (1926-1982) ETKVLi Ehitustrusti GAZ 51ga. Foto ilmselt 50. aastatest.